Ega polegi midagi teha. Vii laps arstile ja kui kõik on korras, siis tuleb leppida. Kuisamisele pole õigustust ja sellega peab tegelema nagu iga muu kiusamisega.
Aga ära seda küll 10-aastasele hakka rääkima, et meestele meeldivadki lühikesed naised jms jama. Pole vaja last objektistada ja mehelesaamist elu eesmärgiks seada.
Tütarlapse puhul ei näe küll probleemi. Naistel alati võimalus kontsadega pikkust juurde teha.
Ja mõni ongi hilisema kasvuga. Mäletan, et oli klassivend, kes kogu aeg oli pisike ja pisike ja kui ta siis peale 9. klassi lõppu sügisel gümnaasiumi klassi ilmus, siis ohohh see pisike oli ühe suvega keskmise mehepikkuse täis visanud.
Kusjuures mina oma kooliajast ei mäleta, et kedagi lühikese kasvu pärast oleks narritud. Küll aga ülekaalulisi nokiti. Nii veider kui see ka ei tundu, siis meie klassi kõige pikem ja kõige lühem poiss olid parimad sõbrad ja hängisid nagu Bobi ja Robi kogu aeg koos ringi.
Laps sai suvel 10 aastaseks ja pikkust hetkel 130cm. Sünnist saadik pikkuse- kaalu kõver olnud minimaalsest all pool, kuid enda tempos kogu aeg tõusnud. Endokronoloogi juures käidud- pildid luudest ja hormoonaalsed analüüsid tehtud- ravi pole vaja.
Ise olen ka lühike -156cm. Teada olevalt ei ole mind ega last koolis noritud.
Meil tütar oli vist 10-aastaselt umbes sama pikk, st kogu aeg on ta väga pisike olnud. Praegu on ta 16 ja pikkust on 160cm. Pisike küll, aga ei midagi ebanormaalset.
Paljud täiskasvanud naisedki on sellises pikkuses, ei teadnudki, et see midagi ekstra pisikest on. Mina olen 160cm, samuti mu ema ja õed.
Väike, armas, seksikas, meestele meeldivad lapsekasvu naised… mingi pedofiilide kokkutulek?
Aga mida siis tegema peaks, ehk soovitad? Sinu meelest ei tohi mures last lohutada, vaid pead julmalt lajatama, et “Jaa, oled tõesti liiga lühike, ebanormaalne, paha lugu!” Mida see talle annaks? Reaalsuses ju kasvu mõjutada kuidagi ei saa, nii on ja jääb.
Mina olin ka “liiga lühike” ja loomulikult kasutati seda aeg-ajalt ka norimiseks ära. Aga poleks olnud, oleks noritud vast ikka, sest sellel on tegelt mingid teised põhjused (ei olnud mind enda eest hoolitsema õpetatud, arvatavasti olin räpane ja haisesin koduste konide järgi jne; kodusest “kasvatusest” tingituna tahtsin liiga palju tõestada, et olen ka sõprust jms väärt jne jne).
Ei teagi, kui kodus oleks turvaline olnud ja ema/isa niipalju olemas, et vahepeal nendega kasvõi vestelda saanud mingitel teemadel, mis mulle huvi pakkusid, oleks ehk midagi parem olnud. Seda aga polnud ja tulemuseks tõmbusin väga pikalt endasse ära – mille tulemusel samuti jäävad sõprused ja muud võimalused kasutamata, kui need tulema peaks;
Kui on mingi silmapaistev “omadus” lapsel – liiga pikk, liiga lühike, aga muud kiusamist või kasvatusprobleeme pole, siis see ei ole mitte midagi muud kui ääretult tüütu – sest need samad naljad nagu ei tee lihtsalt muud kui panevad silmi pööritama jne.
Lapsele siis soovitus, et kui keegi mingi sama nalja või kommentaariga välja tuleb, lase vastab alati mingi sama viisaka vastusega – siis on vähem võimalust, et sama inimesega antud teema ketrama ja ketrama jääb.
Rumal jutt – mu vanaema on pisike ja seepärast armas. Minu vanaema oli ka 155, aga oleksin teda ka siis armastanud, kui oleks 185 pikk olnud (tegelikult teine vanaema oli 176).
