Teema: Laps ütleb, et olen ebaõnnestunud inimene

Ütlegi, et tegid, mis suutsid, ja tehku tema siis paremini.

Oehh, pubekad ei ole kunagi rahul. Mäletan, et kritiseerisin ema, et miks meil käib nii vähe külalisi. Klassis popim tüdruk ikka rääkis, kuidas  nende peres on iga nädalavahetus külalised. Nüüd mõtlen, et olin ikka väga nõme pubekas. Vend jälle võttis sõna teemal – miks ei ole tal firmariideid (nõukaaegsed saavad aru, selgituseks – popp olid siis, kui sul oli välismaalt saadud riided) – kusjuures me ei käinud halvasti riides, oli suur korter, maamaja, isal ametiauto, ema sõitis pereautoga jne. Aga ikka leidis vend põhjused vinguda.

Võin öelda – meil oli maailma parim kodu, head vanemad, armastust ja tähelepanu. Küll su tütar seda ükskord mõistab.

Ma arvan, et ära põe. Mingis eas käib enamustel see vanematega rahulolematuse hoog peal ära. Saab vanemaks, õpib nägema asju, mida praegu hinnata ei oska oma väikse elukogemusega.

Ei usu, et mitte keegi teine nii “viletsalt” ei ela. Mingis rikkurite koolis käib?

Gümnaasiumi lõpetajad ongi ju need kõige targemad inimesed maailmamuna peal. Tehku ise siis paremini. Ja ära võta südamesse, üksi inimene üles kasvatada on suur asi. Küll tal see arvamus mõne aastaga ka muutub.

Laste arvates ja jutu järgi ongi kõigil teistel alati palju parem.

Ja inimesed tahavad endiselt lapsi saada, hoolitsed kõik need aastad ja vastu saad mitte midagi.

#3636719:

Ja inimesed tahavad endiselt lapsi saada, hoolitsed kõik need aastad ja vastu saad mitte midagi.

Hahaa, pea ikka nüüd natukene hoogu! Ära alles gümnaasiumiealist inimest veel enneaegu maha kanna – vähesed jäävad eluks ajaks gümnaaiumiealise tasemele, enamus ikka areneb edasi ja muutub tunduvalt küpsemaks.

Teismeline võib oma elukogematuses – “Vat mina küll oskaksin palju paremini elada – mis see siis ära ei ole, käkitegu!” siiralt igasugu asju öelda, aga täiskasvanul peaks olema ikkagi filter vahel, mis lubab selliseid asju huumoriga võtta. Kõige halvem, mis teha saab, ongi võtta teismelise selliseid väljaütlemisi surmtõsiselt ja hakata last surmtõsiselt süüdistama tänamatuses jms. – sest annaks teismelisele ainult uue kondi hambusse, mille kallal järada.

Kõige parem (mida keegi juba soovitas) on rahulikult öelda, et olen elanud oma elu nii, nagu ma olen suutnud ja osanud – sina alustad varsti oma täiskasvanuelu, palun, kui sulle minu elu ei meeldi – sinul on võimalus teha teistsugused valikud, elada teistmoodi.

#3636680:

Minule ütles, et ma olen ebaõnnestunud inimene, kes ei suuda talle midagi pakkuda, sellist elu nagu teistel tema eakaaslastel on. teised panevad nõud nõudepesumasinasse, tema peab pesema; teisi sõidutatakse autoga või sõidavad koguni ise (on oma autogi ostetud), tema peab bussiga sõitma jnejne.

No täielik väga ebaküpse inimese jutt ju . Kes arvab, nagu maailm oleks talle mingid hüved võlgu ja piisab ainult sellest, et kisada: “Tahan seda, tahan teist – või muidu ma ei mängi!!!” –

Ja seda võid ka öelda, et paigas väärtushinnagud on väga olulised ja tegelikult lähedane inimene on väärtuslikum kui nõudepesumasin. Hetkel ta seda ilmselt ei mõista –  kunagi mingis olukorras aga võib meenuda.

See on tavaline noore inimese mõttemaailm. Mingil hetkel peab noor inimene oma päritoluperele vastanduma, et oleks lihtsam eralduda ja oma elu elama minna. Hiljem suhtumine muutub ja osatakse vanemaid hinnata.

Mina näiteks selles vanuses õiendasin oma vanaema kallal, et too on nii vanamoodne, ülekaaluline, käib kitliga ja lüpsab lehma. Aga vaat pinginaabri vanaema on äge, moodne, juhib autot ja kannab pükse ning kullast kõrvarõngaid. Ajuvaba, aga sellised need teismelised juba kord on.

