Teema: Lapse elatis 2020 – suurendamine

#3294907:

#3294770:

#3294391:

Mitte kuskil pole kirjas, et ema peab sama palju kulutama. Minu käest pole kordagi sissetulekute tõestustki nõutud, sama hästi võiksin töötu olla, isa peab elatist ikka maksma.

Sa oled elust valesti aru saanud, sest:

“Elatise suuruse väljaarvutamiseks tuleb kokku arvestada lapse igakuised ülalpidamiskulud ja jagada summa pooleks – pool jääb last kasvatava vanema kanda ja pool elatisena lahus elava vanema kanda” jurist

Et siis lapsed peavad igal juhul elama vähemjõuka vanema tasemel?

#3293625:

Ise ju näitad ära, et praegune elatis on pigem siiski sobiv, sest on u 20% keskmisest palgast. Või mida sa öelda tahtsid? 20% 1400st on 280, miinimumelatis hetkel 270. Mille alusel siis väidad, et elatis on liiga kõrge, kui see 20% sulle meeldib?

20% NETO-palgast. Inimesed peavad elama selle rahaga, mis pärast maksude maha arvamist järgi jääb.

Minu jaoks kõige tähtsam küsimus on ikka see, miks just last reaalselt kasvatav vanem peab järelandmisi tegema elatise teemadel?

Sest hetkel on miinimumelatis kasvanud sedavõrd suureks, et ületab enamuse elatismaksjate maksevõimet. Maksja maksab kas üle oma võimete või peab paluma oma olukorra kergendamist. Temal ei ole kuhugi suunas võimalik järeleandmisi teha. Elatise saaja saab TÜ RAKE uuringu järgi täna pea piisavalt suurt elatist, et koos riigi toetusega last ilma omapoolse rahalise panuseta ülal pidada. Temal on võimalik järele anda omapoolset rahalist panust suurendades. Last kasvatava vanemana on tal ka ainuõigus dikteerida lapsele tehtavaid kulutusi ja otsustada nende lubamist või piiramist. Last kasvatav vanem on täna see, kelle käes võim on, kelle õigust nõuda seadus ja kohtutäiturite süsteem toetab. Elatist maksvat vanemat ei toeta keegi, õigusi midagi nõuda tal ei ole. Loogiline on, et järeleandmisi saab teha see, kelle taga on jõud ja vahendid. Ainus mida elatise maksja teha saab, on elatis maksmata jätta. See on aga üsna mannetu üritus, sest nagu öeldud, kõik seadused ja riigipoolsed sunnimehhanismid on tema vastu. Ta määrab end sellega ise aastateks kui mitte aastakümneteks virelema ja vingerdama. Kui paljudele selline elu meeldiks, et seda vabatahtlikult teha.

#3295700:

Tõesti naeruväärne on rääkida sellest, et elatisemaksja mingit toetust peaks saama. Nagunii kohtud arvestavad sellega, et kui on rohkem kui üks laps, siis määratakse väiksem elatis…

Elatise maksjal võivad olla lapsed mitme naisega. Elu läheb edasi, luuakse uusi suhteid, luuakse uus pere. Seadus ei lähtu täna enam kiriklikust tõekspidamisest, et esimene naine on abikaasa surmani ja ainult tema ning tema lastega peab arvestama. Kohtud täna veel ei saa arvestada toetustega, mida Perehüvitiste seadus ei luba määrata. Kohus ei saa vähendada elatist kolme lapse toetuse ja suure pere toetuse võrra, kui elatist nõudvaid lapsi on vaid üks või kaks ja ülejäänud laps(ed) elab(vad) koos elatise maksjaga. Ometi Põhiseadusesse kirjutatud võrdsuse põhimõttest lähtudes peaks ka elatist maksvale vanemale kolmas laps tasuta olema. See on muidugi teise seaduse parandamise teema ja ei puutu Perekonna seaduse järgi elatist saavatesse lastesse. Siiski seda imekspandavam on elatist saavate lastega kooselavate vanemate vastuseis selle väga vajaliku seadusemuudatuse sisseviimisele. Nende majanduslikule seisule tuleks see ju ainult kasuks, kui elatise maksja sissetulek oleks kõiki lapsi arvestavate peretoetuste võrra suurem. Selle võrra vähem oleks põhjust vähendada elatisi.

#3295700:

Miks peaks keegi teda toetama …

Sest ühiskonnal tervikuna on vaja, et kõik selle liikmed iseendaga toime tuleksid ning lastel on vaja, et see vanem jõuaks esiteks maksta nende elatised kuni nende täisealiseks saamiseni ja teiseks säilitaks enda elustandardi tervist tagaval tasemel, et nad ei peaks kohe täiskasvanuks saades omakorda teda ülal pidama hakkama. Siin elatise maksjate vastu kõnelejate suhtumisest kumab vägisi läbi suhtumine, et pärast mind tulgu või veeuputus. Et kui mina olen elatised kätte saanud ja lapsed kodust täisealisena välja kupatanud, siis pole enam minu mure, kuidas lapsed selle minu poolt tühjaks lüpstud inimvare ülalpidamisega toime tulevad.