Oluline on see, et lapse enesehinnang ei saaks kahjustatud. Nagu siin öeldi – kiusamiseks leiab alati põhjuse. Tegelikult ei aita vastusolvamine, vaid küsi – milles on sinu probleem, et sa sedasi käitud? Minu klassis õppis üks selline kähvija ja siis küsisin vastu – mis sul viga on, et sa sedasi käitud? Saan aidata – jäi suu ammuli vahtima. Tegelikult soovis tüli, aga ei saanud seda.
Mul on kogemus olemas. Ka kooli ajal oli ta klassis kõige lühem. Ka teised jätkuvalt hakkasid seda teemat suheldes üles võtma, et kuidas nende sugulased selles klassis või sel suvel siis pikkust viskasid ja klassi lühimatest said kahemeetrised inimesed. Sellist asja ei ole vaja rääkida ja seda ei pea kuulama ja seda lapsega muudkui arutama ja ohkima.
Ja, kuna me oleme erinevad. Praegu on mu poeg 30 aastane ja ta kasvas 1.74. pikkuseks. Ja nii on. Mina olen 1.69 ja mees 1.75. Kuid alati pole see vanemate järgi, ikka suguvõsa geenid loevad ka. Minu ema ja mehe pikkus oli mõlemal nii 1.60 kõige enam.
Minu suguvõsas nii, kas pikad või lühikesed. Ema poolt sugulased on pikad – naised ikka 173-178, mehed 186-195, isa poolt lühikesed – isa on 171, vanaema oli alla 160, vanaisa kuskil 168. Mina ja mu lapsed oleme pikad (kuigi mees on 182, äi 167 – aga poeg on ca 2 meetrit pikk), seega oleme minu emapoolsesse suguvõsasse, sest mehe vanemad on ka lühikesed. Kusjuures pidasin ennast pubeka eas 171 cm pikkuselt ikka väga pikaks naiseks ja oleks olnud heameelega 5 cm lühem. Hiljem kasvasin veel ja käisin mõnuga 8-10 cm kontsadega ringi. Ei põdenud absoluutselt oma pikkust, parim sõbranna oli veelgi pikem.
Ma oleks pigem 155 kui et naisterahvas 180cm.
Tõesti pisike.
Minu tütred olid 10-aastaselt ca 155-160 cm. Mitte kõige pikemad oma klassis, aga suht pikad küll.
Aga
Nüüd on mõlemad hilisteismelised ja ongi mõlemad 165-166… Kõik klassiõed mööda kasvanud. Lühikesed tüdrukud noh:)
Seega ma ei muretseks hetkel ülemäära. Ta hakkab kasvama vahetult enne pubekaea saabumist. Lihtsalt minu omadel oli see 8-9 aastaselt. Minul endal alles 13-aastaselt.
Kui mure sul ikkagi hullult suur, Tartus on üks Eesti tippspetsialiste kasvuteemadega seoses, Kiinikumis
Väike, armas, seksikas, meestele meeldivad lapsekasvu naised… mingi pedofiilide kokkutulek?
Aga mida siis tegema peaks, ehk soovitad? Sinu meelest ei tohi mures last lohutada, vaid pead julmalt lajatama, et “Jaa, oled tõesti liiga lühike, ebanormaalne, paha lugu!” Mida see talle annaks? Reaalsuses ju kasvu mõjutada kuidagi ei saa, nii on ja jääb.
Tänapäeval saab kasvu mõjutada, ära kähvi siin, kui ei tea. Kontakt vihjatud eelmises postituses.
Minu tütar saab kohe 16-aastaseks ja on 155cm pikk.
Ta sündis enneaegsena ja oli kohe alguses lühem. Samas perearst ega ükski teinegi arst ei ole probleemi näinud. Geneetik ütles kohe ära, et ega ta teil rohkem enam ei kasva, see on kindel.
Laps ise kahjuks põeb. Kurdab kodus pea iga päev, et koolis nimetatavat teda päkapikuks ja kääbuseks. Ütleb, et kasvu tõttu kiputakse teda “titena” kohtlema, patsutatakse pähe, muditakse, no umbes nagu suured nunnutavad esimese klassi juntsusid. Ja mõned täiskasvanud tuttavad kohtumisel ikka võtavad selle teema jutuks.
