Tere
Tahaks kuulda, mida teie arvate.
Nimelt ootan last aga kuna mehega on läbi saamine väga halvaks läinud, siis olen lahku mineku peale mõelnud. Ka mees teab sellest. Mul on 6aastane tütar ka. Eelmisest kooselust. Praegune elukaaslane ähvardab tihti, et kui lahku lähme, siis tahab praegu kõhus olevat last endale. Pmst emalt ära võtta. Sest ta ei taha et laps elaks “joodikuga” koos. Elukaaslane tugineb sellele, et kunagi esimese lapse ajal mul olid probleemid. Depressioon, mille tõttu tarbisin palju alkoholi, praktiliselt iga nv ja laps oli siis pmst iga nv vanaema juures. Alkoholiga kaasnesid enesetapukatsed. Ühesõnaga oli väga raske aeg. Detailidesse ei laskus hetkel. Muidugi nädalasees olin kaine ja kõik oli ok, tööl käisin ka. Mingi hetk siis sattusin haiglasse, kuna üritasin endalt elu võtta. Peale seda hakkas jälgima meid lastekaitse, peale mida ma kohe ka end kokku võtsin. Nüüd ta on meid 2 aastat jälginud, viimased kuud enam mitte ja alati kiidab, et täidan nende antud tingimusi. Läksin vanemate koolitusele, kuidas olla hea ema, läksin tagasi kooli, et keska ära lõpetada, lõpetasin suhtlemise inimestega, kes mind halvale teele vedasid ja läksin psühholoogi ning psühhiaatri jutule. Praegu mõtlen, et ma ei tahaks mitte kunagi enam selline ema olla. Ja minu praegune elukaaslane teab neid kõiki asju ja ütles, et need on tõendid kohtus, et mult lapse saaks ära võtta peale imetamist. Kas ikka saab nii lihtsalt? Mõtlen, et ei julgegi niimoodi temaga lahku minna, kui ta tahab mult last ära võtta. See on ju Manipuleerimine või ei? Või tahab lihtsalt kätte maksta, et tahan lahku minna?
Teema: Lapse ära võtmine emalt.
See on manipuleerimine, vaimne vägivald, Põgene kohe suhtest – manipulatsioon ja vägivald jätkuvad ka peale lapse sündi, see suhtumine kandub ka su lastele – kas sa tahad, et su lapsed näeksid pidevalt, kuidas kasuisa/isa nende emaga käitub? Lapsed on õnnetud, kui ema on õnnetu
Minevik ei loe, kui oled lastekaitsele tõestanud, et probleemid on seljataga. Lastekaitseametnik on kindlasti koostanud kirjalikud rapordid oma visiitide ja vaatluste kohta, kus kõik dokumenteeritud, sh hinnangud. Vajadusel võid nõustuda uuetsi, et mingi periood lastekaitse kontrollib, kui mee skahtleb.
AGA – ära unusta, et see ei ole ainus argument, miks lapse kasvatamine määrata isale. Me ei saa sulel siin 100% lubada, et midagi ei juhtu, sest ei tea nagunii kõiki asjaolusid ja võibolla on veel midagi, millele sa isegi ei oska tulla, mis võib määravaks saada. Sellest hoolimata ära ohverda ennast, sest sellest su lapsed ei võida.
Tule ära enne sündi, kuni sul on võimalik ja jaksu kolida ära, uus korralik elukoht sisse seada. 6-aastase ja imikuga on sul seda juba raskem teha. Mida vanem laps on lahku minnes, seda tõenäolisem on, et kohus eelistab seda vanemat, kes jääb elama nende senisesse elukohta!!! Väga tihti siin peitubki kogu võti – mees kolib kodunt ära, ja seetõttu määrab kohus lapsed emale – sest nii toimub lapse elus vähkseim muutus, lahkuminekuga ei kaasne vähemalt elukoha vahetust. See tähendabki lapse huvidega arvestamist – kui mõlemad vanemad on ühtviisi ok, siis võimalikult vähe muutusi lapsele.
see elukoha teema vastab tõele. mine ära enne lapse sündi, siis ei saa ükski kohus sinu last mehe pinnale tagasi suruda. kohus ei vaata ema ja isa suhtedraamat. vaadatakse lapse mätta otsast. elutingimused, lasteaia-kooli lähedus, et toimuks võimalikult minimaalne arv muudatusi lapse elus. mehe ähvardused ürita fikseerida (sõnumid, salvestused), ja hakka avaldusi politseile tegema.
