Kuidas on võimalik 1 klassi mineval lapsel välja selgitada tema loomulikud eeldused – humanitaar, reaal, muusika või kunst…
Kui peale vaadates ilmselgelt vahet ei oska näha siis kas on võimalik mingite testide või psühholoogi vmt spetsialisti abil lapse suund välja selgitada?
Ise ilmselt sa seda ei oskagi näha. Mina olin äärmiselt üllatunud, kui minu nägemise järgi minu matemaatikahuvilisest väike poeg tegi koolikatseid ja põrus reaalis ühe loogikaülesandega. Samas lugemine oli tal konarlik, aga ühes teises koolis tegi inglise keele katsed maksimumpunktidele, kusjuures ta ei olnud varem kunagi inglise keelt õppinud ehk katsetele läks carte blanche’ina. Paningi ta inglise keele süvaõppega klassi ja tal läheb seal kenasti.
ega kõik lapsed ei olegi ilmselgelt ühe või teise kalduvusega. on selliseid, kellel nii reaal- kui humanitaarpool üsna tugevad. ja on lapsi, kelle anded veel 6-7-aastaselt avaldunud pole. just näiteks kunsti osas võib andekus hoopis hiljem ilmneda (käelise arengu kiirus ei ole absoluutselt seotud kunstiandega). koolikatsed on ka siiski suures osas loterii ja nende põhjal ma veel lapse annete ja eelduste kohta järeldusi ei teeks.
Sa unustasid näiteks looduskallaku;) ja on veel matemaatika-inglise;)
Lapse kalduvust kindlasti välja selgitada ei saa. Muusika ja kunsti puhul küll eristuvad parimad, aga selektsiooni mõte on pigem leida sobiv grupp, keda koos õpetada.
Humanitaarharu on tegelikult mõttetu, aga kasutab ära ühte võimalust- lastele on kerge õpetada keeli. See laps, kes sellega hakkama saab, peab juba olema tugev emakeeles ja lugemises.
Ainus mõistlik haru IMHO on reaal. Aga reaali sobivad lapsed ei eristu ammugi.
Kogemusest oma lapsega – tahtsin ta panna Reaalkooli. Tegime sissesaamiseks tõsiseid ettevalmistusi. Viisin ta kogemuse omandamise mõttes ka teiste kesklinna koolide katsetele. Ainus, kuhu ta ei pääsenud, oli Reaal…
Mitmed aastad hiljem tõden, et lapsel puuduvad igasugused reaalainete eeldused. Samas võõrkeel justkui kleepuks talle külge.
Väikelapsena ei edenenud temaga puslede panek, asjade kokkulugemine jms. Kümne piires arvutamine ei jäänud meelde hoolimata rohkest lauamängude mängimisest. Ainus \”neli\” tunnistusel ongi matemaatika 🙁
Oleks ma õigel ajal neist \”vihjetest\” aru saanud, poleks eales last üritanud Reaali panna. ja tagantjärele hea, et ta sisse ei saanud – ilmselt vihkaks ta kooli.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kogemusest oma lapsega – tahtsin ta panna Reaalkooli. Tegime sissesaamiseks tõsiseid ettevalmistusi. Viisin ta kogemuse omandamise mõttes ka teiste kesklinna koolide katsetele. Ainus, kuhu ta ei pääsenud, oli Reaal…
Mitmed aastad hiljem tõden, et lapsel puuduvad igasugused reaalainete eeldused. Samas võõrkeel justkui kleepuks talle külge.
Väikelapsena ei edenenud temaga puslede panek, asjade kokkulugemine jms. Kümne piires arvutamine ei jäänud meelde hoolimata rohkest lauamängude mängimisest. Ainus \”neli\” tunnistusel ongi matemaatika 🙁
Oleks ma õigel ajal neist \”vihjetest\” aru saanud, poleks eales last üritanud Reaali panna. ja tagantjärele hea, et ta sisse ei saanud – ilmselt vihkaks ta kooli.[/tsitaat]
No vot, asi selles, et SINA tahtsid last Reaalkooli panna.
Minu pojal küll avaldus eeldus reaalainete valdkonnas juba lasteaias.