Mind ennast mu lapse kasv üldse ei häiri ja olen talle seda alati öelnud. Kuid teiste käitumine on selline, et tõmbab lapse tähelepanu ja mõtted pidevalt ta väikesele kasvule ja talle ei meeldi see. Egas enamus inimesi meelega ei narri, aga laps tajub pidevat oma kasvule tähelepanu juhtimist sellisena. Olen aru saanud, et ega siin miskit teha pole ja sel juhul tasub lapsele esitleda olukorda ikka positiivsena, mitte kaasa aidata komplekside tekkimisele.
Teha oli ravimitega küll ja veel, aga nùüd oled õige aja maha maganud muidugi, liigeste ühenduskohad juba luustunud.
Mure on seoses oma 10.a tütrega.
Sai just 10 aastaseks paar päeva tagasi. Tüdruk on vaid 125 cm pikk. Isa on tal lühike ja vanaema ka. Ju on asi isapoolsetes geenides. Arst ütleb et laps normipiirides kuid madalama joone peal. Hetkel nagu kõik ok. Kuid nii kurb on oma last näha kui ütleb, et teda noritakse. Isegi täiskasvanud ütlevad et ” issake kui pisike sa oled “. Koolist tuleb koju oma klassikaaslastega kõik temast rohkem kui peajagu üle. Enamus arvavadki et mu laps alles 6 või 7 aastane.
Ehk kellegil sarnane kogemus? On kellegi laps veel sama pisike ? ????
Sellest jutust ei saa aru. See on ju keskmise 6-aastase lapse pikkus, 6-aastaseid on ka lühemaid ja on ka pikemaid, kui 125 cm, kuidas see saab 10-aastase puhul ka siis normiks olla? Mitte midagi ei saa aru, kuidas saab olla norm ja madala joone peal ühtaegu?
Tõesti pisike.
Minu tütred olid 10-aastaselt ca 155-160 cm. Mitte kõige pikemad oma klassis, aga suht pikad küll.
Aga
Nüüd on mõlemad hilisteismelised ja ongi mõlemad 165-166… Kõik klassiõed mööda kasvanud. Lühikesed tüdrukud noh:)
Seega ma ei muretseks hetkel ülemäära. Ta hakkab kasvama vahetult enne pubekaea saabumist. Lihtsalt minu omadel oli see 8-9 aastaselt. Minul endal alles 13-aastaselt.
Kui mure sul ikkagi hullult suur, Tartus on üks Eesti tippspetsialiste kasvuteemadega seoses, Kiinikumis
166 pole ju lühike vaid keskmine kasv naiste puhul.
Mina olin eluaeg kehalise rivis viimane. Kuna olin ka ülikõhna, esimesse klassi minnes umbes 20 kg., siis paistsin eriti väike. Hüüdnimi oli aastaid Pisi. Sõbrannad olid kõik peajagu pikemad. Ma ei mäleta mitte ühtegi traumat, kui keegi ütles, et sa oled nii pisike. Olen eluaeg olnud enesekindel. Osad lapsed kasvavad juba 3 klassis oma pikkuse täis, teised alles gümnaasiumis. Nüüd täiskasvanuna olen 165 cm pikk ja 51 kg. Endiselt öeldakse mulle, et oled nii pisike ????.
Sa pead talle enesekindlust juurde “süstima”. Pane laps võimlemis, akrobaatikatrenni. Seal on väikestel palju lihtsam, tulevad tulemused ja saab enesekindlust juurde. .
Probleemiga kas sa oled pikk vôi lühike vôi kôhn pole mitte midagi teha ise seda muuta ei saa, lihtsalt tuleb aeg üle elada, gümnaasiumis ei pöörata sellisele asjale enam tähelepanu. Vôib olla sinu lühike neiu küsib klassikaaslase käest, et mis seal pilvede peal ka toimub? Sama probleem ju mida teine saab teha kui talle seda kasvu on ikka antud. Ole rahul sellega mis on antud ja kui môni ka pöörab tähelepanu, no ja mis siis.
Mure on seoses oma 10.a tütrega.
Sai just 10 aastaseks paar päeva tagasi. Tüdruk on vaid 125 cm pikk. Isa on tal lühike ja vanaema ka. Ju on asi isapoolsetes geenides. Arst ütleb et laps normipiirides kuid madalama joone peal. Hetkel nagu kõik ok. Kuid nii kurb on oma last näha kui ütleb, et teda noritakse. Isegi täiskasvanud ütlevad et ” issake kui pisike sa oled “. Koolist tuleb koju oma klassikaaslastega kõik temast rohkem kui peajagu üle. Enamus arvavadki et mu laps alles 6 või 7 aastane.
