Kus maalt jooksevad normaaluse piirid? Olukord on selline, et meil mõlemal on endisest kooselust lapsed. Mina oma lapse isaga suhtlen nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Olin mina see kes suhtest loobus ning edasi otsustasin liikuda. Mehel seevastu läks nii, et naise otsustas minna teise mehe juurde. Neil ka nüüd uus ühine laps. Küll aga on häirima hakanud mu mehe ja tema lapse ema vaheline praktiliselt igapäevane suhtlus messengeris. Küll räägitakse lapsest ja tema tegemistest ning ei kalduta teemadest kõrvale. Lahkuminekust möödas 4 aastat meil mõlemal. Kas eksiga peaks igapäevaselt suhtlema selliselt või mitte? Kui isa huvitaksid lapse tegemised siis ta ju helistaks lapsele vms? Minu lapse isa helistab ja suhtleb lapsega ise kui tahab ja vajaliku info räägib minuga. Kuid nendega teisiti ja ei teagi kas peaksin ennast tagasi lihtsalt hoidma, et mitte tüli kiskuda. Oleme ju nüüd koos ja mind pehmelt öeldes häirib, et see eks pidevalt meie elus virvendab.
Teema: Lapse emaga suhtlemine
Lapse ema ja isa jäävad selle lapse emaks ja isaks surmani. Kui on normaalsed inimesed, kes mõlemad oma lapsest hoolivad, siis suhtlevadki tihti, v-o lausa igapäevaselt.
Koos elades ju ka ema ja isa räägivad igal päeval omavahel lapsest. Nii ongi.
Ma arvan, et see , et ta eksiga normaalselt suhtleb, näitab, et ta on normaalne inimene. Kui nad just südamekesi ei saada seal messingeris. Kui sina enda eksiga ei saa läbi, ju olid lahkuminekuks tõsisemad/vägivaldsed põhjused. Ole õnnelik.
Kus maalt jooksevad normaaluse piirid? Olukord on selline, et meil mõlemal on endisest kooselust lapsed. Mina oma lapse isaga suhtlen nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Olin mina see kes suhtest loobus ning edasi otsustasin liikuda. Mehel seevastu läks nii, et naise otsustas minna teise mehe juurde. Neil ka nüüd uus ühine laps. Küll aga on häirima hakanud mu mehe ja tema lapse ema vaheline praktiliselt igapäevane suhtlus messengeris. Küll räägitakse lapsest ja tema tegemistest ning ei kalduta teemadest kõrvale. Lahkuminekust möödas 4 aastat meil mõlemal. Kas eksiga peaks igapäevaselt suhtlema selliselt või mitte? Kui isa huvitaksid lapse tegemised siis ta ju helistaks lapsele vms? Minu lapse isa helistab ja suhtleb lapsega ise kui tahab ja vajaliku info räägib minuga. Kuid nendega teisiti ja ei teagi kas peaksin ennast tagasi lihtsalt hoidma, et mitte tüli kiskuda. Oleme ju nüüd koos ja mind pehmelt öeldes häirib, et see eks pidevalt meie elus virvendab.
No aga selline ongi kärgperendus. Tõesti naiivselt arvasid nagu võtad lapsega mehe endale ja lapse ema kadugu teie lapse elust ära? Sinu mehe laps ju ühendab neid mõlemaid ja nad mõlemad on oma lapsele lapsevanemaks.
Enne oleksid pidanud mõtlema, kas on mõtet astuda suhtesse mehega kellel on eelmisest suhtest lapsed.
Küll aga on häirima hakanud mu mehe ja tema lapse ema vaheline praktiliselt igapäevane suhtlus messengeris.
Sinu praeguse mehe eks tegi lihtsalt vale otsuse temast lahku minnes. Nüüdseks on sellest aru saanud ja hakkas mõtlema, et ehk koliks taas kokku tagasi.
Sinu laps (see ühine) teda ei segaks, asi see 270€ siis sulle maksta poleks…seda enam, kui ta ise tahtis algselt lahutust.
