Teema: Lapse jonn= stressiga?

RE: Lapse jonn= stressiga?

Kui meil oli protest lõunaune vastu, siis ütlesin, et ei lähegi magama, vaid pikutame natuke koos. Enamasti vajusid siis ise ära. Hetkel oleme 3a6 kuud vanad -üks vajab lõunaund, teine mitte. Magavad enamasti aga mõlemad. Kui üks meestest ei jää magama, siis on tal luba olla vaikselt voodis ja lesida, sest siis ta ka puhkab mingil määral. Samuti toimib see lasteaias. Igal päeval lihtsalt ei tule tal und ja kui ta seda ka ei vaja, siis pole ju oluline ka, et ta just magaks.

RE: Lapse jonn= stressiga?

See magamapanek ei ole nüüd kõige parem näide jonni kohta. Paljud kolmesed loobuvadki lõunaunest. Või vähemasti ei maga iga päev. Jaa jaa ma tean, et tore oleks kui nii väike laps magab aga kõik lapsed ei ole ühesugused. Kui see magamaminek on ikka nii valuline protsess, kestab 2 tundi ja põhjustab ilmselgelt stressi nii lapsel kui emal, siis kas seda ikka on vaja? Võib olla asendad magamise nii tunnikese rahuliku ajaga(näiteks vaatate koos vaikselt diivanil pikutades raamatut) ja õhtul läheb siis laps varem(kasvõi 7.30) ööunne.
Mul on natuke noorem poiss kui teemaalgatajal. Aga meil ka see lõunauni praegu problemaatiline. Ta nagu kohe meelega ei taha magama jääda. Olen nüüd avastnud, et kui ma ise stressan ja teda vägisi magama surun, siis ta ei jää magama kohe kindlasti. Kui aga ma võtan asja rahulikult ja mõtlen, et see magamine ei ole ju elu või surma küsimus, siis jäädakse magama nagu muuseas.
Nii et veelkord arvan, et see lõunauni ei ole seotud klassikalise jonniga aga magama surumine tekitab lapsel stressi kindlasti.

RE: Lapse jonn= stressiga?

Meil tegi täpselt samasugust tralli 2.5 aastane kuni hakkasin rakendama juba zy poolt kirjeldatuga sarnast tehnikat.
Läheme voodisse, räägime natuke juttu või vaatame raamatut. Kui hakkab jonn ja kauplemine (aja möödudes hakkab muide järjest harvem), annan ühe võimaluse see lõpetada, umbes pooltel kordadel toimib. Kui mitte, siis ütlen lühidalt, et lähen teise tuppa ja kui jonn läbi, tulen ütlen talle head und. Selle peale lõpeb trall umbes 5 minutiga. Siis hüüab laps mind juba veidi õnnetult, aga rahulikult ning lähen tema juurde, kaisutame, soovin ilusaid unenägusid ja lahkun uuesti toast ning laps jääb magama.
Enne kui seda tegema hakkasin, võis samuti 2 tundi magama panekukga minna.
Vahepeal proovis ka ise voodist välja tulemist, aga kui see lõppes iga kord sõnatu voodisse tagasi panekuga, siis mõne päevaga lõpetas selle ja enam ei roni välja.

Kui vahel nädalavahetusel issi magama paneb ja unustab, et jonni korral ei tohi lapsele publikut pakkuda ning mind ei ole parajasti kodus meelde tuletamas, siis võib ikka veel täitsa pikalt minna :). Ühesõnaga meil on küll kindlaks nõksuks tänuväärse publiku puudumine, vastasel juhul satub \”rattasse\” ja sealt on tal väga keeruline välja saada. Ja tõesti- kui ta on niimoodi pikalt jonninud, siis on pärast rahutum, isegi kui lõpuks siiski täiesti tavalise arvu tunde päeva ajal magab. Mida rutem ta üksi rahunema saab jääda, seda rutem rõõmus meel taastub.