Ehk kellegil sarnane kogemus? On kellegi laps veel sama pisike ? ????
Sellest jutust ei saa aru. See on ju keskmise 6-aastase lapse pikkus, 6-aastaseid on ka lühemaid ja on ka pikemaid, kui 125 cm, kuidas see saab 10-aastase puhul ka siis normiks olla? Mitte midagi ei saa aru, kuidas saab olla norm ja madala joone peal ühtaegu?
See jutt käib kasvukõvera kohta, vt näit. siit: https://ravijuhend.ee/attachments/guides/191/4037?action=download
Kasvukõver näitab statistiliselt pikkuse jaotust sõltuvalt vanusest ja seejuures on 3% lastest veel madalaimast joonest lühemad ja 3% kõrgeimast pikemad. Kui pikkus on kasvukõveras näidatud vahemikus ja suureneb järjest, ei tohiks probleemi olla. Samas vähemalt selle kõvera järgi on 10-aastase jaoks madalaim joon 128 cm juures, nii et 125 on võibolla tõesti natuke vähe. 6-aastase keskmine pikkus aga kindlasti 125 cm pole, see on pigem ülemise joone lähedal. Ja need lapsed, kes 10-aastaselt 160 cm on, on selle järgi kindlasti “liiga pikad” (ülemine joon on 155 cm), nende vanemad ei tohiks seda ka normiks pidada ja teisi lapsi “tõesti pisikesteks” tituleerida.
Aga ka sama pere lapsed võivad kasvada erinevas tempos. Minu 3a vanusevahega tütred olid näiteks mingi aja jooksul peaaegu ühepikkused – vanem oli klassis üks pisemaid, noorem üks pikemaid. Lõpuks kasvas vanem 175 ja noorem 177 cm pikkuseks.
Ma ei tea, miks tänapäeval iga asja pärast noritakse. Mina olen täiskasvanu ja 155 cm pikk. Ma ei ole kunagi tundunud, et see oleks mingi probleem. Mind on lapsena küll natuke noritud punaste juuste pärast, aga mitte kunagi kasvu pärast. Eesti mõistes olen lühike, muus maailmas keskmine.
Ma ei tea, miks tänapäeval iga asja pärast noritakse.
Või siis on probleem hoopis sellest, et igat kommentaari kuidagi kuuldakse kui norimist.
Mitte, et ma isegi inimeste igat mõtte avaldust kuulda viitsiks.
Ma ei tea, miks tänapäeval iga asja pärast noritakse.
Või siis on probleem hoopis sellest, et igat kommentaari kuidagi kuuldakse kui norimist.
Mitte, et ma isegi inimeste igat mõtte avaldust kuulda viitsiks.
Alati pole see kindlasti nii, aga tõepoolest võib kellegi hüüatus stiilis “Appi kui lühike sa oled!” tundliku natuuriga inimesele juba solvav tunduda, kuigi teine lihtsalt ütles kõva häälega välja oma pähe tulnud mõtte. Aga jah, enne selle lõime lugemist ma poleks selle pealegi tulnud, et lühikesi lapsi võidakse nende kasvu pärast kiusata (kuigi mu oma tütar oli 10-aastaselt sama pikk kui TA laps).
Mure on seoses oma 10.a tütrega.
Sai just 10 aastaseks paar päeva tagasi. Tüdruk on vaid 125 cm pikk. Isa on tal lühike ja vanaema ka. Ju on asi isapoolsetes geenides. Arst ütleb et laps normipiirides kuid madalama joone peal. Hetkel nagu kõik ok. Kuid nii kurb on oma last näha kui ütleb, et teda noritakse. Isegi täiskasvanud ütlevad et ” issake kui pisike sa oled “. Koolist tuleb koju oma klassikaaslastega kõik temast rohkem kui peajagu üle. Enamus arvavadki et mu laps alles 6 või 7 aastane.
Ehk kellegil sarnane kogemus? On kellegi laps veel sama pisike ? ????
Sellest jutust ei saa aru. See on ju keskmise 6-aastase lapse pikkus, 6-aastaseid on ka lühemaid ja on ka pikemaid, kui 125 cm, kuidas see saab 10-aastase puhul ka siis normiks olla? Mitte midagi ei saa aru, kuidas saab olla norm ja madala joone peal ühtaegu?