#3295848:

Pole probleemi, abikaasa ju olemas ja tal seaduse järgi ka kohustused.

Uued naised ei kipu naljalt enam abielluma ja meeste (ülalpidamise) kohustuste enda kaela saamisega riskima. Ühiste laste ülalpidamise kohutus on niigi seadusega tagatud, mehelt päranduse saamise saab testamendiga lahendada. Milliseid muid hüvesid see abiellumine neile enam pakuks.

#3295870:

Uued naised ei kipu naljalt enam abielluma ja meeste (ülalpidamise) kohustuste enda kaela saamisega riskima. Ühiste laste ülalpidamise kohutus on niigi seadusega tagatud, mehelt päranduse saamise saab testamendiga lahendada. Milliseid muid hüvesid see abiellumine neile enam pakuks.

Nii et teist korda sama reha otsas – uus naine mõtleb ka ainult kasu saamisele? Isegi pärandust loodab sellelt “tühjaks lüpstud” mehelt? 😀

#3295925:

Isegi pärandust loodab sellelt “tühjaks lüpstud” mehelt? ????

Kui ka muud ei ole, siis teise pensionisamba jagamisest ikka osa saab. Näiteks.

Kes siin minu postituses mainis, et ema ei pea samapalju panustama – siis see on nüüd vale. Kui isalt nõutakse 290, siis ema peaks reaalselt ka 290 juurde panema. Miks meil see teema tõstatus – ühel naabril. Elatus miinimum – kaks last. Lapsed juba sellises vanuses, et peavad linna kolima, et paremat haridust saada – üks on juba tulnud ja teine vist tulemas. Igatahes sõbranna on omade keskil välja öelnud, et kuna neil mehega ka ühine laps, siis 3 lastetoetus ja elatisega kavatseb soetada korteri ja toetustest+ema makstavast elatisest kavatseb kinnisvara soetada. Väidetavalt on excelis kokkulöönud, et kui mõlemad peaksid 21 eluaastani õppima, siis peaks korteri saama nõmmele, sest isa makstav pm 600 euri jääks lastele ikka aga juurde tuleks ema makstav raha + riigipoolne toetus. Kuna see inimene kui ka üldiselt on jäänud mulje, et on normaalseid üksikemasid – kes tõesti pühenduvad perele. Aga siis on need naised, kes ei käi tihtilugu tööl ja arvavad, et eelmine mees peab kõik kinni taguma, samal ajal kui ise instasse feik guessi särgiga pilte pannakse.

Suuremate laste kuludest ma tõesti palju ei tea, aga ei usu, et telefone iga aasta vahetatakse ja mööbel ostetakse ka vast ikka 5+aastaks. Ja üldkulud, no korter/maja peaks ikka vanemal olema. Arvestage see vesi+elekter siis ka lastele, aga ma ei usu, et see nii märkimisväärne summa oleks. Võtame naised enda näitel – kuna viimati telefoni soetasite – nt minul iphone 7, 2+aastat vana ja üldiselt ei kurda. Kui nt lasnamäel üürikorteris inimene osatb järelmaksuga pidevalt tutikaid telefone lapsele, siis peaks see inimene õppima rahatarkust hoopis.

#3296420:

#3295544:

20% NETO-palgast. Inimesed peavad elama selle rahaga, mis pärast maksude maha arvamist järgi jääb.

Et siis 2013 maksti u 21% keskmisest ja nüüd 23%. Tõesti metsik erinevus, väga veenev.

Jõudsid lõpuks niikaugele, et hakkasid numbreid tegelikult vaatama ka. Tubli tüdruk. Ja nüüd tee sama tehe ka jaanuari kuu elatisega. Keskmine palk nimelt ei kasva aastanubrivahetudes hüppeliselt. Ja siis tee sama tehe mediaanpalgaga, sest statistilist keskmist või üle selle teenib napp kolmandik palgatööjõust. Ja erinevus muutub oluliseks, kui lapsi on mitu. 20% keskmisest palgast elatis kahele lapsele oleks täna 470€, mitte 540€. Mõnele võib see 70€ ju korra nuusata olla, aga kui teine peab samal ajal u. 600€ kuus kõik oma kulud katma, siis on 70€ oluline summa. 114€ seda enam. Kui see 70€ on nii väheoluline ja ebaveenev erinevus, siis miks te selle 44€ pärast nii hirmsasti võidelda tahate?

