Teema: Laps väga lühike

Mul poeg oli 9 kl lõpetades 1,64. pikk. (15 a). Gümnaasiumi lõpetades oli 1.71. Ja hiljem tuli veel juurde paar cm ja nii ka jäi. Ja meie kodus ei räägita ega rääkinud meie nendest, kes pikad või oleks see teemaks olnud lapsega aina. Tema vanaisa(oli) ja isa täpselt sama pikad.

Minu abikaasa oli põhikooli lõpus 162cm pikk. Kasvas gümnaasiumks veel ja praegu on 169cm pikk ehk ikkagi lühike mees. Ka tema ema ja isa on mõlemad alla 162cm pikad. Oma peres on ta pikim. Õde on ca 156cm. Meie vanem poeg on sünnist saati olnud pikkuselt enam-vähem keskmine ja noorem on 2cm lühem kui võrrelda pikkust sama vanalt. Hetkel nende pikkuse pärast ei muretse. Kuigi olen ise ka lühem ehk 162cm, siis usun, et pojad kasvavad ikkagi pigem üle 170cm pikaks.

#4060947:

Kõigepealt tuleb sellega ise  ka  nö leppida, sest pikkus on asi, mida ise muuta ei saa

10 cm ei julge lubada aga mõned cm saab kasvav noor end kindlasti pikemaks venitada-see ei ole endokrinoloogia vaid rohkem füsioteraapia teema, juutuubiski on sellekohast materjali lademetes.

#4099952:

Minu laps on ka pisemapoolne. See väljend “Issand, kui pisike sa oled”!, ei ole ilmselt mõeldud pahatahtlikuna. Minu lapsele ütleb seda pidevalt näiteks minu vähese haridusega töötu naabrimees, kes minu mehele ka pidevalt meelde tuletab, et ta on lühike ( justkui nad seda ei teaks). Naabrimees võtab seda muheda naljana. Aga ta on lihtsalt täieliku taktitundeta onu Heino. Paraku ei saa öelda, et need hüüatused mu lapsele haiget ei tee. Teevad küll. Ja on irooniline öelda, et saagu üle, pikkus on tema jaoks päriselt probleem. Kui teised ostavad juba suurte rõivaid, peab tema kurja vaeva nägema, et lasterõivaste seast vähemlapselikke leida. Jah, see päriselt valmistab talle muret. Kuigi me keegi tegelikult kodus sel teemal ei hala, aga üksikutest kommentaaridest on ju tunda, mida ta tegelikult mõtleb. Paraku on elu selline, et need taktitundetud inimesed ei kao meie keskelt kusagile. Tuleb lihtsalt õppida ignoreerima neid taktitundetuid inimesi. Eks neilgi on oma puue – taktitunde puue.

Meil täpselt sama mure. Mu 16-a tütar on 154 cm pikk. Minu meelest on ta väga armas ja mina probleemi ei näe. Kuid laps põeb, ja mida aeg edasi, seda enam põeb. Nüüd kaebab juba iga päev, kuidas kõik pidavat teda igal pool narrima ta lühikese kasvu pärast.

Ma natuke kahtlen selles, ütlen, et no keegi ehk enda meelest mainis tema meelest mingit seika, mida ta mu tütre juures märkas, ütleja enda meelest täitsa neutraalselt, mõtlemata, et see on adressaadile on see tema õrn koht.

Eks mõnes mõttes saan neist ütlejatest aru, neist keegi ei mõtle selle peale, et tema võis olla see sajas ütleja, kes hüüatas: “Oiiii, kui lühike sa oled!” Enda meelest on nende märkus ainulaadne, muidugi…

#4061094:

Minu pisike laps on nüüdseks täiskasvanu. Noor mees, pikkust 164.

Kui ta oli 10 või 11 käisime igaks juhuks ka arstide juures. Tookord tehti kätest pilt ja vaadati kas kasvab veel. Tunnistati terveks.

Seda ei mäleta kui pikk ta 10-aastasena oli, kooli minnes oli 120 cm.

Ma ka sama pikk, koolis olin ka rivi lõpus, lapse isa 175. Teine laps meil muide 182 cm pikk.

Kuidas ta muidu toime tuleb, kas ta põeb ka oma pikkust jms. Meil on täiskasvanud poeg 166-167cm pikk ja välja ei näita, et see teda häiriks. Loomulikult on ta maininud, et sooviks pikem olla. Tüdruku leidmisega on raskusi, mõned lühemad suhted on olnud, aga pikemaid mitte.

#4103196:

Kuidas ta muidu toime tuleb, kas ta põeb ka oma pikkust jms. Meil on täiskasvanud poeg 166-167cm pikk ja välja ei näita, et see teda häiriks. Loomulikult on ta maininud, et sooviks pikem olla. Tüdruku leidmisega on raskusi, mõned lühemad suhted on olnud, aga pikemaid mitte.

Rate this item:Submit Rating00

Mul ka mure poja pikkusega, klassis kõige lühem – saab kohe 14 ja pikkust 155cm. Poes temavanuste riided 164 jäävad ikka väga suureks. Arsti juures käidud ka, öeldi et luuline vanus on 2a noorem aga mingeid ravimeid ei määratud, kästi rohkem süüa 🙂

Mina ja lapse isa mõlemad keskmisest natuke pikemad ja loodame, et poeg ikkagi kasvab ka vähemalt 175cm täis.

Mis suhetesse naistega puutub, siis täiskasvanud lühike mees minu meelest naistele meeldimiseks peaks olema vähemalt musklis ja isegi kergelt turske, meheliku kehaga, kindlasti mitte sale ja kondine, nagu eelteismeline poiss.

#4109949:

Ei tea küll, et täiskasvanud 1.55 pikka naist vastikult kohtleksid. Teismelistena jah võib seda ette tulla. Elab üle. Kõik ei saa olla 1.74 cm keskmikud. Nt meie tütart vahtisid mõned suurte silmadega, kuna ta jalanumber oli vanuses 14 juba 44. Nüüd täiskasvanu ja jalg on 44,5. Parimatel sõbrannadel 43 ja 44. Kusjuures ainult põlv kõrgemal ehk meie põlvkonnal on naisterahva jalanumber kuskil 37-40 ja meie emadel 36-38. Ilmselt me lastelastel on siis 48…

Sellest meelt heita, milleks.

Jah, meie sinuga võime öelda, et ei, see pole probleem! Kuid me ei saa pookida oma tundeid külge sellele, kelle jaoks see on probleem.

Ise olen 174 cm pikk ning jalanumber on 42-43. Kuna meie suguvõsas on kõik inimesed pikad ja suure jalanumbriga (mu vanaisal nt oli 50), olin selle teadmise sees kasvanud ja harjunud. Ent sellegipoolest on eluks ajaks mällu sööbinud situatsioon, kus olin nii 13-aastasena klassi ees vastamas ja õpetaja jäi äkitselt alla mu jalgu vahtima ning hüüatas siis, otse mu  vastamisele vahele segades, valju kileda häälega: “Issand, kui suured jalad sul on!” Vakatasin, punastasin ja oleksin sel hetkel tahtnud maa alla vajuda. Terve klass vahtis mind. Ja siis veel imestatakse, kust noortel tütarlastel kompleksid oma keha suhtes tulevad.