See jutt käib kasvukõvera kohta, vt näit. siit: https://ravijuhend.ee/attachments/guides/191/4037?action=download
Kasvukõver näitab statistiliselt pikkuse jaotust sõltuvalt vanusest ja seejuures on 3% lastest veel madalaimast joonest lühemad ja 3% kõrgeimast pikemad. Kui pikkus on kasvukõveras näidatud vahemikus ja suureneb järjest, ei tohiks probleemi olla. Samas vähemalt selle kõvera järgi on 10-aastase jaoks madalaim joon 128 cm juures, nii et 125 on võibolla tõesti natuke vähe. 6-aastase keskmine pikkus aga kindlasti 125 cm pole, see on pigem ülemise joone lähedal. Ja need lapsed, kes 10-aastaselt 160 cm on, on selle järgi kindlasti “liiga pikad” (ülemine joon on 155 cm), nende vanemad ei tohiks seda ka normiks pidada ja teisi lapsi “tõesti pisikesteks” tituleerida.
Aga ka sama pere lapsed võivad kasvada erinevas tempos. Minu 3a vanusevahega tütred olid näiteks mingi aja jooksul peaaegu ühepikkused – vanem oli klassis üks pisemaid, noorem üks pikemaid. Lõpuks kasvas vanem 175 ja noorem 177 cm pikkuseks.
Need nn liiga pikad lapsed võivad samamoodi vajada spetsialisti hinnangut.
“Muidu normaalsetel, kuid väga pikkadel poistel ja tüdrukutel
saab täiskasvanuea pikkust vähendada, kui kiirendada küpsemist (ja noorukiea saabumist) suurtes annustes suguhormoonidega – poistel testosterooni ja tüdrukutel östrogeeniga. Seda
teraapiat kasutatakse tänapäeval harva. Sellise ravi puhul on
kõrvaltoimed tavalised ja on ka andmeid pikaajaliste ebasoovitavate tagajärgede kohta”
Mure on seoses oma 10.a tütrega.
Sai just 10 aastaseks paar päeva tagasi. Tüdruk on vaid 125 cm pikk. Isa on tal lühike ja vanaema ka. Ju on asi isapoolsetes geenides. Arst ütleb et laps normipiirides kuid madalama joone peal. Hetkel nagu kõik ok. Kuid nii kurb on oma last näha kui ütleb, et teda noritakse. Isegi täiskasvanud ütlevad et ” issake kui pisike sa oled “. Koolist tuleb koju oma klassikaaslastega kõik temast rohkem kui peajagu üle. Enamus arvavadki et mu laps alles 6 või 7 aastane.
Ehk kellegil sarnane kogemus? On kellegi laps veel sama pisike ? ????
Sellest jutust ei saa aru. See on ju keskmise 6-aastase lapse pikkus, 6-aastaseid on ka lühemaid ja on ka pikemaid, kui 125 cm, kuidas see saab 10-aastase puhul ka siis normiks olla? Mitte midagi ei saa aru, kuidas saab olla norm ja madala joone peal ühtaegu?
See jutt käib kasvukõvera kohta, vt näit. siit: https://ravijuhend.ee/attachments/guides/191/4037?action=download
Kasvukõver näitab statistiliselt pikkuse jaotust sõltuvalt vanusest ja seejuures on 3% lastest veel madalaimast joonest lühemad ja 3% kõrgeimast pikemad. Kui pikkus on kasvukõveras näidatud vahemikus ja suureneb järjest, ei tohiks probleemi olla. Samas vähemalt selle kõvera järgi on 10-aastase jaoks madalaim joon 128 cm juures, nii et 125 on võibolla tõesti natuke vähe. 6-aastase keskmine pikkus aga kindlasti 125 cm pole, see on pigem ülemise joone lähedal. Ja need lapsed, kes 10-aastaselt 160 cm on, on selle järgi kindlasti “liiga pikad” (ülemine joon on 155 cm), nende vanemad ei tohiks seda ka normiks pidada ja teisi lapsi “tõesti pisikesteks” tituleerida.
Aga ka sama pere lapsed võivad kasvada erinevas tempos. Minu 3a vanusevahega tütred olid näiteks mingi aja jooksul peaaegu ühepikkused – vanem oli klassis üks pisemaid, noorem üks pikemaid. Lõpuks kasvas vanem 175 ja noorem 177 cm pikkuseks.
Need nn liiga pikad lapsed võivad samamoodi vajada spetsialisti hinnangut.
