Teema: Lapse elatis 2020 – suurendamine

#3291245:

Tundub, et enamik siin kritiseerijatest ei saa ikka pihta, millest räägitakse. Kui vanematel raha pole, siis söövad kõik odavaid praekartuleid ja käivad kolmanda ringi riietega.

Aga kui lapse elujärg enne vanemate lahkuminekut oli paremal tasemel (trennid, ringid, arvuti jne), siis miks ta peaks need selle tõttu kaotama, et vanemad on lahus?

Miks eeldatakse, et kõik isad, kes pere juures on lahkunud, on järsku näljapajukil, kaasa arvatud teemaalgataja oma?

kasvõi juba ainult seetõttu, et vanemad, kes seni tasusid kahepeale ühe elamispinna eest, peavad nüüd kumbki eraldi elamispinna eest tasuma, seega rahalised võimalused vähenevad.
enamik mehi ei teeni 2000+

Miks eeldatakse, et kõik isad, kes pere juures on lahkunud, on järsku näljapajukil, kaasa arvatud teemaalgataja oma?

See ei toimugi järsku. Lahkuminekud ei toimu ainult äsja, mõni kuu tagasi. Laste kasvatamine võtab aega aastaid. Samamoodi on hulk inimesi läinud lahku juba aastaid tagasi, maksnud ka elatisi aastaid. Et elatised kasvavad keskmistest palkadest märksa kiiremini, on täiesti tavaline, et lahuselav vanem peab aastaid hakkama saama ligikaudu sama rahanumbriga, samal ajal kui kõrgenevate hindadega laste kulutuste kahekordistamist õigustatakse. Kui sa oled seitse aastat pidanud kõik oma kulud katma 500 euroga kuus, laste elatised on kasvanud sel ajal 300-lt eurolt 600-le eurole ja tuleviku perspektiiv järgmiseks seitsmeks aastaks on sama – sina elad 500 euroga kuus, laste elatis kahekordistub – siis tundub süsteem olema sinu vastu ebaõiglane. Ja sa vaesud, vaatamata sellele, et sa töötad täiesti normaalses ametis, normaalsel töökohal ja normaalses tempos toimuva palgakasvuga. Seitse aastat tagasi said tõesti normaalselt hakkama, said lapsi külla võtta, nendega väljas söömas ja kinos käia, täna enam viimasteks ei jagu. Ja iga kord, kui elatis kasvab, näägutab terve ühiskond su kallal, et kas see 20€ on siis palju, kas lapsed peavad näljas olema, kas sa tead, kuidas hinnad kasvavad, vanem peabki enda arvelt lastele rohkem võimaldama, kas teine vanem peab tasuta sinu eest lastega tegelema, sina neist ju enam ei hooli. Seitsme aasta perspektiivis ootavad sind aga võlad, sest ühel hetkel ei ole enam millegi pealt kulusid kokku hoida, asotsiaalne elustiil ja selle tõttu tõenäoliselt ka töökaotus, elatisvõlg. Ja ühel päeval avab PK-s sinu kohta keegi teema – Miks mina pean seda asotsiaali ülal pidama hakkama? Ta ju ei hoolinud minust, elatist algul maksis, kohvikus ja kinos käis aga pärast jäi võlgu, enam ei hoolinud.

#3291449:

Ja seda, et naised kehvasti teenivad, seda ma ei usu.

Aga ometi sa väidad seda meeste kohta. Nemad on nii vaesed, et ei suuda mitte kuidagi oma lastele elatist maksta.

#3291691:

Suhtelises vaesuses elas mullu 295 000 Eesti elanikku
18. detsember 2018

ja siis vaata seda statistikat edasi, seda kohta, kus on kirjas, et just üksi lapsi kasvatavad vanemad ja pensionärid on need, kes elavas suhtelises vaesuses.

Mitte täisjõus mehed, kelle kohta sa püüad väita, et nad ei suuda kuidagi maksta oma lastele elatist.

#3291797:

Keegi ei ole eeldanud, et pere juurest lahkunud isad kõik on töötud, invaliidid. Aga enamus neist on keskmisepalga teenijad. Elatis on nii kiiresti tõusnud, et sisuliselt peab see isa nüüd üksi kõik lapse kulud katma ja see on keskmise palgaga isikule suur koormus. Elatisvõlglasi oleks kindlasti vähem, kui määratud summa oleks jõukohane.

Mis neid taksitab jõukohast summat maksmast? Enamik võlglasi ei maksa sentigi!

#3291799:

#3291797:

Mis neid taksitab jõukohast summat maksmast? Enamik võlglasi ei maksa sentigi!

Kus sa võtad neid lugusid?

