Huh! Poistega on vist palju palju lihtsam. Mul poiss 15 aastane ja ta on nii pettunud, et ostsime moodsa integreeritud puutetundliku pliidi ja ahju koos uue köögimööbliga. Nutab taga seda ülivana eraldiseisvat pliiti. Sest sellega oli tal täpselt välja arvestatud ja katsetatud ahju friikate parim temperatuur ja aeg. Haha. Ma olin veel uhkusest lõhki minemas, kui talle uut ahju tutvustasin. Lubasin lahkelt vana pliidi talle vana pliidi eraldi keldrisse paigutada. Haha!
Ta heitis ette vaid, et tal pole iphone. Ostsin selle talle, viimase mudeli. Nüüd kutt õnne tipul ja rohkem soove pole. Lihtne. Isegi riided ei huvita. Käib sõpradega paavlis. Ja kusjuures meil ka väike 42 m2 kodu (3 toaliseks muudetud- 2 magamistuba, köök-elutuba) ja elame neljakesi. Ja meil ei käi ka väga külalisi. Pigem käime ise külas. Poisis vahest sõbrad käivad külas. Tunnevad kõik ennast mugavalt.
Ja olen maast madalast öelnud, et õpi praegu, et tulevikus saad teha mida tahad. Mitte tegema, sest pead. Oleme lubanud, et toetame teda seni kuni õpib. Keskkooli lõpus maksame kinni autokooli ja toetame esimeste suurte ostude puhul. Näiteks auto ost. Ja kodulaen. Aga selleks, et neid osta peab tal olema piisav sissetulek.
Õnneks laps mõistab, et kuldlusikad saavad vähesed ja lotovõidule vaid loota pole mõtet.
Probleem on ikkagi ruumipuudus lapse jaoks, elutoa puudumine ja ma täiesti mõistan seda. Minu suurim soov on samuti, et mul oleks oma magamistuba, oma voodiga. Hetkel on minu tuba kasutuses ka elutoana, mis tähendab igaõhtust diivani lahti tegemist. Aga tol hetkel, kui selle korteri ostsin, oli laps 8 aastane, ehk siis see oli 10 aastat tagasi. Tol hetkel kolisime praegusesse koju üüripinnalt, mis oli samuti 2-toaline, aga toad olid veel ka läbikäidavad ja köök, esik ja vannituba tibatillukesed. Kuna korteri asukoht on väga hea ja hind oli mõistik, siis sai selle korteri kasuks otsustatud, sest soov oma korter ära osta, oli tolleks hetkeks edasilükkamatu. Sarnaselt paljudele teistele ei soovinud ka mina osta kallimat korterit, ehkki pank oli valmis oluliselt suurema summa mulle laenama. Ei julenud seda summat võtta, sest teadsin, et kogu asi seisab vaid minu peal ja tahtsin, et jääks raha ka külaltki lahedaks igapäevaseks eluks. Ehk siis ei tahtnud endal 3 toa ja uuema maja nimel hinge kinni tõmmata. Samuti mõtlesin, et kui laps kodus lahkub, siis ei oleks mul nagunii vaja kolme tuba ega ka mõistlik sellist elamist pidada, plaan oleks sellisel juhul üks sein maha võtta ja teha elutuba kokku kööginurgaga, mis muudaks elamise avaramaks ning magamistuba jääks siis eraldi. Ejk siis ühele inimesele või paarile oleks sobilik. Aga täna on tütar jõudnud oma arusaamades tõdemuseni, et ma ei ole temaga ja tema vajadustega arvestanud seda korterit ostes, sest ruumi on kahe eraldiseisva isiku jaoks vähe ja peamiselt just, jah, puudub elutuba. Mis teha, nii see on ja elutuba tõesti pole. Ja seina hetkel maha võtta ei saa. Ehk siis ajaliselt tekkisidki etteheiteid koos koroonahädaga, mis tekkis ka vajadus talle selgitada, et peame oma elu veidi kokku tõmbama.
Kuna 2019 tegin kapitaalremondi, välja arvatud köögimööbel jäi vana (mistõttu ei tekkinud ka kohta nõudepesumasinale), siis ei ole mul momendil ka mingit vaba raha. Panin üsna kõik hakkama selle peale, et saaksime kodu uuendada.