“Muidu normaalsetel, kuid väga pikkadel poistel ja tüdrukutel
saab täiskasvanuea pikkust vähendada, kui kiirendada küpsemist (ja noorukiea saabumist) suurtes annustes suguhormoonidega – poistel testosterooni ja tüdrukutel östrogeeniga. Seda
teraapiat kasutatakse tänapäeval harva. Sellise ravi puhul on
kõrvaltoimed tavalised ja on ka andmeid pikaajaliste ebasoovitavate tagajärgede kohta”
Ära aja lollust
Tõesti pisike.
Minu tütred olid 10-aastaselt ca 155-160 cm. Mitte kõige pikemad oma klassis, aga suht pikad küll.
Aga
Nüüd on mõlemad hilisteismelised ja ongi mõlemad 165-166… Kõik klassiõed mööda kasvanud. Lühikesed tüdrukud noh:)
Seega ma ei muretseks hetkel ülemäära. Ta hakkab kasvama vahetult enne pubekaea saabumist. Lihtsalt minu omadel oli see 8-9 aastaselt. Minul endal alles 13-aastaselt.
Kui mure sul ikkagi hullult suur, Tartus on üks Eesti tippspetsialiste kasvuteemadega seoses, Kiinikumis
166 pole ju lühike vaid keskmine kasv naiste puhul.
Jaa nõus, ega ma põegi:) Lihtsalt tänapäeval enamik neiusid palju pikemad, minu tütarde klassides on tava ikka 170-180, seega no nendega võrreldes on nad lühikesed:)
Ja alati ju ootad, et laps kasvab vähemalt sama pikaks kui sa ise, iga põlvkond edasi on ju eelmisest natuke pikem.
Ma ise 172, abikaasa 186, pojad kasvasid üks 186, teine 189. Ja tüdrukud niisugused armsad nupsud meil:)
Mure on seoses oma 10.a tütrega.
Sai just 10 aastaseks paar päeva tagasi. Tüdruk on vaid 125 cm pikk. Isa on tal lühike ja vanaema ka. Ju on asi isapoolsetes geenides. Arst ütleb et laps normipiirides kuid madalama joone peal. Hetkel nagu kõik ok. Kuid nii kurb on oma last näha kui ütleb, et teda noritakse. Isegi täiskasvanud ütlevad et ” issake kui pisike sa oled “. Koolist tuleb koju oma klassikaaslastega kõik temast rohkem kui peajagu üle. Enamus arvavadki et mu laps alles 6 või 7 aastane.
Ehk kellegil sarnane kogemus? On kellegi laps veel sama pisike ? ????
Sellest jutust ei saa aru. See on ju keskmise 6-aastase lapse pikkus, 6-aastaseid on ka lühemaid ja on ka pikemaid, kui 125 cm, kuidas see saab 10-aastase puhul ka siis normiks olla? Mitte midagi ei saa aru, kuidas saab olla norm ja madala joone peal ühtaegu?
See jutt käib kasvukõvera kohta, vt näit. siit: https://ravijuhend.ee/attachments/guides/191/4037?action=download
Kasvukõver näitab statistiliselt pikkuse jaotust sõltuvalt vanusest ja seejuures on 3% lastest veel madalaimast joonest lühemad ja 3% kõrgeimast pikemad. Kui pikkus on kasvukõveras näidatud vahemikus ja suureneb järjest, ei tohiks probleemi olla. Samas vähemalt selle kõvera järgi on 10-aastase jaoks madalaim joon 128 cm juures, nii et 125 on võibolla tõesti natuke vähe. 6-aastase keskmine pikkus aga kindlasti 125 cm pole, see on pigem ülemise joone lähedal. Ja need lapsed, kes 10-aastaselt 160 cm on, on selle järgi kindlasti “liiga pikad” (ülemine joon on 155 cm), nende vanemad ei tohiks seda ka normiks pidada ja teisi lapsi “tõesti pisikesteks” tituleerida.
Aga ka sama pere lapsed võivad kasvada erinevas tempos. Minu 3a vanusevahega tütred olid näiteks mingi aja jooksul peaaegu ühepikkused – vanem oli klassis üks pisemaid, noorem üks pikemaid. Lõpuks kasvas vanem 175 ja noorem 177 cm pikkuseks.
