Ei teadnud sellest. Laps oli posterior asendis nn tagumine vasakpoolne kukla teisend. Sünnitus kulges mu enda tunde järgi raskelt. Lõppes erakorralise keisriga. Ajast, mil veed tulid hakkasid ka valud ja sellest lapse sünnini läks 42h, lapse kaal 3936g (mis pole hiiglaslik), ise olen 167cm. Epikriisi läks kirja ka, et mul on funktsionaalselt kitsas vaagen aga arstid selle kohta ütlevad, et sellises asendis lapse väljatulemise juures ta tihti ei mahugi (pea ei ole optimaalses asendis ja vajab hoopis suuremat nn käiku) ja järgmine laps võib sellest vaagnast ilusti läbi mahtuda.
Lapsed enamasti ikkagi keeravad end õigesti sünnituse käigus aga mingitel põhjustel mitte alati.
Nüüd tagantjärgi mõeldes oleks mitu asja teisiti teinud. Ja järgmise sünnitusega proovingi teha. 1. võtan endale kindlasti eraämmaemanda, kes süveneb enam, miks sünnitus ei edene ja miks 9cm avatust kestab 5h. 2. Proovin enne sünnitust mõista, mis pidi on laps – küsida ka ultraheli, et võimalusel rakendada spinning babies harjutusi ja tehnikaid. 3. Teen joogat, et lapsel oleks rohkem võimalusi õige asend sisse võtta.
Selle diivanil lesimisega on veidi raske, sest pidevalt on tunne, et midagi peale diivanil lesimise ei jõua teha. Ja see tunne oli ka eelmise raseduse ajal. Ja see ei ole pigem kasulik õige asendi sisse võtmiseks.
Kindlasti, ei saa teada, kas need tegevused ka aitavad aga vähemalt on siis tunne, et siin enam midagi muuta poleks saanud ja kui ikka läheb väga raskelt siis peab nii minema.