Meest sa kinni ei hoia, ega puuri ei pane. Pigem tee puuriuks pärani ja varsti on näha, kas lendab minema või mitte. Kui mees taas messengeris istub, võta seda kui iseenesest mõistetavust, et ah, sa räägi Mallega jutt lõpuni, siis pärast lähme koos poodi vms. (mis sellest, et ise seesmiselt keed)
Mees tegeleb praegu oma mahajäetud mehe ego taastamisetapiga nr. 2
(Nr. 1 oli sinu leidmine, võrgutamine ja lapse tegemine), kus tema hülgaja siiski eksis ning tahab teda, kui väärt meest tagasi.
Kas ta ise seda naist tagasi tahab, pole veel selge, tõenäoliselt ta ei tea seda veel isegi.
Kui vana on mehe laps. Kui küllalt suur, üle 6a või nii, siisvõiks ju julgustada isal lapsega ka otse suhelda. Suhtlemine on siiski oluline, kui lapse-isa suhet säilitada tahetakse, aga ka juba väiksem kui koolilaps saab ise isaga räägitud- kõned, facetime jne.
Aga isegi kui suhtlus on tihedam kui eksidel tavaliselt, kui see on lihtsalt harjumus ja puhtalt lapsele keskendunud, st isa-ema omavahel räägivad lapsest ja tema elust, ei näeks mina esialgu põhjust saagi käima tõmmata. Kuidas see eks sinu “elus virvendab”, kui ta trükib mehega mõne sõna lapse päevast?
Ütle mehele otse, et sind olukord häirib, ta ei loe su mõtteid. Kui ta ütleb vabanduseks, et räägite ainult lapsest ja midagi ei ole – siis ütledki, et see ei loe – ta suhtleb iga päev teise naisega. Kuidas mees end tunneks, kui tema iga päev suhtled ühe konrkeetse mehega?
Meil oli analoogne olukord tutvuse alguses, et mehe eks helistas talle päevas mitu korda, ainult et mitte lapsega seoses vaid igasuguse tühja tähjaga (a la hiir oli toas, lambipirn kakti jne). Ise ootas uuelt voodikaaslaselt juba last. Ütlesingi mehele, et mul on nagu imelik, et oleme kuskil väljas ja siis ta hakkab telefonis eksiga arutama mingit suvalist teemat. Ja mainisn mehele ka kellaaegu, et isegi kui lapsest on jutt, ei ole okei helistada nt 21.30 ja hakata arutame keset juuli kuud lapse koolijalanõusid… Et igale asjale on oma aeg ja koht, iga mõttesähvatust ei pea eksidele kohe ette kandma (isegi kui see on lapsega seotud) vaid tuleb leppida, et eks ei ole enam osa tema perekonnast ja ei saa käituda samaoodi, nagu siis kui veel suhtes oldi. Minu mees sai sellest väga hästi aru ja tänud sellele ei tekita tema eks meie suhtes mingeid pingeid, kuna kohe alguses rääkisin ära, mis mind häirib. Nüüd, kui juba sellest aastaid möödas, ei ole mul mingeid probleeme või kahtlaseid mõtteid, kui eks helistab, sest tean, et siis on päriselt mingi asja pärast – enamuse ajast suhtleb mees nagunii otse lapsega, kes praguseks juba teismeline.
Rääkige oma meestega. Nad ei loe mõtteid ja keskmine mees ei oska mõelda ka nii elementaarsetele asjadele, et eksiga liiga tihe suhtlemine häirib, sest tema ajab ju lapse-asju, aga kõrvalt vaadates paratamatult tekitab küsimusi. E-kooli mehele endale juurdepääs, saab kooliga seotut ka sealt vaadata
Lihtne. Mees pole eksist üle saanud ja eksil on hea teada, et üks mees on tal lõa otsas.
Kui mees oleks lapsest huvitatud, räägiks ta lapsega.