RE: Lapse jonn= stressiga?

laps ju täiega testib sind ja sa lased tal seda teha. Mänguasi kaissu valitakse enne voodisse minekut. Kuna ma saan aru, et see on teil pea igapäevane probleem, siis pole seal lapsele küll seletada enam vaja. Voodisse ja pikali, peab vaikselt olema, välja tulla ei tohi, jutustada ei tohi, kuid magama ei pea, peab olema vaikselt voodis ja küll siis jääb ka. Minu lapsel on ka vahel selle magamajäämisega selline trall, rohkem küll õhtuti, päeval jääb suht kenasti. Kuid ma ei seleta talle juba ammu midagi. Kui ikka aru ei saa, et peab vaikselt voodis olema, siis olen tõstnud voodi kõrvale seisma ning öelnud, et nüüd seisab niikaua kui uni peale tuleb või vaikselt pikali on. Tavaliselt seisab kõige kauem 2min. siis küsib ise voodisse tagasi ja magab 10 minutiga.
Ei ole vaja last paluda, et ära tee jne. Kui sa ise näed, et lapsele on uni vajalik, siis teegi lapsele oma konkreetsusega see selgeks. Ei ole vaja tassida mänguasju, võta nutvat last voodist välja, selgitada magamise vajalikkust jne
Äkki paned liiga hilja lõunaunne? et õige uinumisehetk on üle läinud ja siis pärast ei suuda uinuda. Mis kell lasteaias magama lähevad? Katsu kodus sama rutiin tekitada, mis lasteaias
Minu laps tõuseb ka hommikul kell 8, kell 12 on lõunasöök, 12:30 hakkame magama sättima, korjab mänguasjad kokku, paneme pidzaama, käib pissil, siis loen unejuttu ja kell 13:00 on voodis ja tavaliselt 15 min. pärast magab

RE: Lapse jonn= stressiga?

Meil käis asi sama moodi, elu läks hulga kergemaks, kui lõpetasin lõuna ajal magama sundimise ära. Laps harjus nädalaga selle uue reziimiga ära ja enam ei jorisenud oluliselt ka õhtul (kuigi varem jah tundus, et õhtuse rahu pärast on tarvis seda lõunaund). Kell 8 alustame ettevalmistusi magamaminekuks ja kell 9 õhtul siis juba norinal magamas.

RE: Lapse jonn= stressiga?

Kirjelduse järgi tundud olevat väga arukas ja hooliv ema. Zy soovitused magamapaneku kohta on muidu väga head aga ilmselt ei toimi teil see asi, kuna kodustel päevadel ei ole laps lõunaune ajaks tõesti piisavalt väsinud. Selline tüütu periood enne lõunaune päris ära jäämist, et lõunal magama ei taha jääda aga õhtuni ka hästi välja ei vea. Õnneks läheb varsti üle 🙂 Mida ma sinu asemel seni teeks: esiteks, laseks lahti sellest põhimõttest, et laps kindlasti peab lõuna ajal magama ja võtaks vabalt. Kui ei maganud ja õhtul joriseb, mis siis ikka. Kehtestaks hoopis vaikse puhkeaja, kui võib magada või vaikselt voodis mängida. 1,5h näiteks? Mänguasju ära ei võtaks, magama ei sunniks, aga voodis käsiks olla ja vajadusel viiks või 100x vaikides tagasi, kuni aeg läbi. Aidata võib ka pikem väsitav õueskäik hommikupoolikul (kui laps on piisavalt terve) ja vaikse puhkeaja algul ca 15 min raamatu ettelugemist. Rohkem ise lapsega samas toas ei passiks, ajaks omi asju. Vaikse puhkeaja pluss on veel see, et kui lapsel lõunauinak päris ära kaob, siis on sul endal temaga kodus olles edaspidigi veidi hingetõmbeaega.
Ärritatud ja nutva lapse rahustamist ja lohutamist pean kindlasti vajalikuks ja soovitavalt juba enne, kui ta päris endast välja läheb. Aga arvan, et kui sa last enam magama ei sunni ja mänguasju ära ei võta, siis ta nii närvi ei lähegi enam vaid mängib rahulikult, kui uni ei tule. Ka muudes olukordades peaks lohutama, kui laps on väga endast väljas selle pärast, et ei saanud oma tahtmist (kui ta ennast üldse lohutada laseb muidugi). Aga see ei tähenda seda, et vanem peaks oma otsust muutma ja lapse tahtmise järgi tegutsema.

RE: Lapse jonn= stressiga?

Mina üritasin ka enda oma täna siis muudkui voodisse tagasi viia, kui voodist välja tuli. Kujunes välja tore maadlemise moodi mäng, laps läks aina lõbusamaks. Kui lõpuks käratasin, oli viis minutit voodis pikali. Oli seal voodis poolteist tundi, ei tulnud ka mitte üht haigutust. Mina vist jätan selle asja sinnapaika, ei suuda enam. Magama jääda oskab ta suurepäraselt, õhtul läheb ise täpselt pool üheksa üles korrusele, käime vannis, kell üheksa magab ilma igasuguse draama või juurespassimiseta.