Esileht Koolilaps Laps väga lühike

Näitan 14 postitust - vahemik 61 kuni 74 (kokku 74 )

Teema: Laps väga lühike

Postitas:
Kägu

Mul poeg oli 9 kl lõpetades 1,64. pikk. (15 a). Gümnaasiumi lõpetades oli 1.71. Ja hiljem tuli veel juurde paar cm ja nii ka jäi. Ja meie kodus ei räägita ega rääkinud meie nendest, kes pikad või oleks see teemaks olnud lapsega aina. Tema vanaisa(oli) ja isa täpselt sama pikad.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma vaatasin nüüd digiloost järele, et 10-aastaselt oli mu laps 124cm

Kuupäev Vanusegrupp Mõõtmine Tulemus
02.11.2017 10a/3kl Kaal 24.50
02.11.2017 10a/3kl Pikkus 124.0
02.11.2017 10a/3kl Kehamassi indeks 15.93 kg/m²

 

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu abikaasa oli põhikooli lõpus 162cm pikk. Kasvas gümnaasiumks veel ja praegu on 169cm pikk ehk ikkagi lühike mees. Ka tema ema ja isa on mõlemad alla 162cm pikad. Oma peres on ta pikim. Õde on ca 156cm. Meie vanem poeg on sünnist saati olnud pikkuselt enam-vähem keskmine ja noorem on 2cm lühem kui võrrelda pikkust sama vanalt. Hetkel nende pikkuse pärast ei muretse. Kuigi olen ise ka lühem ehk 162cm, siis usun, et pojad kasvavad ikkagi pigem üle 170cm pikaks.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No on nagu on. Looduse vastu ei saa. Ja kui ei saa, pole mõtet põdeda. Mina olen vastupidi, pikema skaala serval või üle selle. Ja meil kodus öeldakse ikka, et pikad ongi ilusad. Panen kontsad ka veel alla ja tunnen end ikka hästi. On olnud kunagi noormehi, kes ohkavad- no pead sa nii pikk olema.. Ja mina muigasin.. No ja abikaasa sõnul: “Mehele said, lapsed said ka, miks põdeda?”

Ühesõnaga, pöörake oma puudus enda kasuks. Väikese tüdruku puhul on see eriti lihtne. Tal on tulevikus valikuvõimalus oluliselt suurem, saab mureta ilusaid üliķõrgeid kontsakingi kanda jne. Edu enesekindluse omandamisel!

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõigepealt tuleb sellega ise  ka  nö leppida, sest pikkus on asi, mida ise muuta ei saa

10 cm ei julge lubada aga mõned cm saab kasvav noor end kindlasti pikemaks venitada-see ei ole endokrinoloogia vaid rohkem füsioteraapia teema, juutuubiski on sellekohast materjali lademetes.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Norimine ei ole “Issand, kui pisike sa oled”! Võta rahulikult!

Minu laps on ka pisemapoolne. See väljend “Issand, kui pisike sa oled”!, ei ole ilmselt mõeldud pahatahtlikuna. Minu lapsele ütleb seda pidevalt näiteks minu vähese haridusega töötu naabrimees, kes minu mehele ka pidevalt meelde tuletab, et ta on lühike ( justkui nad seda ei teaks). Naabrimees võtab seda muheda naljana. Aga ta on lihtsalt täieliku taktitundeta onu Heino. Paraku ei saa öelda, et need hüüatused mu lapsele haiget ei tee. Teevad küll. Ja on irooniline öelda, et saagu üle, pikkus on tema jaoks päriselt probleem. Kui teised ostavad juba suurte rõivaid, peab tema kurja vaeva nägema, et lasterõivaste seast vähemlapselikke leida. Jah, see päriselt valmistab talle muret. Kuigi me keegi tegelikult kodus sel teemal ei hala, aga üksikutest kommentaaridest on ju tunda, mida ta tegelikult mõtleb. Paraku on elu selline, et need taktitundetud inimesed ei kao meie keskelt kusagile. Tuleb lihtsalt õppida ignoreerima neid taktitundetuid inimesi. Eks neilgi on oma puue – taktitunde puue.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laps on ka pisemapoolne. See väljend “Issand, kui pisike sa oled”!, ei ole ilmselt mõeldud pahatahtlikuna. Minu lapsele ütleb seda pidevalt näiteks minu vähese haridusega töötu naabrimees, kes minu mehele ka pidevalt meelde tuletab, et ta on lühike ( justkui nad seda ei teaks). Naabrimees võtab seda muheda naljana. Aga ta on lihtsalt täieliku taktitundeta onu Heino. Paraku ei saa öelda, et need hüüatused mu lapsele haiget ei tee. Teevad küll. Ja on irooniline öelda, et saagu üle, pikkus on tema jaoks päriselt probleem. Kui teised ostavad juba suurte rõivaid, peab tema kurja vaeva nägema, et lasterõivaste seast vähemlapselikke leida. Jah, see päriselt valmistab talle muret. Kuigi me keegi tegelikult kodus sel teemal ei hala, aga üksikutest kommentaaridest on ju tunda, mida ta tegelikult mõtleb. Paraku on elu selline, et need taktitundetud inimesed ei kao meie keskelt kusagile. Tuleb lihtsalt õppida ignoreerima neid taktitundetuid inimesi. Eks neilgi on oma puue – taktitunde puue.