Ja seda mehele ütledki. Tark mees saab aru. Loll mees hakkab iba ajama.
Ühist last teemaalgatajal mehega pole, nii nagu üks kägu kommenteerib. Mina seda kuskilt välja ei loe. Eksnaisel on laps teise mehega.
Aga ma arvan, et nii kaua kui see naine otseselt su ellu ei sega, sul pole midagi öelda. Juhul, kui ta sinu ellu segaks, hakkaks sulle helistama või sa pead teda tema jamades aitama, siis oleks sul midagi öelda. Ehita oma südames eksnaise ja enda vahele müür, see naine ei puutu sinusse mitte kuidagi. Las suhtleb oma eksmehega nii palju kui tahab.
Olen ise ka kärgperes. Mul pole selle vastu midagi kui mees oma eksnaisega suhtleb, aga mina temaga suhelda ei soovi. Mehe lapse üritustele ma kaasa ei lähe, mingeid ühiseid üritusi meil ole. Täiesti võõras inimene minu jaoks. Mingit kana mul temaga kitkuda pole, kohtusin mehega, kui ta oli juba lahus. Lihtsalt arvan, et mehe eelmine naine ei puutu minusse mitte kuidagi. Lapsega suhtlen.
Mina lõpetasin suhte, kus kaks ühist last. Üks on 12 ja teine 4. Meil mõlemal uued suhted. Laste isa on lastega 3-4 päeva kuus, aga laste tegemistega peaaegu iga päevadelt kursis. 12a helistab ise ja kui mõni jutt tundub veider vms siis helistab mulle ja küsib ka minu nägemust. Väiksema arengust saab ka üle aate. Alguses olin mina see, kes peaaegu iga päev helistas ja kirjutas, kuidas päev läks. Mitte selle pärast, et ma teda tagasi tahtsin vaid, et tal oleks lastega side ja ei kaoks ära. Eraelus me ei räägi, ainult lastest. Kui lapsed on isaga, siis saadab ka pilte ja teeb kokkuvõte. Õnneks pole minu elukaaslane midagi öelnud ja arvab, et eksmees on hea isa.
Kooseluaastatel ei olnud emmel ja issil võimalust suhelda? Issand, mis tsirkuse tegemine käib ja sellesse näitemängu kaasatakse veel süütuid tegelasi. Lapsed vaatavad ka, et ohh kui normaalne Veixiga käime loomaaias, Tõnn viib trenni, Vahur toob trennist, issiga käima vahest mäkkis söömas.
Kui tahta oma eksiga suhelda, siis selleks on väga hea võimalus ju lapsest rääkida.
Kuid siis tulevad ka teised teemad mängu.
Kui neil mingeid teisi teemasid pole, siis on asi igati normaalne ju, kui tegemist on lasteaiaealise või algklasside lapsega.
Suurem laps peaks aga isaga otse suhtlema ja oma tegemistest rääkima, mitte ema vahendusel.
Küll võib see neil ka lihtsalt harjumus olla, et ema raporteerib lapse tegemistest või siis isa ei tunne erilist huvi lapse vastu ja ema hoiab seda huvi üleval, et isa oleks lapse eluga kursis. Kahtlustan viimast, sest kirjutad ju isegi, et kui isa huvitaksid lapse tegemised, siis helistaks ta lapsele. Järelikult siis ei huvita.
Tubli ema, ütlen ma.
Kaua see suhtlemine neil ajaliselt kestab lapse teemadel? Vaevalt, et see nüüd tunde on, et tunneksid ennast hüljatuna.
Minu arvates on see üsna libedale teele minek. Esialgu räägivad ainult lapsest, seejärel juba ka muud jutud, sest ükdjuhul ju eksidega pikk minevik seljataga, kui laps ka olemas. Hakkab võibolla tunduma, et koos oli ka tore. Võimalik, et ma reageerin üle, aga ise ei sooviks sellist meest, kes oma eksiga nii sageli räägib või kohtub, mis sellest, et lapse teemal. Paljudel olen ka kuulnud, et mees käib eksi juures lapsi hoidmas, see oleks veel hullem. Mina küll mehega räägiksin kohe tõsiselt, sest see häiriks igaljuhul.