Olen mehega ka elukohast rääkinud. Meil on üürikorter ja leping tema nimel, siis ta alati ütleb, et tema ei liigu sealt. Kuna lahku tahan mina minna, siis mina otsigu omale uus pind.
loogiline, et otsid oma pinna. kui venitad äraminekuga aastaid, siis võib küll kohtunik hakata kaaluma, et mehe elamine = harjumuspärane lapse kodu versus naise uus elamine = kõik kehvem, lapsele uus koht, uus kool, lasteaed, ümbrus… siis peavad sul olema väga kaalukad argumendid, miks sa lapsele nii teed (parem töö, raha, kindel kodu vms) ja politseisse tehtud avaldused mehe kohta. kui seda viimast pole, on ainult sinu sõna, et mees on kuidagipidi vägivaldne, siis võid küll kaotajaks jääda. keegi ei võta sinult emaõigusi ära, aga sa võid kaotada selle vaidluse, kuhu laps elama jääb (see on ilmselt see, millele su mees võib ka panustada).
Olen mehega ka elukohast rääkinud. Meil on üürikorter ja leping tema nimel, siis ta alati ütleb, et tema ei liigu sealt. Kuna lahku tahan mina minna, siis mina otsigu omale uus pind.
loogiline, et otsid oma pinna. kui venitad äraminekuga aastaid, siis võib küll kohtunik hakata kaaluma, et mehe elamine = harjumuspärane lapse kodu versus naise uus elamine = kõik kehvem, lapsele uus koht, uus kool, lasteaed, ümbrus… siis peavad sul olema väga kaalukad argumendid, miks sa lapsele nii teed (parem töö, raha, kindel kodu vms) ja politseisse tehtud avaldused mehe kohta. kui seda viimast pole, on ainult sinu sõna, et mees on kuidagipidi vägivaldne, siis võid küll kaotajaks jääda. keegi ei võta sinult emaõigusi ära, aga sa võid kaotada selle vaidluse, kuhu laps elama jääb (see on ilmselt see, millele su mees võib ka panustada).
Koolid ja lasteaiad jms ei puutu ju praegu teemasse ju, see laps, keda ära võtta ähvardatakse, pole veel sündinudki.
Kes käseb sünnitunnistusele üldse selle mehe nime panemast? Kas nimi tuleb ainult raha pärast?
Kes käseb sünnitunnistusele üldse selle mehe nime panemast? Kas nimi tuleb ainult raha pärast?
mis see sünnitunnistus siia puutub? lapse isa saab alati nõuda isaduse tuvastamist ka juhul, kui pole sünnitunnistusele kantud.
Kui mees tahab last endale siis ka tema peab tõestama, et imikuga tuleb toime. Sinu tugevus on vaid selles, et suudad organiseerida ja elada oma sissetulekustest lastega korraliku elu üksi või oma vanematega. Vastasel juhul on tõsine oht, et asjast tuleb midagi head.
Soovitan kohe ära kolida ja last üksi registreerima minna. Panna oma perekonnanimi lapsele jne.
Jah, lapse isa saab taotleda isaduse omaksvõttu, kuid kui oled lapse n-ö vallasemana registreerinud ja tal on sinu perekonnanimi, on trumbid sinu käes.
Üks märksõna on ka ainuhooldusõigus.
Soovitan tutvuda perekonnaseadusega, et teaksid oma õigusi.
Selleks, et sa midagi teeksid – peab olema sul keegi, sind toetaks aitaks – vanemad, õde, vend. Palun ära ütle, et sul ei ole mitte kedagi, tööl ei käia ja raha ei ole.
Lapse vormistad enda nimele, selleks et lapse suhtes üldse mingeid õigusi saada – peab mees alustama põlvemise tuvastamise menetlust, siis määrab kohus veel DNA-ekspetiisi. Lõppude lõpuks – ikkagi isana ta sünniakti läheb.
Samal ajal sead sina ennast uues kohas sisse, suhtled aktiivselt lastekaitsega, vajadusel määratakse tugiisik – kes on abiks et su vanad kombed tagasi ei tuleks. Kui kõik on vinks-vonks – ei võta keegi su last.
Kes te siin soovitate lapsele mitte isa panna sünnitunnistusele.