Meil täpselt sama mure. Mu 16-a tütar on 154 cm pikk. Minu meelest on ta väga armas ja mina probleemi ei näe. Kuid laps põeb, ja mida aeg edasi, seda enam põeb. Nüüd kaebab juba iga päev, kuidas kõik pidavat teda igal pool narrima ta lühikese kasvu pärast.

Ma natuke kahtlen selles, ütlen, et no keegi ehk enda meelest mainis tema meelest mingit seika, mida ta mu tütre juures märkas, ütleja enda meelest täitsa neutraalselt, mõtlemata, et see on adressaadile on see tema õrn koht.

Eks mõnes mõttes saan neist ütlejatest aru, neist keegi ei mõtle selle peale, et tema võis olla see sajas ütleja, kes hüüatas: “Oiiii, kui lühike sa oled!” Enda meelest on nende märkus ainulaadne, muidugi…

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olen ka lühike. 160cm õde sama. Ema ja isa Eesti keskmised aga isa ema oli isegi vast alla 160cm.

Olin ka klassis kehalises alati rivi lõpus.

Natuke vist tögati aga ei miskit hullu.

Pigem kommenteeriti rohkem kaalu(olin nö kilu) ja arvati, et ma olen anorektik.

Mul oma poeg ilmselt tuleb ka sinna keskmise kanti. Hetkel on ta kohe 9a saamas ja ca 140cm. Mulle õlani juba.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu pisike laps on nüüdseks täiskasvanu. Noor mees, pikkust 164.

Kui ta oli 10 või 11 käisime igaks juhuks ka arstide juures. Tookord tehti kätest pilt ja vaadati kas kasvab veel. Tunnistati terveks.

Seda ei mäleta kui pikk ta 10-aastasena oli, kooli minnes oli 120 cm.

Ma ka sama pikk, koolis olin ka rivi lõpus, lapse isa 175. Teine laps meil muide 182 cm pikk.

Kuidas ta muidu toime tuleb, kas ta põeb ka oma pikkust jms. Meil on täiskasvanud poeg 166-167cm pikk ja välja ei näita, et see teda häiriks. Loomulikult on ta maininud, et sooviks pikem olla. Tüdruku leidmisega on raskusi, mõned lühemad suhted on olnud, aga pikemaid mitte.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

166 pole ju lühike vaid keskmine kasv naiste puhul.

Eestlannade keskmine pikkus 169 cm.

https://www.aripaev.ee/vabalt/2016/07/26/varske-uuring-eestlased-maailma-pikimate-rahvuste-seas

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas ta muidu toime tuleb, kas ta põeb ka oma pikkust jms. Meil on täiskasvanud poeg 166-167cm pikk ja välja ei näita, et see teda häiriks. Loomulikult on ta maininud, et sooviks pikem olla. Tüdruku leidmisega on raskusi, mõned lühemad suhted on olnud, aga pikemaid mitte.

Rate this item:Submit Rating00

Mul ka mure poja pikkusega, klassis kõige lühem – saab kohe 14 ja pikkust 155cm. Poes temavanuste riided 164 jäävad ikka väga suureks. Arsti juures käidud ka, öeldi et luuline vanus on 2a noorem aga mingeid ravimeid ei määratud, kästi rohkem süüa 🙂

Mina ja lapse isa mõlemad keskmisest natuke pikemad ja loodame, et poeg ikkagi kasvab ka vähemalt 175cm täis.