Haiged paranoilised inimesed. Pole osanud oma perekonda koos hoida, nüüd soiuvad ja kahtlustavad. Jääte ka praegusest suhtest ilma.
Mõnele naisele meeldib lihtsalt rääkida ja asju arutada. Mina oma lapse isaga ei aruta midagi. Kõik ongi minu õlul. Heameelega üht-teist tähtsat ikka aegajalt arutaks, aga mehel puudub huvi. Seevastu mingeid selliseid teemasid, et mitu paari dressipükse lapsel võiks olla või mitu paari alukaid peaks spordilaagrisse kaasa panema ei tule mõttessegi kellegagi arutada. Mida näiteks teeb minu praeguse mehe eksnaine. Helistab kindlasti kord päevas (mõnikord ka tihemini) ja selliseid teemasid jahubki. No las ta jahub. On selline tüüp, et mõtleb kõvasti. Muidugi ta üritab manipuleerida ka – et tulgu mees kohe tema juurde, sest esikus on pirn läbi ja mees peaks selle ära vahetama. No las üritab. Mehest on kahju natuke – ta küll ei lähe liimile aga peab seda jama kuulama. No midagi pole teha, last ju tagasi ei topi.
Teemaalgataja peres pole mitte probleem see, et mehe eks arutab asju, vaid probleem on selles, mis ajal mees neid asju arutab. Kui mina kellegagi räägin, siis on viisakas olla mõttes selle vestluse juures, mitte poole peal ümber lülituda. See, et teemaalgataja mehe eks sõnumeid kasutab on väga hea, sest sõnumitele vastatakse siis kui on võimalik vastata. Väga ebaviisakas on hakata seda tegema muu vestluse vahele.
Mis siis on sellest, et asju arutavad? Mina arutan ka iga päev eksiga lapse teemal, kohtuvad sageli, see ei tähenda, et minu ja eksi vahel midagi oleks või et tahaks suhet tagasi. Eksi naine õnneks nii paranoiline ei ole või lihtsalt jagub enesekindlust rohkem.
Olen teemaalgataja. Kirjutan kuna kodus tuli see teema jälle päevakorda. Mõistan ju seda, et suhtlus peab jääma ja mida viisakam seda parem lastele. Olen ju ise samamoodi ema ja üritanud lapse isaga läbi saada. Ega me suured sõbrad ei ole aga samas ei tunne iga päev vajadust suhelda. Lapse isa helistab ise lapsele kui tunneb igatsust/vajadust lapse järgi. Ta ei pea seda läbi minu tegema. Ei maininud ära, et tegemist on siis 9 aastaste lastega.
Eile oli olukord kus istusime mehega diivanil ning arutasin temaga mingit teemat kui talle eksnaine jälle kirjutas. Ja lihtsalt poole jutu pealt hakkas ta temaga chattima ning arutama kas rääkida lapsele, et päkapikke pole olemas või mitte. Tõtt-öelda vihastasin, et nagu ebaviisakas on poole jutu pealt hakata oma eksiga sellist asja arutama. Tundsin ennast kui üleliigsena. Loomulikult selline asi ei toimu igapäev ja ta on hea mees. Aga tihti on ka tunne, et ta on liiga hea mees ja teeb nii nagu ta eksnaine tahab. Lapsel on vabakasvatus (ehk siis minu silmis kasvatamatus). Ärge nüüd öelge, et ma lihtsalt ei salli seda last. See pole nii. Ma ise kasvatan oma tütart ja tõttöelda, ma eelistan kasvatada viisakat kodanikku. Ma ei taha sekkuda nende kasvatusse aga miskipärast mind tohutult häirib kui puudub kord majast.