Mõelge korraks, kui selle emaga peaks midagi juhtuma? Polegi teist lapsevanemat…
Suhe on siinkirjutatu põhjal muidugi vägivaldne, kuid teemaalgataja ei tundu ka adekvaatne ei ümbritsevat hindama ega otuseid tegema.
Kas jätad midagi rääkimata? Suhe värske, naine ootab last ja mees ähvardab last äravõtta. Mille alusel? See, et oled oma minevikust rääkinud, see pole ju mingi tõend. Tal peavad olema väga konkreetset tõendid. Kui oled midagi sarnast korraldanud temaga kooselu ajal, siis oled väga suure probleemi ees. Soovitan otsida kontakti naiste varjupaigaga, neil on ka nõustamise teenus olemas.
Räägi sellesama lastekaitse ametnikuga, kes sind jälgis.
Huvitav, et kui laps elab emaga, ei ole see lapse äravõtmine isalt, aga kui vastupidi, siis on. Miks?
See praegune elukaaslane lihtsalt ähvardab, tunneb et olukord käib talle üle jõu ja tal pole midagi sinu enda juures hoidmiseks.
Kas sa oled muidu mõelnud ka, kuidas eluga hakkama saad? Kaks last, omandamisel keskharidus(laste kõrvalt on raske õppida), põhiharidusega pole väljavaated tööturul ilmselt kiita, pole oma elukohta… kui sul juba varasemast vaimse tervisega “kogemus” on, siis tasuks ka see pool põhjalikult läbi mõelda. Kus elada, kes vajadusel aitab, kuidas edasi.
Võibolla tundub see liigse ja ebavajaliku jutuna, aga elu on näidanud, et inimesed alati ei mõtle neid asju läbi.
Ilmselgelt tuleks suhe selle “toreda” mehega ära lõpetada. Seda juba ainuüksi põhjusel, et selline suhe ei ole normaalne.
Mis last puudutab, siis mida varem sa enda elu korda saad, seda paremad on sinu väljavaated tulevikus juhul, kui mees peaks oma ähvarduse ellu viima. Kui laps on algusest peale sinuga elanud ja sul on stabiilne elukorraldus, siis saaksid kohtus rõhuda vähemalt sellele, et sul on lapsega tugevam emotsionaalne side, kui isal. Aga kui sa näiteks mängiksid paar aastat õnnelikku perekonda ja otsustaksid lahkuda siis, kui laps on 4-aastane, sul poleks endiselt kindlalt elukohta ega stabiilset elukorraldust, siis läheks sul juba oluliselt raskemaks.
Ainuõige otsus oleks laps üldse lapsendamiseks anda – ema on hariduseta endine alkohoolik, kelle esimest last aitab kasvatada vanaema ja sotsiaalhoolekanne ning väidetavalt on ka lapse tulevasel isal mingid käitumuslikud probleemid.
Neid kontakte jagatakse praegu ohtralt. Võta kätte ja suhtle spetsialistidega http://www.palunabi.ee/
See ei tähenda, et sa ohver oled kohe, eksole, aga sa saad nõu ja tuge. Selline ähvardamine mehe poolt päris normaalne ei ole ikka.
Kes te siin soovitate lapsele mitte isa panna sünnitunnistusele.
Mõelge korraks, kui selle emaga peaks midagi juhtuma? Polegi teist lapsevanemat…
Suhe on siinkirjutatu põhjal muidugi vägivaldne, kuid teemaalgataja ei tundu ka adekvaatne ei ümbritsevat hindama ega otuseid tegema.
Sinu lapse isa nimi on sellepärast lapse sünnitunnistusel, et kui sinuga midagi juhtub, siis on tal ikka teine vanem ka?
Ja need lapsed, keda isa pole tegelikult tahtnud, vaid nad on sündinud oma ema lohakuse või omavolilise tegutsemise tõttu, nendele lastele on ka isasid selleks sünnitunnistusele vaja, et “aga kui emaga midagi juhtub”?
Teemaalgataja ainus mõistlik võimalus ongi võtta oma seitse asja ja juba olemasolev laps ja kibekähku ühisest kodust minema kolida. Registeerida oma uus elukoha aadress kindlasti enne sünnitust ja vormistada laps vallaslapsena. Ja siis edasi loota, et mees ei hakka isaduse tuvastamist nõudma ja hoiab eemale. Ehk ei hakka, milline eesti mees viitsiks maksta lapsele, kes ei ela koos temaga.
Kes te siin soovitate lapsele mitte isa panna sünnitunnistusele.