Ülekohus, mida aastaid on praktiseeritud, on sinu arvates õiglane? Asja suhtes puudub igasugune järelvalve. Milline on last kasvatava vanema enda vaimne tervis, majandamisoskused – no mitte kedagi ei huvita.

#3291811:

Üks peab andma ja teine saama.

Jah, lapsevanem peabki oma lapsele andma ja laps peab saama, sest laps ei käi tööl ega teeni raha, laps on ülalpeetav. ja seejuures ei ole ülalpidamiskohustus mitte ainult sellel vanemal, kes last põhilise aja kasvatab.

Miskipärast kipuvad need elatisemaksjad selle pisiasja alati ära unustama, et raha makstakse siiski lapse jaoks.

Ühtlasi on juurdunud mingi haige arusaam, et kui naine ei näegi välja nagu katkuhaige kerjus, kaltsudes ja kasimata, et siis ta lausa supleb rahas ja seega ei pea isa üldse mingit panust laste kasvatamisesse andma.

#3291449:

järelturul müüakse imeilusaid asju, 1-2 korda kantud ja ostuhinnad ikka 300-400 eur kanti. No minge vaadake ise. Ei saa ju väita, et naised halvasti teenivad.

Vaevalt, et need üksikemad on, kes neid 1 kord kantud neljasaja eurost asja müüvad. Need on ikka pigem lastetud tibid, kelle arveid mehed tasuvad. Nemad võib-olla elavad tõesti hästi. Ma elaks ka, kui enda 1000+ palk oleks vaid enda taskurahaks.

Ja läkski jälle selle “jämataja” plaat käima, kes ketrab mingit Tartu Ülikooli uuringut jne, jne. Üks ja sama plaat igas elatiseteemas.

#3291866:

Kas elatisemaksjal on mingi aju puue, et ta ei saa oma palga kasutamisel kaasa rääkida?

Kas elatisemaksjal on mingi aju puue, et oma lapsed ära unustab ja arvab, et lapsed kasvavad kuidagi ise, ilma rahata? Kõik teised peavad tema lapse kasvatamisesse panustama, aga vaat see elatisemaksja, tema ei pea, tema on vaene kannataja, kellele kõik teevad liiga.

Jube raske teema. Olen see uus naine, kes küll senti ei sae, aga kelle abikaasa on aastaid maksnud korralikult kolme lapse elatist, lisaks jäi täiesti laenuta ja korrastatud majapidamine laste ja eksnaise koduks. Seda mainin, kuna on minumeelest oluline, et kas elatisest peab maksma ka eluasemelaenu või üüri, või siis mitte.

Mina olen eraettevõtja ja abikaasa palgatöötaja. Ütlen ausalt, et seda “luksust” maksta kolme lapse elatist miinimumigi määras oleme olnud võimelised tegema ainult tänu sellele, et mul on eraettevõtluses olnud rohkem võimalusi sissetulekuid suurendada. Lapsed käivad korrapäraselt meie juures ja alati ostame neile ka vajaminevaid asju, riideid ja pakume meelelahutust. Suhted on nii laste kui nende emaga head.

Siiski tunnen natuke pigistust viimastel aastatel just aasta lõpus – miinimumpalk muudkui kasvab, aga elatist sellest lahti ei seota. Oleks ju täiesti normaalne võtta arvesse inflatsiooni jne, aga seda, et uuel aastal jälle kolme lapse pealt ca 60 eurot kuus elatis suureneb… teeb natuke tuska. Inflatsioon sellele kasvule järgi ei jõua.

Alati kui mul sellised tusased mõtted pähe tulevad, mõtlen selle peale, kui palju on pidanud laste ema ja tema kaaslane panustama rohkem aega lastesse kui meie, ning olengi sellega täiesti päri. Lihtsalt mu küsimus on – kui mees on aus ja korralik inimene, aga ei suuda maksta kolmele lapsele kuus peaaegu 900 eurot elatist – siis kas automaatselt ongi tegu mehega, keda foorumites ja vestlustes põlata? Meie teeme seda edasi, kuigi järjest rohkem hambad ristis, aga õnneks on lapsed ka järjest suuremad ning silmapiiril terendab aeg, kui nad on koolid lõpetanud ja saavad oma elu peale. Siiski ma arvan, et see automaatne sidumine miinimumpalgaga on erakordselt… jõhker. Sama jõhker kui see, et on palju mehi, kes ei maksa midagi ja ei hooli ka oma lastest. Samas ei tohi unustada neid mehi (ja nende “uusi” abikaasasid), kes armastavad ja hoolivad lastest ning kelle väärikus ei lubaks elu sees minna kohtusse, et nõuda elatise vähendamist. Sellised mehed ja naised maksavad aastal 2020 oma kolme lapse elatist ca 900 eurot kuus. Mis see Harjumaa keskmine palk oligi ja kuidas sellest peaks veel elama ka elatist maksev mees, rääkimata Valgamaa kolkas elavast miinimumpalgaga inimeses? Jah, hankigu parem töö, võib öelda – aga kui paljud neist ütlejatest oleksid võimelised aastaid ja aastaid tasuma 700-900 eurot kuus lastele elatist? Miks teeb riik nii, et seadust järgida oleks võimalikud raske ja paljudele lausa võimatu?