Eile näiteks eksnaine dikteeris mehele ette mida ta poisile sünnipäevaks peab ostma. Ütles, et laps tõsimeeli kodus nuttis ja oli meeleheitel, et tal pole Fortnite playstationi mängu. Ja et nüüd on otsustatud mis mees oma pojale ostma peab. Kas see pole mitte manipulatsioon? Mingis mõttes ma tahaksin oma meest lihtsalt kaitsta – oleme nüüd ju suhtes – miks ta ei ava oma silmi, et temaga lihtsalt manipuleeritakse?
Ei ole sinu asi arvustada, mis kaalutlustel mees oma lapsele jõulukingituse valib.
Ei ole sinu asi arvustada last ja tema kasvatust (jajah, alati on kaaslase laps nii kasvatamatu ja pahapaha).
Sinu asi on toetada. TOETADA oma meest selles olukorras; tegelikult toetada ka last. See ONGI raske ja tänamatu roll. Aga sa pidid sellest teadlik olema astudes suhtesse mehega, kellel on laps. Kui sa seda välja kanda ei suuda (st paned lapse kannatama oma isekuse pärast), siis astu ära. Päriselt.
Lapsel on eriti raske, igasugused käitumishäired on sellises olukorras väga loomulikud. Sinu irisemine on toetamisele vastupidine tegevus.
No tegelikult mehe uus naine võib kingituste teemal ikka kaasa rääkida – aga eelkõige eelarve osas. Kui mu mee stahaks pojale järsku kinkida 200 eurost vidinat (kui see on mingi trendi-vidin, mitte päriselt vajalik asi nagu nt uus arvuti koolitööde jaoks, mis eksnaisega/vanavanematega vmt ühiselt kingitakse või nt korralik spordivarustus, mida nagunii oleks vaja), siis protestiksin küll – see lööb ju augu meie pereeelarvesse, miskit muud jääb tegemata, mina pean mingeid kulusid katma jne. (me ei tee ka mehega omavahel sellise shinnaklassis kingitusi).
ja ka kasvatuses olen mehega rääkinud, kui mingi asi on täiesti vastuvõetamatu. Just seetõttu, et kui laps on meil külas, pean ju mina ka teda taluma, reisil olles vastutan ka mina kui täiskasvanu kõikide kaasasolevate alaealiste eest jne Ja sisi ma tahan, et see oleks normaalne inimene, kes meie juures pidevalt viibib ja on ühtlasi ka minu laste poolvend (ja kujutage ette, ropendamise osas olen ka lapsele otse märkusi teinud).
Mina ei kujuta ette, kuidas toimub elu sellises (kärg)peres, kus siis uus kaasa ei tunne üldse mingit huvi mehe/naise vanemate laste vastu, et kui need on külas, siis vaat et ei tohi rääkidagi, üldse ei huvita, kuidas laps käitub ja võibki teha, mida tahab, sest pole minu laps, mis sest, et peaks nagu minu kodu/minu reeglid olema”, siit foorumist loetud ka, et osades peredes kui mehe laps on külas, siis neil päevil ei teegi naine kodus süüa ja ei korista, sest muidu nagu teenindaks võõrast last ja siis on kogu majapidamine mehe õlul 😀 naeruväärne ju selle järgi kodust elu korraldada, et kes parasjagu külas on (mehe vanemaid tohib teenindada?)
Kui inimesed suhtuksid oma kaasade varasematesse lastesse rohkem nagu oma õe/vennalastesse, siis oleksid ka suhted normaalsed ja ei mõelda seda asja üle.
Kusjuures jah. Kahju on sellest mõelda nii aga teinekord tundub küll, et peaks lahkuma. Tean et see teeks ka mehele haiget, aga ilmselt ta mõistaks. Laps ja ta eks on ikka esikohal ????