#3296458:

See pole ju sama asi. Ja ma räägin, et reaalselt ei nõua last kasvatavalt vanemalt keegi sama summat, mis elatis.

Riigikohtu lahend 3-2-1-174-16 p.14 ütleb:

Kuna lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja vanemate kohustuse ulatus on eelduslikult võrdne (PKS § 116 lg 1), on kohtupraktikas lähtutud sellest, et PKS § 101 lg-s 1 elatise miinimummäära sätestades on seadusandja pidanud lapse vajadusteks üldjuhul elatise kahekordset miinimummäära.

Sama kohtulahendi sama punkti viimane lõik aga ütleb et:

Seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäära vähendada. Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava osa isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (PKS § 102 lg 2) ning vaid väikse osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (PKS § 101 lg 1).

#3296346:

Kes siin minu postituses mainis, et ema ei pea samapalju panustama – siis see on nüüd vale. Kui isalt nõutakse 290, siis ema peaks reaalselt ka 290 juurde panema. Miks meil see teema tõstatus – ühel naabril. Elatus miinimum – kaks last. Lapsed juba sellises vanuses, et peavad linna kolima, et paremat haridust saada – üks on juba tulnud ja teine vist tulemas. Igatahes sõbranna on omade keskil välja öelnud, et kuna neil mehega ka ühine laps, siis 3 lastetoetus ja elatisega kavatseb soetada korteri ja toetustest+ema makstavast elatisest kavatseb kinnisvara soetada. Väidetavalt on excelis kokkulöönud, et kui mõlemad peaksid 21 eluaastani õppima, siis peaks korteri saama nõmmele, sest isa makstav pm 600 euri jääks lastele ikka aga juurde tuleks ema makstav raha + riigipoolne toetus. Kuna see inimene kui ka üldiselt on jäänud mulje, et on normaalseid üksikemasid – kes tõesti pühenduvad perele. Aga siis on need naised, kes ei käi tihtilugu tööl ja arvavad, et eelmine mees peab kõik kinni taguma, samal ajal kui ise instasse feik guessi särgiga pilte pannakse.

Suuremate laste kuludest ma tõesti palju ei tea, aga ei usu, et telefone iga aasta vahetatakse ja mööbel ostetakse ka vast ikka 5+aastaks. Ja üldkulud, no korter/maja peaks ikka vanemal olema. Arvestage see vesi+elekter siis ka lastele, aga ma ei usu, et see nii märkimisväärne summa oleks. Võtame naised enda näitel – kuna viimati telefoni soetasite – nt minul iphone 7, 2+aastat vana ja üldiselt ei kurda. Kui nt lasnamäel üürikorteris inimene osatb järelmaksuga pidevalt tutikaid telefone lapsele, siis peaks see inimene õppima rahatarkust hoopis.

miinimumelatise maksmise kohustus on laste isal kuni laste 18-aastaseks saamiseni. Sealt edasi on see juba kokkulepe lapse endaga ja vastavalt tema vajadustele. last kasvatav ema ei puutu asjasse enam, sest laps on täiskasvanu.

Mida teha siis, kui naine mehe juurest ära läheb ja hakkab siis elatist nõudma? Mees suurest hoolivusest laste vastu veel korteri ka neile jätab ja ise peab kõik otsast alustama. Siis veel nõutakse kohtust elatist js imestatakse mismoodi ei suuda maksta.

Ei, asi ei olnud üldsegi minus vaid isa raskes majanduslikus olukorras mis tekkis. Aitasin tal isegi mõni kuu elatist maksta. Isa on oma päranduse nö päranduse lahku minnes oma lastele juba jätnud ( korter pealinnas). Sellest oli veel vähe ja nõuti kohtu kaudu rahasid välja. Rohkem ei ole neil midagi saada.

#3297226:

Aga ei käi lapsed isaga ega isa lastega läbi sellest ajast peale kui elatise eks ametlikult kohtus välja mõistis.

No see on nüüd küll ISA enda süü ja nõmedus, et lastega ei suhtle.

Jätab puudega last kasvatava naise maha ja siis pärast veel jagub tänitamist, et miks need lapsed küll isaga ei suhtle?

#3297710:

#3297692:

#3297226:

Aga ei käi lapsed isaga ega isa lastega läbi sellest ajast peale kui elatise eks ametlikult kohtus välja mõistis.

No see on nüüd küll ISA enda süü ja nõmedus, et lastega ei suhtle.

Jätab puudega last kasvatava naise maha ja siis pärast veel jagub tänitamist, et miks need lapsed küll isaga ei suhtle?

Kust sina küll seda välja loed, et isa maha jättis? Naine palus suurest armukadedusest mehel asjad pakkida ja minna. Hiljem kahetses tegu ja tahtis meest tagasi aga mees polnud nõus. Ei ole tema lûkata tõmmata. Ei jäänudki muud, kui hakata kaikaid kodaratesse loopima.

