Ah mis jamajutt, et keegi lapsele valetab. Talle lihtsalt ei räägita niisama heastpeast sellest, et see mees, keda ta isaks peab, ei olegi tema eostaja, sest selline info ei ole lapse jaoks praegu vajalik. Maailmas on väga palju asju, millest lastele ei räägita, ja see ei ole lapsele valetamine. Lihtsalt te ei jaga lapsega kogu seda infot, mis on teile täiskasvanuna teada.
Valetamine oleks see, kui laps KÜSIKS, kas see mees on minu isa? Ja siis talle öeldaks, et on küll. Laps aga ei taipagi seda küsida, sest tema jaoks ongi isa see mees, kes teda väiksest saati on kasvatanud. Siin ei toimu valetamist.
Valetamine oleks see, kui lapsele jutustataks, et tema päris isa on surnud või siis öeldaks, et tema päris isa on jube joodik ja narkomaan, kuigi tegelikult see nii ei oleks. See on valetamine.
Teemaalgataja on valmis lapsele tema bioloogilisest isast rääkima siis kui selleks tekib kas vajadus või siis kui laps on juba täisealine, ehk siis selles vanuses kui ta mõistab maailma asju rohkem kui mingi algklassilaps, kellel puudub suhetega igasugune kogemus ja kellele teeks vaid haiget see teadmine, et kuskil on inimene, kes on ta täielikult hüljanud ega taha temast midagi kuuldagi. See on valus teadmine ka täiskasvanule, rääkimata siis lapsest.
Ma väga loodan, et teemaalgataja ei jää kuulama neid, kes siin õiendavad, et ta valetab lapsele. Mingit valetamist ei toimu. See mees, kes teda praegu kasvatab, kasvatabki teda isana ja bioloogial ei ole siin mingit tähtsust. Bioloogiast tulebki rääkida alles siis, kui laps jõuab sellesse ikka, et plaanib ehk ise peret looma hakata. Siis muutuks juba info bioloogilise põlvnemise kohta vajalikuks. Praeguses olukorras ei ole lapsele seda koormat vaja.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 12.06 21:20; 13.06 10:39; 13.06 13:12; 13.06 14:44; 13.06 18:05; 15.06 10:56; 15.06 18:36;