Stop stop, lõpeta nüüd ära. Ei ole eks ega laps midagi esikohal. Eksnaine on olnud elu ja see, et ta on harjunud dikteerima, ei tohiks teie elu rikkuda. Minu arvates ta manipuleerib, läbi lapse. Kasvatanud oma last KOOS siis kui koos elati.
Tuleb ennast kehtestada. Raske öelda, kuidas seda praegu sinu olukorras teha. Minu mehel on ka varasemast laps ja rääkisime juba suhte alguses paika, mis sobib ja mis ei sobi. Mehe eksnaine on õnneks selline, kes meid ei torgi ja elavad kaugel, seega üsna rahulik elu. Tema ei konsulteeri lapse kasvatamise vms. teemadel õnneks üldse ja helistamisi ka ei ole. Lapse teemadel aga sai küll kohe algul paika panna, et mingeid ootamatuid külaskäike või reisile kaasvõtmisi vms. ei ole. Ja peab ütlema, et tänu asjadele, mis selgeks said räägitud, on hea kerge elada ka.
teinekord tundub küll, et peaks lahkuma. Tean et see teeks ka mehele haiget, aga ilmselt ta mõistaks. Laps ja ta eks on ikka esikohal
Kuule, hinga nüüd paar korda sisse-välja ja siis mõtle rahulikult järele.
Kas tead, kui palju on peresid, kus mees lahutuse korral lõikab end ka oma laste elust välja? Ja eksnaist ainult sõimab? Kas tõesti sellist meest sooviksid enda kõrvale? Jah, ma saan aru, et sind ajab eksnaise “virvendamine” närvi, aga selles osas annab midagi ette võtta, ei pea kohe kotte pakkima hakkama. Pigem tundub sul olevat hea hooliv mees, kes on ehk natuke “suss”. ☺ Ikka parem kui enesekeskne rongaisa ju! Ja su mees vajab lihtsalt veidi su abi olukorra mõistmisel, mitte solvumisi ja draamat. Viimased tõukavad teid vaid lahku.
Alusta sellest, et räägid mehega rahulikult ja aeglaselt, mis sind häirib ja kuidas sina olukorda näed. Kasvõi iga päev, kui vaja, sest üldjuhul meestel läheb sellega aega. Ära esita ultimaatumeid ega irise, vaid ütlegi, et tunned end kõrvalejäetu ja ebakindlana. Ütle, et muretsed ta pärast. Julgusta teda otse lapsega suhtlema. Kui mees hoolib ning ta ei taha sust ilma jääda, siis peaks asi talle pärale jõudma. Loodame, et pigem varem kui hiljem.
Muidugi tead sa ise kõige paremini, kuidas oma meest mõjutada ja mil viisil temaga rääkida. Peaasi, proovi olla kannatlik ja toetav. Edu sulle!
P.S. Ja pole midagi taunimisväärset selles, kui laps on mehe elus esikohal. Pigem on see teretulnud vaheldus, ma ütleks, ja näitab vaid su mehe väärtust.
Kui inimesed suhtuksid oma kaasade varasematesse lastesse rohkem nagu oma õe/vennalastesse, siis oleksid ka suhted normaalsed ja ei mõelda seda asja üle.
Miks nad peaksid suhtuma oma varasematesse lastesse nagu õe- või vennalastesse? Need on ju ometi nende enda lihased lapsed mitte teise järgu sugulased. Õe- ja vennalastel on oma vanemad olemas, aga lihasel lapsel ei ole ju kedagi teist, ikka oma vanemad peaks neist maailmas kõige rohkem hoolima. Kui see ei sobi, ära võta teise ringi meest või naist.
Lapse teemadel aga sai küll kohe algul paika panna, et mingeid ootamatuid külaskäike või reisile kaasvõtmisi vms. ei ole. Ja peab ütlema, et tänu asjadele, mis selgeks said räägitud, on hea kerge elada ka.
Muidugi on peaasi, et sinul kerge elu oleks.