Kunagi meenutab ta neid sõnu meeletu kahetsusega. Sa võid seda talle juba täna öelda: ükskord on sul kahju, et sa praegu nii ütlesid.

#3636754:

Kunagi meenutab ta neid sõnu meeletu kahetsusega. Sa võid seda talle juba täna öelda: ükskord on sul kahju, et sa praegu nii ütlesid.

Ära tee selle soovituse järgi, teemaalgataja. See on kõige ehedam tänitamine ja tänitajad ei meeldi kellelegi.

#3636680:

Minule ütles, et ma olen ebaõnnestunud inimene, kes ei suuda talle midagi pakkuda, sellist elu nagu teistel tema eakaaslastel on.

Suht mõttetu bitchi oled üles kasvatanud.
Pubekas või mitte (see POLE vabandus), aga selliseid asju ikka suust välja ei aeta.

Mina tõmbaks oma finantse tema suhtes pisut koomale, kui ebaõnnustunud, siis palun.
Eat it!

õnneks laps saab kohe kohe hakata kohvreid pakkima ja oma elu peale minna. teha nii nagu talle meeldib ja elada seda unistuste elu, mida soovib.

ja sina, joo üks hea kuum tee ja ära mõtle sellele, mis ta ütleb. usun, et oled andnud endast kõik, et tal oleks kõik hästi.

#3636762:

#3636754:

Kunagi meenutab ta neid sõnu meeletu kahetsusega. Sa võid seda talle juba täna öelda: ükskord on sul kahju, et sa praegu nii ütlesid.

Ära tee selle soovituse järgi, teemaalgataja. See on kõige ehedam tänitamine ja tänitajad ei meeldi kellelegi.

Ei ole. See on kurb nending, mis ühtlasi kutsub lapse korrale ja paneb hetkeks mõtlema. Seda tuleb teha üks kord, ja nüüd on muidugi juba hilja takkajärele asi üles võtta. On muidugi ka võimalus alati vaikset märtrit mängida või siis laps vait käratada. On veel võimalus jätta mulje, et jube okei on emale nii öelda. Sellisel juhul aga poleks siia teemat tehtud, niisugune ütlemine on paganama valus.
Tänitajad ei meeldi kellelegi? Selge see, aga mis see eesmärk meil praegu on – jätta lapsele mulje, et tema ütlus tuleb teadmiseks võtta ja edaspidi püüda talle rohkem meeldida?

Aga ilmselgelt me räägime erinevat keelt.

#3636798:

#3636758:

Ütle lapsele, et ta on väga taibukas. Saab aru, et selline elu ei kõlba kuhugi, et ta tahab ise paremat elu ja loodetavasti teeb ta kõik, et seda saavutada.

Muidu jah, ei maksa selliseid ütlemisi südamesse võtta!

Seda ma olen talle öelnud. Selle peale ta ütleb, et jah, mina olen süüdi ka selles, et temal on elus palju viletsam stardipositsioon kui teistel, tema sõpradel, kooli- ja trennikaaslastel.

Olen olnud samal arvamusel, mis ka siit on läbi käinud, ja nimelt, et haridus on suurim väärtus ja see võimalus on ju tal olemas, saamaks ise oma õnne sepaks. Aga õppimine teda ei huvita paraku, ülikooli läheks ka ilmselt vaid sellepärast, et ma olen alati seda propageerinud. Veab end hetkel kolmedega napilt läbi gümnaasiumi. Mis temast saab edasi, ma tõesti ette ei kujuta. Ja hetkel on muidugi seoses koroonakriisiga asjad halvemad, kui varasemalt olla tavatsetsid, just rahaliselt. On tulnud isegi toiduainete osas hakata planeerima ja mingeid kalleid oste teha praktiliselt enam ei saa. Tal läks tükk aega ja palju seletamist minu poolt, et ta üldse aru saaks praegusest situatsioonist. Nüüd on ta vist aru saanud, kuid tema nõudmised on endised. Kui ma nüüd enda sisse vaatan, siis ma vist tõesti olengi sattunud tema hoiakust ja käitumisest ja ühe katuse all sellise elu elamisest masendusse. Koguaeg on selline rõhuv ja rusuv tunne. Ja kurb öelda, aga kui teda kodus pole v olen ise kodust eemal, siis hingan kuidagi kergendatult.

Sel juhul vist ei aita ka südametunnistusele koputamine. Varsti kolib välja ja saab sulle siis ette näidata, kuidas oleks tulnud elada.
Pea vastu.