Ma ei taha lisada siia veel seda fakti, et teise poole peaks teine vanem lisama – olen täielikult nõus, et lahusolevate vanemate lapsed on nii palju rohkem ühe lapsevanema, tavaliselt ema, kasvatada, et teatud mõttes see peaks kompensatsiooniks olema küll. Siiski, see iga-aastane tõus… kui lapsed ei hakkaks riburada pidi täiskasvanuks saama, siis ma ütleksin, et minu mõistus saaks ühel hetkel otsa, kuhu veel oma ettevõttega areneda, et korralikult elatist tasuda. Millegipärast mehe palgatöö sellega ei arvesta 🙁

Soomes on vajaduspõhine elatise maksmine ja ma olen 100% veendunud, et see on miljon korda õiglasem.

Minu arust on elatise maksmine ikka elementaarne, mitte mingi ekstreemselt ausa ja korraliku lapsevanema tunnus. Lapsevanemaks olemine on midagi palju enamat kui elatise maksmine. Elatis/raha on muidugi vajalik, et last üldse elus hoida, aga kui lihtsalt maksad raha ja aeg-ajalt last lõbustad, siis sa pole ju enam mingi eriline lapsevanem, vaid niisama sõbralik tegelane lapse elus. Kui sellist vanemat käsitletaks päris lapsevanemana, siis oleks ju lastekaitse tal kohe külas, sest selline asi ei ole normaalne. Lahus elavatele vanematele on latt väga madalaks seatud ja sellest on kahju.

#3292128:

Mis see Harjumaa keskmine palk oligi ja kuidas sellest peaks veel elama ka elatist maksev mees, rääkimata Valgamaa kolkas elavast miinimumpalgaga inimeses?

Mis see “vajaduspõhine” elatis siis on sellisel juhul, kui mees teenib nt miinimumi? Maksab 20 eurot lapse kohta ja nii on, teine lapsevanem vaadaku ise, kuidas ülejäänu vajaliku kokku kraabib.

#3292128:

Jube raske teema. Olen see uus naine, kes küll senti ei sae, aga kelle abikaasa on aastaid maksnud korralikult kolme lapse elatist, lisaks jäi täiesti laenuta ja korrastatud majapidamine laste ja eksnaise koduks. Seda mainin, kuna on minumeelest oluline, et kas elatisest peab maksma ka eluasemelaenu või üüri, või siis mitte.

Mina olen eraettevõtja ja abikaasa palgatöötaja. Ütlen ausalt, et seda “luksust” maksta kolme lapse elatist miinimumigi määras oleme olnud võimelised tegema ainult tänu sellele, et mul on eraettevõtluses olnud rohkem võimalusi sissetulekuid suurendada. Lapsed käivad korrapäraselt meie juures ja alati ostame neile ka vajaminevaid asju, riideid ja pakume meelelahutust. Suhted on nii laste kui nende emaga head.

Siiski tunnen natuke pigistust viimastel aastatel just aasta lõpus – miinimumpalk muudkui kasvab, aga elatist sellest lahti ei seota. Oleks ju täiesti normaalne võtta arvesse inflatsiooni jne, aga seda, et uuel aastal jälle kolme lapse pealt ca 60 eurot kuus elatis suureneb… teeb natuke tuska. Inflatsioon sellele kasvule järgi ei jõua.