Mõelge korraks, kui selle emaga peaks midagi juhtuma? Polegi teist lapsevanemat…
Suhe on siinkirjutatu põhjal muidugi vägivaldne, kuid teemaalgataja ei tundu ka adekvaatne ei ümbritsevat hindama ega otuseid tegema.
Sinu lapse isa nimi on sellepärast lapse sünnitunnistusel, et kui sinuga midagi juhtub, siis on tal ikka teine vanem ka?
Ja need lapsed, keda isa pole tegelikult tahtnud, vaid nad on sündinud oma ema lohakuse või omavolilise tegutsemise tõttu, nendele lastele on ka isasid selleks sünnitunnistusele vaja, et “aga kui emaga midagi juhtub”?
Teemaalgataja ainus mõistlik võimalus ongi võtta oma seitse asja ja juba olemasolev laps ja kibekähku ühisest kodust minema kolida. Registeerida oma uus elukoha aadress kindlasti enne sünnitust ja vormistada laps vallaslapsena. Ja siis edasi loota, et mees ei hakka isaduse tuvastamist nõudma ja hoiab eemale. Ehk ei hakka, milline eesti mees viitsiks maksta lapsele, kes ei ela koos temaga.
Mida ma just lugesin? Lapsed on sündinud ema lohakuse tõttu? Isa oli puu otsas, kui pauk käis? “Ma ei taha last” ei ole rasestumisvastane vahend!
Loomulikult räägi lastekaitsetöötajaga. Tema tunneb kõige paremini kehtivaid seadusi, Sinu olukorda & võimalusi.
Muuseas: mehed, kes hirmsasti ähvardavad, kuidas neil on lapse äravõtmisex vägevad argumendid, ei jõua enamasti yldse kohtuni. Pigem pead Sina ta kohtusse andma, kui temalt natukenegi elatist tahad. & ma söön oma mytsi ära, kui ta tegelikult lapse elus osalema hakkab.
Saan aru, et olete mehega mõlemad palju vigu teinud. Samas jääb mulje, et see etapp teie elus on nüüdseks lõppenud? Kui nii, siis arvan, et pole mõtet minevikus elada ja teineteise poole näpuga näitama hakata. See lihtsalt ei vii kuhugi, seda enam, et olete mõlemad “patused”.
Oma nooremat last ära asjasse üldse sega!
Kellele teie praegune elukoht kuulub, või kumb seda üürib?
Tere,
Palun pöördu sotsiaaltöötaja poole, ja ruttu. Lihtsalt räägi lugu ära ja edasist infot ja juhiseid saad sealt. Kui vaja rahalist tuge, et endale ja lastele korter üürida, võib Facebookis näiteks Elumuutvad Abistajad administraatorite poole pöörduda, aga enne tuleks sotsiaaltöötajaga suhelda. Kui sotstöötaja ei sobi, palu KOVilt kellegi teisega rääkida. Lihtsalt jää rahulikuks ja tegelikult ongi sotsiaaltöötaja töö sellistes olukordades lahendusi aidata leida ja ellu viia, ükskõik kui hirmutav see samm sulle tundub.
Last sinult lihtsalt mehe ütluse peale kindlasti ära ei võeta, Eestis on väga tugev suhtumine, et ema peab saama kõik võimalused enne, kui selline samm ette võetakse.
Et lapsed siis ongi ikka ema omand, et lahkukolimise puhul lapsi isalt “ära ei võeta”, see on suisa normaalne käitumine?
Ma erilist vägivaldsust siin mehe käitumise juures ei tähelda selle koha pealt, et tal on hirm, et naine kolib minema ja sündides on tema laps samas seisus, kui naise esimene laps oli ning ta soovib seda vältida. Kui naine jääb mehega kokku elama, on mehel võimalik vähemalt oma lapse elus osaleda.
Naine siin pakub välja, et tema kolib lastega minema ja mees oodaku-vaadaku, kas naine siis tema lapse kõrvalt ka hakkab jooma ja titte oma ema juurde tassima.
Normaalne mees, kes ütleb, et mine, kui tahad, aga last kasvatan ma siis ise.
See ei ole rohkem “emalt ära võtmine” kui tavaolukord “isalt ära võtmine” on.
Last sinult lihtsalt mehe ütluse peale kindlasti ära ei võeta
Lapse äravõtmisest pole praegu jutt, jutt on sellest, et teine, emaga võrdne lapsevanem, tahab ISE last kasvatada.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