Nt 5-aastaselt ta ise küsis korrutus- ja jagamismärgi tähendust. Seletasin tikkudega ära, peale mida ta lahendas terve jagamise- ja korrutustehetega töövihiku ära. Õigesti kusjuures.
Kui lasteaia lõpus teised liitsid-lahutasid 20-piires, siis temal käis see tuhandetega. Ja mingi täiesti enda loogika järgi. Küsisin kunagi, kuidas ta arvutab. Seletas pikalt-laialt oma loogilist mõttekäiku, millest mina aru ei saanud.
Ja ei ole ma teda kunagi spetsiaalselt õpetanud või drillinud. Kui miskit ise küsis, siis vastasin. Katsetelegi läks ilma igasuguse ettevalmistuseta.
Õpib Reaalkoolis loomulikult.
P.S. 3-aastaselt pani ta kokku suuri, pisikeste tükkidega puslesid. Mälu järgi. Kui oli ühe korra mingi pusle kokku pannud, siis järgmistel kordadel tuli juba käiku mälu.
Minu vanem laps, kes tundus väiksena selline pigem humanitaar, mõtles luuletusi ja jutukesi välja, oli eelkoolis (mitte reaalis) pigem reaalkalduvustega, hea loogika, kiire taip, pildi järgi jutustamine väga vaevaline. Samas oli tal koolieelikna ka üsna hea keelevaist, mõned proovitud etteütlused enne koolikatseid läksid üsna hästi.
TPLi sisse ei saanud, tegi etteütlusses ühe vea sellise sõnaga, mida kuulmise järgi ongi raske kirjutada. Sai sisse reaali ja veel kahte kooli.
Hetkel algklassid läbi, keelevaist on endiselt hea ja inglise keel jääb iseenesest külge, aga loogiline mõtlemine selline harju keskmine.
Mina soovitaks, kui laps tundub keskmisest terasem, proovige mitmesse erinevase kooli, kui hiljem ka mitmesse sisse saab, eks siis võib hakata plusse ja miinuseid vaagima.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
No vot, asi selles, et SINA tahtsid last Reaalkooli panna.
Minu pojal küll avaldus eeldus reaalainete valdkonnas juba lasteaias.
Nt 5-aastaselt ta ise küsis korrutus- ja jagamismärgi tähendust. Seletasin tikkudega ära, peale mida ta lahendas terve jagamise- ja korrutustehetega töövihiku ära. Õigesti kusjuures.
Kui lasteaia lõpus teised liitsid-lahutasid 20-piires, siis temal käis see tuhandetega. Ja mingi täiesti enda loogika järgi. Küsisin kunagi, kuidas ta arvutab. Seletas pikalt-laialt oma loogilist mõttekäiku, millest mina aru ei saanud.
Ja ei ole ma teda kunagi spetsiaalselt õpetanud või drillinud. Kui miskit ise küsis, siis vastasin. Katsetelegi läks ilma igasuguse ettevalmistuseta.
Õpib Reaalkoolis loomulikult.
P.S. 3-aastaselt pani ta kokku suuri, pisikeste tükkidega puslesid. Mälu järgi. Kui oli ühe korra mingi pusle kokku pannud, siis järgmistel kordadel tuli juba käiku mälu.[/tsitaat]
no sinu lapse puhul ongi lihtne.
probleem on selles, et enamus lapsi ei ole nii sügavalt kuhugile \”kaldu\”. osad on head kõiges, osad kõiges keskmised, osad kõiges kehvemapoolsed, osad kõiges keskmised ja mõnes väga kehvad. neid kombinatsioone on lõputult.
kahjuks teemaalgataja küsimusele vastata ei oska – ei tea ühtegi sellist testi, mis hästi välja tooks. jah, sügava \”kaldega\” lapsel muidugi on lihtne seda ka testida aga mida teha lapse puhul, kes on kõiges üsna nutikas või vastupidi?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
No vot, asi selles, et SINA tahtsid last Reaalkooli panna.
Minu pojal küll avaldus eeldus reaalainete valdkonnas juba lasteaias.