Alati kui mul sellised tusased mõtted pähe tulevad, mõtlen selle peale, kui palju on pidanud laste ema ja tema kaaslane panustama rohkem aega lastesse kui meie, ning olengi sellega täiesti päri. Lihtsalt mu küsimus on – kui mees on aus ja korralik inimene, aga ei suuda maksta kolmele lapsele kuus peaaegu 900 eurot elatist – siis kas automaatselt ongi tegu mehega, keda foorumites ja vestlustes põlata? Meie teeme seda edasi, kuigi järjest rohkem hambad ristis, aga õnneks on lapsed ka järjest suuremad ning silmapiiril terendab aeg, kui nad on koolid lõpetanud ja saavad oma elu peale. Siiski ma arvan, et see automaatne sidumine miinimumpalgaga on erakordselt… jõhker. Sama jõhker kui see, et on palju mehi, kes ei maksa midagi ja ei hooli ka oma lastest. Samas ei tohi unustada neid mehi (ja nende “uusi” abikaasasid), kes armastavad ja hoolivad lastest ning kelle väärikus ei lubaks elu sees minna kohtusse, et nõuda elatise vähendamist. Sellised mehed ja naised maksavad aastal 2020 oma kolme lapse elatist ca 900 eurot kuus. Mis see Harjumaa keskmine palk oligi ja kuidas sellest peaks veel elama ka elatist maksev mees, rääkimata Valgamaa kolkas elavast miinimumpalgaga inimeses? Jah, hankigu parem töö, võib öelda – aga kui paljud neist ütlejatest oleksid võimelised aastaid ja aastaid tasuma 700-900 eurot kuus lastele elatist? Miks teeb riik nii, et seadust järgida oleks võimalikud raske ja paljudele lausa võimatu?

Ma ei taha lisada siia veel seda fakti, et teise poole peaks teine vanem lisama – olen täielikult nõus, et lahusolevate vanemate lapsed on nii palju rohkem ühe lapsevanema, tavaliselt ema, kasvatada, et teatud mõttes see peaks kompensatsiooniks olema küll. Siiski, see iga-aastane tõus… kui lapsed ei hakkaks riburada pidi täiskasvanuks saama, siis ma ütleksin, et minu mõistus saaks ühel hetkel otsa, kuhu veel oma ettevõttega areneda, et korralikult elatist tasuda. Millegipärast mehe palgatöö sellega ei arvesta ????

Soomes on vajaduspõhine elatise maksmine ja ma olen 100% veendunud, et see on miljon korda õiglasem.

Miks Su elukaaslaselt pidi elatist kohtu kaudu välja nõudma?

#3292194:

Ma mõistaksin üksikvanemat kordades rohkem, kui nad oma stiili muudaksid. Ma olen enda suhtumisega tohutult vaeva näinud, siiski, ma lihtsalt ootan last kasvatavalt inimeselt palju rohkemat. Öelge, kas on vahe vahel või ei ole: “Ma saan aru, et mehel on raske seda summat maksta, aga mul on ka lastega raske”. See on midagi muud kui praegune variant anna, sa pead mulle andma, need sendid on miinimum ju- JÕHKER, ebainimlik suhtumine.

Et sul oma eksnaisega on suhted sassis, ei puutu ju asjasse ja ilmselt on siin probleem nii sinus kui sinu eksis, mitte ainult naine pole halb, nagu proovid muljet jätta. Sinu hala on siin paljude teemade raames väga palju lugeda olnud. Sinu probleem on selles, et oma isiklikus solvumises ei huvita sind üldse lapsed ega nende vajadused, ainult käib pinda, et pead eksnaisele elatist maksma.

#3292277:

Kindlasti tasub kohtus ära fikseerida, hiljem ei saa valetada ja väita, et ei ole saanud.

Kui on vastastikune kokkulepe, siis selle saab fikseerida notari juures ja selleks ei ole vaja kohtu uksi kulutada.

Kohtusse minnakse ikka siis, kui sellele kokkuleppele kohtuväliselt ei jõuta.

#3292374:

… juhtumit, kus mõlemad vanemad osalevad aktiivselt lapse kasvatamises, mõlemad elavad laste igapäevaste tegemiste läheduses ja mõlema kodu on laste kodu, lapsed pole oma vanema juures külalised, vaid ikka oma vanemate alaealised lapsed oma kodus, lapsed saavad igasuguste igapäevaste ootamatuste korral mõlema vanema poole pöörduda, vanema ehk enda koju iga hetk minna, saavad mõlemalt vanemalt emotsionaalset tuge, abi õppimisel jms jne jne …

Sellisel juhul on tegemist jagatud vanemlusega ja vahetu ülalpidamisega. Mingit elatist ei saa sellisel juhul teemaks tullagi.

Üleüldse – miks kõik arvavad, et kui on tegemist elatisega, siis kindlasti keeldutakse seda maksmast ja on sellepärast kohtus vaieldud? On ka neid vanemaid, kes ka lastest lahus elades neist ikkagi hoolivad ja neile elatist ka ilma nõudmata ja kohtus käimata maksavad. Miks ollakse seisukohal, et ka sellised vanemad ei vääri õiglust? Et nad ei peaks saama õiglast kohtlemist seaduse poolt, vaid kui üldse, siis nad peaks kiskuma tüli üles ja minema seda kohtust küsima. Et ilma tüli üles kiskumata, sissetulekuid ja väljaminekuid viimse sendini läbihakkimata õiglasema elatise küsimine on kuidagi halb ja alatu.