Lapse teemadel aga sai küll kohe algul paika panna, et mingeid ootamatuid külaskäike või reisile kaasvõtmisi vms. ei ole. Ja peab ütlema, et tänu asjadele, mis selgeks said räägitud, on hea kerge elada ka.
Muidugi on peaasi, et sinul kerge elu oleks.
Vastajaks on kibestnud eksnaine?
Normaalses elus inimesed ju ikka räägivad omavahel? On räägitud, ei ole ka halbu üllatusi. Ei ole räägitud, siis teine pool ei tea ju.
Vastajaks on kibestnud eksnaine?
Ei ole ei eks ega uus. Kibestunud ka ei ole. Kas ma nüüd ei tohigi siin teemas kommenteerida?
Aga mida teha eksnaisega, kes ennast täiskasvanud lastega kaasa sokutab? Lapsed tulevado oma kaaslastega külla, et teeme sauna, süüa jne – ning nende ema on ka meile külla kutsunud. Kusjuures siis meil ei käinud, kui lapsed alaealised olid, siis pidi mees viima ja tooma.
Plaanin pidada jõulupidu ja ei ole sugugi kindel, et ka mehe eks kohale ei saabu, kuigi keegi teda ei kutsu.
Plaanin pidada jõulupidu ja ei ole sugugi kindel, et ka mehe eks kohale ei saabu, kuigi keegi teda ei kutsu.
Võib-olla ta soovib oma lastega koos olla. Sina võiks ju oma õeluse pühade puhul alla neelata ja mõtiskleda, miks mehe eks sulle ikka veel nii vastumeelne on. Peaksid ju võtma teda kui tavalist inimest selle aja peale.
Mis sind täpselt häirib? Kas see, et ta eksiga lapse asju arutab või see, et ta poole jutu pealt appima hakkab ja sinuga vestluse katki jätab? Pakun, et see viimane. Minu mees on selline, et pikast jutust ja emotaioneerimisest ta aru ei saa, aga kui ütleksin talle, et mind häirib, kui ta minuga vestlemise ajal äppima hakkab ja teeksin ettepaneku telefon õhtuti kuhugi ära panna ja äpi toonis maha võtta ja valida äppimiseks mingi teine aeg, siis ta ilmselt oleks nõus. Ega ei pea kohe vastama igale sõnumile, vanasti polnud äppe ja sai ka info vahetatud. Kui eks rahutuks muutub, siis talle saab ju öelda, et praegu kiire, pärast vastan
Aga mida teha eksnaisega, kes ennast täiskasvanud lastega kaasa sokutab? Lapsed tulevado oma kaaslastega külla, et teeme sauna, süüa jne – ning nende ema on ka meile külla kutsunud. Kusjuures siis meil ei käinud, kui lapsed alaealised olid, siis pidi mees viima ja tooma.
Plaanin pidada jõulupidu ja ei ole sugugi kindel, et ka mehe eks kohale ei saabu, kuigi keegi teda ei kutsu.
Minu isa kunagi pettis ema, sai isegi abieluvälise lapse. Ema ütles, et ta on ikkagi rahul veel aastaid hiljem, et mehele andeks andis. Sest kõige hullem on kärgperenduse juures see, et kõigi kohtumiste võimalus on poole väiksem. Lapsed ei saa korraga olla nädalavahetusel ema juures ja isa juubelil. Ja tänapäevase tiheda lõbustusterohke elu juures niikuinii neid vanemate külastamisi on vähe. Ilmselt eksnaine arvab, et nüüd on aega piisavalt mööda läinud, keegi ei tunne enam üksteise suhtes viha või vastamata tundeid, seega on mõistlik asi lastele kergemaks teha, nii, et nad saavad korraga mõlemate vanematega kokku. Ilmselt lapsed ise pakuvad selle variandi välja emale, sest kust see ema muidu sündmusest teaks. Ju lapsed ütlevad emale, et väikeste lastega on raske reisida ja kui lapselapsi jõulude ajal näha tahad, tule eksmehe juurde saunaõhtule.