Ja samas mul tõesti ei ole raha kalliteks asjadeks, ehk siis sellised kallid kohvimasinad jne, mida ta oma kaaslatste juures külas käies ilmselt näeb. Ma ise ei ole materiaalne inimene ka üldse ja ei ole osanud äriliselt mõelda jne, ma rohkem vaatan loodust ja kuulan muusikat, loen raamatuid ja käin teatris, kontserdil – seda tüüpi. No ja ei saanud ka mina oma vanematelt midagi eluks kaasa, mida oleks saanud kuidagi oma elu ehitamisel kasutada.
Jah, tahaksin aidata autojuhiload teha, aga selle kohta tütar ütles, et kui meil pole autotki, siis mida nende lubadega teha. Autot pole sellepärast, et mul pole lubasid. Pole vaja ka läinud. Ilmselt olen mitmes mõttes siis veidrik, pole autot, pole meest, perekonda .. Jah, ma tõesti saan oma lapsest paljuski aru, kõik need tema etteheited. Lapse saamine pole mingi inimõigus omaette, lapsele peab ka midagi pakkuda olema. Mulle on tundnud, et ju mul ikka on olnud ka, seda nii asjade kui eelkõige vaimses mõttes. Alles nüüd viimasel ajal on mu usk sellesse, et olen oma lapsele hea ema olnud, kuidagi kõikima löönud.
Võib-olla ma oleksin siis pidanud end lapse pärast ikkagi suunama sellisele rajale, kust oleks rohkem raha saanud ja võimaldanud talle rohkem, paremat elu .. Eks sellest on hilja muidugi mõelda, mis tehtud ja kuidas elatud, see on olnud, nüüd on vaid tulevik tema puhul see, mida ta ise ehitada saab ja oma elu muuta teistsuguseks, selliseks, nagu talle sobib. Sest tema standartid on väga kõrged, on juba ammu selge, et talle sobib vaid kõigest kõige parem. Näiteks, kui ma ise ostan enamuse riideid-jalatseid taaskasutusest, siis tema puhul ei tule see kõne allagi. Kui ta noorem oli, siis jah, ostsin talle ka sealt, mitte küll kõike, aga siiski päris palju riideesemeid. Kuna see nüüd enam ammu kõne alla ei tule, siis läheb sellevõrra rohkem raha tema riiete peale, jalatsite peale. Ja ma ei arva, et selles midagi halba oleks, sest mina tema vanuses tahtsin kõike sedasama, riided ja jalatsid, väline imago oli äärmiselt oluline. Nii ka temal. Aga ma näiteks ei mäleta küll oma lapsepõlvest, et mul üldse oleks pähe tulnud oma vanematele midagi ette heita. Ma käisin palju oma sõpradel külas, neil olid ilmselt uhkemad kodud, aga ma nagu üldse isegi ei müelnud selle peale .. minu kodu oli minu kodu ja seisis justkui kõrgemal igasugusest mõeldavast kriitikast minu poolt. Mul oli enda meelest ilus ja hea kodu, kuigi oli sama väike, kui mul praegu tütrega ja elasime seal koos ema, isa ja õega. Jah,, ajad olid muidugi teised, toona elatigi nii ..
Ühesõnaga. ma ei teagi mida ma nüüd oma pika jutuga siin öelda tahtsin. Ilmselt ikka seda, et ma olen paljuski oma lapsega nõus. Jah, muidugi võiks olla suurem korter, kus oleks ka elutuba ja kus kööki mahuks nüudepesumasin ja võiks olla rohkem raha ja võimalusi. Paraku mul ei ole selleks raha ja ma ei näe, et ka tuleks tulevukus, seega kui ma saan ka köögi reminditud ja sinna nõudepesumasina ostetud ühel päeval, siis on ilmselt tütar juba kodust välja lennanud. Ja selle seina maha võetud .. kui seda metsa ees ei oleks …
Ma väga loodan, et temal läheb elus paremini ja ta saab endale hooliva targa elukaaslase, lapsed ja kallid lähedased inimesed, head sõbrad, hea hariduse ja töö, piisava sissetuleku heaks eluks, selliseks, mida ta ise soovib, aga mis peamine – et ta oleks õnnelik ja teda saadaks hea tervis ja tema hinges ja meeles valitseks rahu ja headus.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 01.01 15:03; 01.01 17:24; 01.01 18:58; 01.01 20:11; 01.01 22:38; 02.01 00:53; 02.01 20:27; 02.01 21:11; 04.01 11:59;