Mis suhetesse naistega puutub, siis täiskasvanud lühike mees minu meelest naistele meeldimiseks peaks olema vähemalt musklis ja isegi kergelt turske, meheliku kehaga, kindlasti mitte sale ja kondine, nagu eelteismeline poiss.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei tea küll, et täiskasvanud 1.55 pikka naist vastikult kohtleksid. Teismelistena jah võib seda ette tulla. Elab üle. Kõik ei saa olla 1.74 cm keskmikud. Nt meie tütart vahtisid mõned suurte silmadega, kuna ta jalanumber oli vanuses 14 juba 44. Nüüd täiskasvanu ja jalg on 44,5. Parimatel sõbrannadel 43 ja 44. Kusjuures ainult põlv kõrgemal ehk meie põlvkonnal on naisterahva jalanumber kuskil 37-40 ja meie emadel 36-38. Ilmselt me lastelastel on siis 48…
Sellest meelt heita, milleks.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei tea küll, et täiskasvanud 1.55 pikka naist vastikult kohtleksid. Teismelistena jah võib seda ette tulla. Elab üle. Kõik ei saa olla 1.74 cm keskmikud. Nt meie tütart vahtisid mõned suurte silmadega, kuna ta jalanumber oli vanuses 14 juba 44. Nüüd täiskasvanu ja jalg on 44,5. Parimatel sõbrannadel 43 ja 44. Kusjuures ainult põlv kõrgemal ehk meie põlvkonnal on naisterahva jalanumber kuskil 37-40 ja meie emadel 36-38. Ilmselt me lastelastel on siis 48…

Sellest meelt heita, milleks.

Jah, meie sinuga võime öelda, et ei, see pole probleem! Kuid me ei saa pookida oma tundeid külge sellele, kelle jaoks see on probleem.

Ise olen 174 cm pikk ning jalanumber on 42-43. Kuna meie suguvõsas on kõik inimesed pikad ja suure jalanumbriga (mu vanaisal nt oli 50), olin selle teadmise sees kasvanud ja harjunud. Ent sellegipoolest on eluks ajaks mällu sööbinud situatsioon, kus olin nii 13-aastasena klassi ees vastamas ja õpetaja jäi äkitselt alla mu jalgu vahtima ning hüüatas siis, otse mu  vastamisele vahele segades, valju kileda häälega: “Issand, kui suured jalad sul on!” Vakatasin, punastasin ja oleksin sel hetkel tahtnud maa alla vajuda. Terve klass vahtis mind. Ja siis veel imestatakse, kust noortel tütarlastel kompleksid oma keha suhtes tulevad.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ise olen 174 cm pikk ning jalanumber on 42-43. Kuna meie suguvõsas on kõik inimesed pikad ja suure jalanumbriga (mu vanaisal nt oli 50), olin selle teadmise sees kasvanud ja harjunud. Ent sellegipoolest on eluks ajaks mällu sööbinud situatsioon, kus olin nii 13-aastasena klassi ees vastamas ja õpetaja jäi äkitselt alla mu jalgu vahtima ning hüüatas siis, otse mu  vastamisele vahele segades, valju kileda häälega: “Issand, kui suured jalad sul on!” Vakatasin, punastasin ja oleksin sel hetkel tahtnud maa alla vajuda. Terve klass vahtis mind. Ja siis veel imestatakse, kust noortel tütarlastel kompleksid oma keha suhtes tulevad.

Õpetajast oli see äärmiselt ebadelikaatne ja täiesti lubamatu. Samas teevad vanemad oma lastele karuteene, kui õpetavad neid end kõverpeeglist vaatama. On ainult hea, kui laps teab enesekindlalt, et jah, mul on suur nina või jah, mul on ülekaal või et jah, mul on X-jalad. Seda vähem on tal solvuda, sest kui inimene teab, et see on tõde, siis ta ei solvu. Võib vaid mõelda, et õpetaja on juhmakas. Selle enesekindluse kasvatamine ja õpetamine, et pole mõtet salata ja eitada asju, mida peita ei saa, aitab lapsel paremini ja haavadeta suureks kasvada. Kui laps arvab, et keegi ei näe, et tal on prillid ja et prillid on häbiasi, siis muidugi solvub ta ka prillipapaks kutsumise pärast. See on vanemate tegemata töö. Õpetage oma varateismelistel punapeadel olema uhke juuste üle ja suurte jalgadega lapsel vastama narrimisele naeratusega, et õnneks on jalanumber seoses ajumahuga ja lisaks jah, tänu neile ujun kiirelt kui kaater.

+1
-2
Please wait...

Näitan 14 postitust - vahemik 61 kuni 74 (kokku 74 )


Esileht Koolilaps Laps väga lühike