7a laps on Soomes eritoega klassis. Jaanuarikuust saadik on kodus käinud 1x nädalas logopeed.
Eile logopeed andistagasisidet.
Laps on keeleliselt arenenud nii palju, et keelt mitteoskavast, vaiksest ja kartlikust tüdrukust on saanud jutupaunik. Tahab kõigest rääkida nii palju, et vahel juba tuleb meelde tuletada, et keskenduks ülesannetele. Logopeedi arvates on kõne juba heal tasemel, arvestades, et on alles 3 aastat olnud soomekeelses keskkonnas. Pidi rääkima isegi mõnikord nii keeruliste sõnadega mida paljud 7a oma kõnes ei kasutagi. Samuti pole tal erilist probleemi soome keeles nö käänetega. Samas eesti keeles on kõik lõpud valed. Ka logopeed ning mina oleme sellel arvamusel, et lapsel on soome keele oskus paremal tasemel kui eesti keele oskus. Mees viskas eile nalja, et sündis Soomes ja nüüd ongi somm valmis. Ise mõtlen, et kas talle on mõistlik õpetada üldse eesti keeles näiteks õigekirja? Tema puhul ongi ilmselt see, et kuna tal on kõnearenguhäire siis kaks keelt puhtalt selgeks saada on suht võimatu. Las tal see soome keel olla siis tugevam keel, eesti keele kõnest saab ta ka niikuinii aru. Tulevikus lihtsalt soome keelega Soomes kerge ju hakkama saada. Nüüd tal hakkas inglise keel ka veel aga õnneks ta põhiasju teadis juba varem.
0
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 16.03 09:44; 23.04 06:39;
Kui elate Soomes ja niipea kodumaale naasta ei plaani, las see momendil olla. Aru ju saab, ennast teistele väljendatud saab. Korrektne grammatika ja kõnekeel kahekeelse kõneprobleemiga lapse puhul ei ole kindlasti esmatähtis.
Hea märk on see, eritoega klass ja lühiajaline logopeedi kasutamine on andnud väga suure edasimineku. Kui ta oma kõnehäirest sellise arengu jätkumisel peagi välja kasvab, inglise keelega ka baastasemel joonel on, siis võib muidugi eesti keerukat grammatikat edasi pusima hakata.
Enamik nö norm-arenguga lapsed 7-aastaselt veel kaht kõnekeelt ei valda, seega teie tüdruk on ju suisa väga tubli olnud 🙂
Kui elate Soomes ja niipea kodumaale naasta ei plaani, las see momendil olla. Aru ju saab, ennast teistele väljendatud saab. Korrektne grammatika ja kõnekeel kahekeelse kõneprobleemiga lapse puhul ei ole kindlasti esmatähtis.
Hea märk on see, eritoega klass ja lühiajaline logopeedi kasutamine on andnud väga suure edasimineku. Kui ta oma kõnehäirest sellise arengu jätkumisel peagi välja kasvab, inglise keelega ka baastasemel joonel on, siis võib muidugi eesti keerukat grammatikat edasi pusima hakata.
Enamik nö norm-arenguga lapsed 7-aastaselt veel kaht kõnekeelt ei valda, seega teie tüdruk on ju suisa väga tubli olnud ????
Ise arvan ka, et ta on tubli olnud ???? Arvestades veel seda, et ta pidi kooliga alustama juba 6a. Koolist tuleb iga päev ka üks väike kodutöö kaasa ja neid tuleb küll utsitada tagant, et ära teeks, sest mängida on palju toredam aga saame hakkama.
0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 16.03 09:44; 23.04 06:39;
Eestis elab mitmeid autiste, kes eesti keelt valdavad halvemini kui inglise keelt. Seda hoolimata sellest, et vanemad eestlased ja elanud eestis. Ise probleemiks ei pea seda, peaasi et mingi suhtlus on.
Mainin lihtsalt, et Helsingis on eestikeelne lasteaed Anni ja ka kakskeelse klassi võimalus koolis. Meie lapsed käivad selles lasteaias, soovitan. Aga eks lõpuks ongi nii, et tuleks mõelda konkreetse lapse seisukohast, tema heaolust lähtudes. Mis elu ta tõenäoliselt elama hakkab. Kui täiskasvanueani Soomes, siis vist ei ole tõesti mõtet hirmsasti pingutada eesti keelega.