Sinu kirjutatud: Mida teha siis, kui naine mehe juurest ära läheb ja hakkab siis elatist nõudma? Mees suurest hoolivusest laste vastu veel korteri ka neile jätab ja ise peab kõik otsast alustama. Siis veel nõutakse kohtust elatist js imestatakse mismoodi ei suuda maksta.

Kumb siis, kas naine läks mehe juurest või palus kenasti meest ja see vabatahtlikult lahkus oma kodust ja laste juurest, sest nii kenasti ju palus?

Oma suhe lastega on vaid mehe enda teha. Kui ta nendega ei suhtle, siis jääbki rohkem aega raha teenida. Tema valik ju. Nii lapsik annab olla, et kuna pöördus kohtusse, siis enam lastega ei suhtle. Milles lapsed süüdi on? Soovis naisele ka raskusi, et saagu üksi lastega hakkama? Temakesel on raske maksta, olgu emal siis raske kasvatamisega. Olen selliseid kohanud, sest enda puhul näevad suurt ebaõiglust, aga enda osa selles ei näe üldse.

Kui korter on veel mõlema oma, siis nõudku esialgu vabatahtlikult oma osa välja ostmist. Kaasomandit saab ka kohtus lõpetada. Või kinkiski lihtsalt naisele, notaris?

#3297749:

#3297226:

Võtsin ka omal ajal endale elukaaslaseks mehe, kellel eelnevast elust lapsed olemas. Küll loobiti kaikaid kodaratesse ja nõuti kohtus ja täituri kaudu elatist. Kannatasime ära. Mehega hakkasime kokku elama, kui ta juba aasta kaks eksist lahus oli. Kohtusse pöördus eks alles siis kui meie mehega kokku kolisime. Palk pole mehel siiani teab mis suur ja vanasti ka ei olnud suur. Maksis nii, et seda nägu. Nüüd on elatise maksmine paar aastat juba läbi. Lapsed täisealised. Aga ei käi lapsed isaga ega isa lastega läbi sellest ajast peale kui elatise eks ametlikult kohtus välja mõistis. Nii, et kaotajaks on lapsed ja peale ajutise rahaõnne nad muud ei saanud. Seda enam, et üks lastest puudega ja nüüd peab ema ise oma last 100% hooldama ja toimetama. Oleks naine omal ajal mõistlik olnud ja vähem armukade, siis oleks isa lastel kogu aeg olemas olnud. Lihtsalt nõuti raha ja ei tahetud mõista, et mõni kuu ka isal rasked ajad olid ning polnud võimalik alati miinimumi õigel kuupäeval maksta. Enne kohtusse asja andmist ja üksi elades maksis lastele alati iga kuu raha ja suhtles tihti. Pärast kohtusse pöördumist muutis naine sellega eluks ajaks oma laste elu. Seega mõelge, kas on mõtet alati kemplema hakata iga sendi pärast ja mitte uskuda oma laste isa, et tal tõesti mõni hetk pole seda nõutud summat maksta. Nüüd on aga minu mehel vanaduspõlv kindlustatud nagu ütles jurist, et lapsed on kohustatud isa vanaduses ülalpidama. Palju õnne neile.

Misjaoks sel eksnaisel siis kohtusse oli vaja pöörduda, kui mees nagunii elatist maksis ja lastega suhtles? Mida ta taotlema läks sinna siis?

Kohtuskäimine on nii tülikas ja tüütu asi, et nalja pärast või tühjaks kiusuks seda küll keegi ette ei võta. Eriti kui puudega laps paneb ajakasutusele metsikud piirangud peale.

Laste vastu ei ole eksinud mitte see eks, vaid nimelt sinu mees, kes naisele kättemaksuks lastega suhtlemise lõpetas. Ja kui sinu meelest on see õigustatud ja normaalne, siis olete mehega mõlemad halvad inimesed. Olen ise muidugi kah, kui soovin, et kui ükskord see mees hooldushaiglas mädaneb, siis laste panus piirduks igakuiste hooldekodumaksetega ja nad ei läheks teda kordagi kunagi vaatama. Matused korraldada tõesti käsib seadus, eks nad seda siis ka peavad tegema, kõige odavama kirstuga ja ilma peielauata.

Miks miks, tavaline v*tuviha sel eksnaisel. Ise ei tahnud, aga teiste elu oli vaja rikkuma hakata. Ei midagi uut.
Kui see mees kunagi hooldushaiglas mädaneb, ega siis see, kas lapsed teda vaatamas käivad või ei, tema olukorda paremaks muuda. Ja surnul vaevalt et sooja või külma on kirstust või peielauast. Pealegi kui mees sureb enne, küllap siis tema naine saab need asjad korraldatud.