Nt 5-aastaselt ta ise küsis korrutus- ja jagamismärgi tähendust. Seletasin tikkudega ära, peale mida ta lahendas terve jagamise- ja korrutustehetega töövihiku ära. Õigesti kusjuures.
Kui lasteaia lõpus teised liitsid-lahutasid 20-piires, siis temal käis see tuhandetega. Ja mingi täiesti enda loogika järgi. Küsisin kunagi, kuidas ta arvutab. Seletas pikalt-laialt oma loogilist mõttekäiku, millest mina aru ei saanud.
Ja ei ole ma teda kunagi spetsiaalselt õpetanud või drillinud. Kui miskit ise küsis, siis vastasin. Katsetelegi läks ilma igasuguse ettevalmistuseta.
Õpib Reaalkoolis loomulikult.
P.S. 3-aastaselt pani ta kokku suuri, pisikeste tükkidega puslesid. Mälu järgi. Kui oli ühe korra mingi pusle kokku pannud, siis järgmistel kordadel tuli juba käiku mälu.[/tsitaat]
Mina olen suguvõsas kolmandat põlve kõrgharidusega insener. Laiapõhjalisi humanitaare, kes teavad justkui kõike ja samas eimidagi, meil pole. Sellest tulenevalt järeldasin, et lapski samasse suunda \”kaldu\”. Eksisin. Inimesed ikka eksivad. Vähemalt on ta õiges kohas – läbi ja lõhki humanitaaride keskel.
Miks sa tahad juba praegu last kuhugi kallutada?
Oluliselt kalduma hakkavad koolid ju pigem gümnaasiumiosas. Pigem valiks ikkagi kooli, mis on üleüldiselt tugev.
Muuhulgas on öeldud ka, et kellel on reaalainete peale annet, see saab nendega igal juhul hakkama, matemaatikal on süsteem. Samas keelte ja muidu kultuuriga on raskem, see peab külge kleepuma keskkonnas. Siit lähtuvalt soovitaks tugeva matemaatikaõpetajaga \”humanitaarkooli\”.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kogemusest oma lapsega – tahtsin ta panna Reaalkooli. Tegime sissesaamiseks tõsiseid ettevalmistusi. Viisin ta kogemuse omandamise mõttes ka teiste kesklinna koolide katsetele. Ainus, kuhu ta ei pääsenud, oli Reaal…
Mitmed aastad hiljem tõden, et lapsel puuduvad igasugused reaalainete eeldused. Samas võõrkeel justkui kleepuks talle külge.
Väikelapsena ei edenenud temaga puslede panek, asjade kokkulugemine jms. Kümne piires arvutamine ei jäänud meelde hoolimata rohkest lauamängude mängimisest. Ainus \”neli\” tunnistusel ongi matemaatika 🙁
Oleks ma õigel ajal neist \”vihjetest\” aru saanud, poleks eales last üritanud Reaali panna. ja tagantjärele hea, et ta sisse ei saanud – ilmselt vihkaks ta kooli.[/tsitaat]
me ei teinud mingeid ettevalmistusi, v.a. Reaalkooli eelkool. eelkooli õpetaja mainis, et laps on reaali väga oodatud ja \”täitsa reaali tüdruk\”. tegi katsed ja sai sisse ka.
lõpuks valisime siiski keeleklassi teises koolis. laps nüüd juba gümnaasiumis ja reaalaineid ei armasta üldse, loogiline mõtlemine ikka täitsa lonkab. keeltega läheb hästi ja valitud võõrkeeles on olnud alati üks klassi parimatest.
tagantjärgi olen mõelnud, et huvitav, et kas Reaalkoolis oleks siiski tema \”reaal pool\” arenenud, sest õpetaja nägi temas toona kõiki reaaliks sobivaid omadusi? aga seda kahjuks ei saagi teada. õnneks on siiski valitud humanitaarsuund edukaks osutunud.
kooli minevat last (ka nooremat)saab lastepsühholoog testida ja vaimse võimekuse testi tulemustest saab anda ka infot tugevamate ja nõrgemate külgede kohta.
endal kogemus lapsega, kes enne kooli oli pigem humanitaar ja koolis kujunes väga reaaliks 🙂
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