Erinevalt sinust pole mina oma laste puhul kunagi mingeid kasvukõveraid jälginud ja muret tundnud, minu postituse ainuke mõte oli öelda, et lapsed kasvavad eri aegadel. Jah, minu omad olid 10-aastaselt 160 cm ja nüüd hilisteismelisena juba mitu aastat kõigest 165-166 cm. Nii et ei kasvanudki enam palju rohkem kui see 160 cm onju. Mõte oli TA-d lohutada – tema laps on ilmselt just see, kes hakkab kasvama hiljem!
Tõesti pisike.
Minu tütred olid 10-aastaselt ca 155-160 cm. Mitte kõige pikemad oma klassis, aga suht pikad küll.
Aga
Nüüd on mõlemad hilisteismelised ja ongi mõlemad 165-166… Kõik klassiõed mööda kasvanud. Lühikesed tüdrukud noh:)
Seega ma ei muretseks hetkel ülemäära. Ta hakkab kasvama vahetult enne pubekaea saabumist. Lihtsalt minu omadel oli see 8-9 aastaselt. Minul endal alles 13-aastaselt.
Kui mure sul ikkagi hullult suur, Tartus on üks Eesti tippspetsialiste kasvuteemadega seoses, Kiinikumis
166 pole ju lühike vaid keskmine kasv naiste puhul.
Jaa nõus, ega ma põegi:) Lihtsalt tänapäeval enamik neiusid palju pikemad, minu tütarde klassides on tava ikka 170-180, seega no nendega võrreldes on nad lühikesed:)
Ja alati ju ootad, et laps kasvab vähemalt sama pikaks kui sa ise, iga põlvkond edasi on ju eelmisest natuke pikem.
Ma ise 172, abikaasa 186, pojad kasvasid üks 186, teine 189. Ja tüdrukud niisugused armsad nupsud meil:)
See on lihtsalt juhuslik, et ühes klassis on palju pikki tüdrukuid. Vaata hoopis tänavapilti, pole kõik neiud tänaval vastu tulles 180 cm pikad ja ka osad noormehed mitte. Enamus tüdrukud/ naised on ikka ca 160-170 cm mõõtu. Erandeid on alati, aga keskmine tänavapilt.
Ma ei tea, miks tänapäeval iga asja pärast noritakse. Mina olen täiskasvanu ja 155 cm pikk. Ma ei ole kunagi tundunud, et see oleks mingi probleem. Mind on lapsena küll natuke noritud punaste juuste pärast, aga mitte kunagi kasvu pärast. Eesti mõistes olen lühike, muus maailmas keskmine.
Siin PKs panevad emmed oma 150-155 cm pika lapse veel turvatooli istuma. Auto juhtimisel võib selline kasv küll probleeme tekitada.
Mul ühe tuttava 5a laps näeb välja nagu 3a laps. Pikkuse ja kaalu poolest omaealise lapse kohta ikka väga pisike.
Minul on lühike tütar. Mõlemad vanemad oleme 176cm pikad. 1.klassi minnes oli 110cm, oktoobris sündinud ehk oli kohe kohe 8-aastane. Nüüd saab 15 ning 2 nädalat tagasi perearst mõõtis ja kaalus – 147cm ja 38kg. Laps oli kogu aeg endokrinoloogi jälgimisel, 1-2x aastas andis analüüse ja käis vastuvõtul. Tehti ka kasvuhormoonitest ning kuna see oli korras, siis ravi ei määratud. Kui 13-aastaseks sai, siis endokrinoloog ütles, et pole vaja enam pidevalt kontrollis käia, kuna analüüsid korras ning laps kasvab aastas vähemalt 4cm (mu laps on kasvanud ~4-6cm aastas), ütles, et siis uuesti vastuvõtule kui menstruatsioon ei ole alanud enne 16a saamist. Samas pidas arst seda ka heaks, et lapsel päevad ei ole veel alanud, sest siis saab veel aega kasvada. Meie peres on hiline menstruatsioon ka geenides, minu emal hakkasid päevad 16-17aastaselt, mul endal ka alles gümnaasiumis. Kui päevad veel ei hakka, siis on lootust ehk kasvab 155cm pikkuseks
Ennekõike tuleks last enesekindlamaks muuta. Ka minu last on lühikese kasvu pärast noritud, kuid ta on õppinud sellest üle olema ning nüüd laseb üha vähem ennast sellest häirida. Ta hoopis oskab ise välja tuua plusse, miks on hea, et ta on väike.