13a tütar, kes ka muidu vãga probleemne laps, jäi suure kaubanduskeskuse toidupoes vahele vargusega-erinevaid asju enam kui 80euro vãârtuses. Varem on pidevalt varastanud raha nii minu kui vanema õe rahakotist, küll 5, küll 10euro viisi. Lisaks veel see, et õppimine ei edene sugugi, vastuhaukumine, valetamine, vassimine jne. Olin lihtsalt täielikus šokis, kui eile politseist helistati ja laps mulle üle anti. Sain lapse teo eest 50eurot rahatrahvi, lisaks kutsuti lapsega koos noorsoopolitseiniku vastuvõtule. Ütlen ausalt, et midagi sellist ma poleks ka oodata osanud, et ta lausa poodi varastama läheb. Ma pole sugugi kindek, kas see oli tal esimene kord, varem pole ehk vahele jaanud. Olen temaga aastaid käinud nii lastepsühhiaatrite kui psühholoogide juures, aga erilist edasiminekut olnud pole. Teise, vanema lapsega pole ühtki sellist probleemi olnud-õpib hãsti, kãitub hästi jne. Ma ei tea, kas ja kus ma küll noorema tütre kasvatusega mööda olen pannud, nutt tâitsa kurgus:(((
Teema: Laps varastas poest
Ta soovib armastust ja vajab tähelepanu.
Ma tean ainult seda, et ei tohi öelda, et vaata, kui tubli su õde on ja miks sina ei võiks selline olla. Aga mida teha, selle koha pealt ma kahjuks eriti tark pole. Need spetsialistid siis ei ole midagi tarka soovitanud?
kas ta taskuraha saab?
mu laps lõpetas varastamise siis, kui hakkas reguraalselt taskuraha saama. sai käidud ka psühholoogide ja muude nõustajate juures. ei aidanud, valetas minu nähes kõi’gil silmad täis.
valetab siiani, silm ka ei pilgu, kuigi nüüd on juba täisealine ja oma elu peal
pai sulle. see teismelise-iga on mõnega nagu noateral kõndimine.
Iga laps on indiviid ja lapsi ei tohi ühtemoodi kasvatada. Minul on 2 täiesti erinevat last -vanem on väga kange iseloomuga, teda ei murra, vaid painutad, noorem on leebus ise. Seega peab kasvatuse valima lapse järgi, mitte vastupidi.
Oma vanematele saaks seda etteheita, sest nemad kasvatasid meid ühtemoodi – ülitarka- ja töökat õde, laiska venda ja boheemalasest mind. Ainult õde kiideti, mis tekitas vaid trotsi.
Ega peale rääkimise ei saagi muudmoodi. Ja edasi hüvede piiramine. Mina lapsevanenana, kui peaksin sellisesse olukorda sattuma, keelduksin trahvist ja laseks lapsele määrata ÜKT-d. Las saab aru, et tegudel on ka tagajärg. Võib tunduda alandav, aga muudmoodi mina ei näeks, et ta õpiks antud olukorrast.
80 euro eest varastas mida? Toitu? Või kosmeetikat? Riideid? 80 eurot on väga suur poearve. Terve kärutäis kaupa ja mitte odavat.
80 euro eest varastas mida? Toitu? Või kosmeetikat? Riideid? 80 eurot on väga suur poearve. Terve kärutäis kaupa ja mitte odavat.
eee….80 eurot on näiteks 2 raamatut (25+25 eurot) ja 2 kosmeetikatoodet (15+15 eurot). Kus see suur kärutäis on?
Teemaalgatajale kahjuks nõu anda ei oska. Mina ise olen proovinud lähtuda sellest õpetusest, et laps vajab vanema armastust kõige rohkem siis, kui on tunne, et ta on kõige vähem seda väärt. Taasta usalduslikud suhted, käige koos nõustamises, psühholoogi juures jne. VÕimalik, et on miski, mida ta ei oska seletada, mis teda hirmutab või segab ja ta ei oska sellega toime tulla.
Mida ja miks laps varastab? Kas teil on rahalisi raskusi? Kas ta varastab lihtsalt varastamise pärast (mingit raamatut, nänni) või midagi selle pärast, et tal puudust on (tahab ägedamaid riideid, sa keeldud talle näiteks kosmeetikat täielikult ostmast (või pole võimalusi), ehteid vmt). Mitte, et varastamist õigustada, aga on vaja leida põhjus miks. Üks asi on see, et kui pole võimalusi, et koolis sõbrannadel on uued telefonid, riided, meigivad jmt ja tema ei saa, sest sul pole raha. Või hoopis näiteks, et kõik meigivad, sa ütled, et ta liiga noor selleks ja keeldud põhimõtte pärast talle nt ripsmetušši ostma ja see sunnib varastama. Või varastab rahakotist, sest teil raha on, aga sinu jaos on näiteks kinoskäigud mõttetud raharöövlid, vaadaku kodus netist, aga kõik sõbrannad lähevad jne
Ma arvan, et sa ei pea ennast süüdistama. Mõned lapsed lihtsalt ongi teistsugused. Parima sõbranna laps on olnud väikesest peale raskesti käsitletav. 14-aastasena diagnoositi tal ka kerge vaimupuue. Armastust ja tähelepanu on see laps saanud mitme lapse jagu.
Mina oleks varguse korral ilmselt andnud vitsa, ma ei kujutaks ettegi, et minu kasvatus saab minna nii kiiva, et laps hakkab minu järgi varastama. Kindlasti oleksin sedasi reageerinud. Te võite miinuseid jagada – aga on teatud olukorrad.
nüüd on muidugi hilja, laps on liiga suur.
Aita tal õppida, mis siis et 13 aastane, aga kui tal on lüngad, siis katsuge neid tasandada kui mõistad ise, on hea kui ei, siis eraõpetaja. Koolis tal hästi ei lähe, siis soovib mujal silma paista. Ta on ilmselt 6 või 7 klassis ja matas õpitakse ju praegu alles põhitõdesid, kui ta neid ei mõista siis edasi minna pole võimalik. Ole lihtsalt olemas tema jaoks.
Vaeseke! Ma õnneks võin ainult ettekujutada, kui keeruline on olla oma lapsega sellises olukorras. Jaksu sulle!
Me keegi ei oska öelda, mis on kasvatuses valesti läinud, kui üldse on. Mõned lapsed on lihtsalt rahutud hinged ja mõnedest neist saavad probleemsed täiskasvanud. Kui sa oled lapsega käinud lastepsühholoogide ja psühhiaatrite juures, siis peaksid neilt saama palju paremaid nõuandeid, kui meilt siit. Mulle meenub üks Roaldi nädala saade, kus olid probleemsed teismelised teemaks. Seal oli paar toredat daami, kes aitasid neid teismelisi. Ehk on võimalik leida mõni neist ja sellel teemal mõtteid vahetada?
Ega peale rääkimise ei saagi muudmoodi. Ja edasi hüvede piiramine. Mina lapsevanenana, kui peaksin sellisesse olukorda sattuma, keelduksin trahvist ja laseks lapsele määrata ÜKT-d. Las saab aru, et tegudel on ka tagajärg. Võib tunduda alandav, aga muudmoodi mina ei näeks, et ta õpiks antud olukorrast.
Ma arvan ka, et mingi tagajärg peaks olema. Et paneks mõtlema ja jääks meelde.