Teema: lapse kõhuvalu

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Käisime sügisel kõhuvalu kaebusega arsti juures. Tehti üldveri, uriini- ja väljaheiteanalüüs, need olid korras. Katsuti kõhtu.
Psühholoogi visiidil midagi selgemaks ei saanud.

Aga lapsel (10a) kõht valutab. Alakõht, hooti, vahel teravamalt, vahel nn \”taustvalu\”, mis tegutsemist ei sega. Nädalas u kaks-kolm korda. Viimasel ajal on lisandunud kerge iiveldustunne valu ajal. Viirusega kaasnev iiveldus ju ei oleks kolm nädalat 2x nädalas.
Olen püüdnud leida seoseid toiduga, pingetega. Tulutult.

Arst ütleb, et vaatame, jälgime. Aga mida, kui kaua, seda ta ei ütle.

Mille uurimist (analüüse) võiks paluda ja/või kelle juurde saatekirja küsida? Uuesti psühholoogile?[/tsitaat]
Tead, olin hiljuti peavalude koolitusel ning seal räägiti ühte päris põnevat asja – nimelt abdominaalmigreenist.
Et täiskasvanueas on inimesel tekkinud tugev peavalu ning eluanamneesi võttes on selgunud, et tal olnud lapsena sagedasti ebaselge põhjusega kõhuvalud. äkki on su lapsel migreen, aga see väljendub tal kõhu kaudu? Ma selgitan vast segaselt, aga sedasi seal koolitusel kõneldi.
Soovitan sul hakata pidama nö kõhuvalupäevikut. Ehk selgub sellest midagi. Ja pöördu kindlasti lasteneuroloogi poole

See sooltemigreen on täiesti olemas. Ma see teine lapse kõhuvaludega kägu. Mulle on seda varianti just perearst rääkinud. Aga mina tahaks ikkagi enne selle diagnoosiga nõustumist, et absoluutselt kõik muud võimalikud diagnoosid oleks välistatud.

Eh jah…Perearstid ja kõhuvalud…
Panen kirja lühidalt meie loo. Mitte ei taha kohe väita, et teil sama, aga näitab selgelt perearstide teadlikkust ja probleemi süvenemist.

Lapsel hakkasid kõhuvalud päris väikesena. Ma täpselt enam vanust öelda ei oska, aga no 2a kindlalt juba oli see \”kõht valutab\” jutt tavaline. Enamasti kui perearstil sai käidud, sai ka kõhuvalu muret kurdetud. No katsuti kõhtu, mõne korra tehti ka uriini ja vereproovid, ka kontrolliti, ega ussid ei ole. No ei olnud, kõik oli nagu korras.
Kui laps oli 6a, olime Tartus haiglas uuringutel seoses teiste probleemidega. Ja muuhulgas kontrolliti siis ka igaks juhuks tsöliaakia markereid. Tehti lihtsalt sõeltest. Ja kõigi suureks üllatuseks olid need positiivsed! St laps ei tohiks mingil kujul saada rukist, nisu, otra ega ka kaera (no kaer on nüüd üldiselt lubatud, aga ainult \”puhas\” kaer).
Mingeid tüüpilisi sümptomeid lapsel üldiselt ei olnud. Oligi see igapäevane kõhuvalu (mis pidi ju stressist ja tähelepanupuudusest vms olema). Kõht oli ka veidi rohkem punnis kui ühel 6a lapsel olla võiks…aga ei olnud ka mingit väga suurt kõhtu. Kõik muud sümptomid puudusid- ei olnud kõht lahti, ei olnud alakaalus ega midagi. Laps nägi selles mõttes ikka terve välja.
Kui nende vastustega lõpuks perearstile jõudsime, tegi see suuri silmi ja ei suutnud kuidagi uskuda, mis dgn saanud olime. \”Lohutas\” siis veel, et küll kasvab välja jne. Haaahaa 😀 Tsöliaakiast ei kasvata välja! See on eluaegne haigus, sellest ei kasva välja, see ei lähe kuidagi kergemaks ega midagi. Aitab vaid eluaegne gluteenivaba dieet.
Alles mõned kuud hiljem jutu käigus selgus, et meie arstitädi oli ka ennast harinud ja tsöliaakia teema endale rohkem selgeks teinud. Rohkem selliseid \”vahvaid\” mõtteteri ei kuulnud 😉

Aga jah. Meie lugu oli selge näide sellest, kui vähe perearstid tegelikult probleemidesse süvenevad ja midagi üldse uurida oskavad.

Teil soovitan minna kas lastearsti või siis laste gastroenteroloogi vastuvõtule, et kõigepealt välistada kõik muud haigused. Kui ka seal tehakse erinevad uuringud ja proovid ära ja öeldakse, et ei olegi midagi, siis ilmselt psühholoogiline probleem.

Samas ega psühholoogil käimises ka niikaua midagi halba ei ole kui uuringud pooleli näiteks.

Nii, võta kaustik ja hakka päevikut pidama:
1) kõik, mida laps sööb (ka üksik komm kirja kellaajaliselt)
2) tiheda graafikuga päevadele märge, trennid kirja, pikad õuesolemised ja toapäevad kirja
3) kõhuvalud kellaajaliselt ja koos kirjeldusega (tugevus, iseloom, asukoht… lapse kirjelduse kohaselt)

Kui oled sellist graafikut detailselt paar-kolm nädalat pidanud, siis haara seesama päevik kaasa ja uuesti perearstile – näita talle, las vaatab, võid ju ise ka püüda seoseid leida ja avalda soovi saada gastro saatekiri. Samal ajal pea päevikut edasi – proff võib sellest üht-teist välja lugeda juba.

Ahjaa, kui on vähimgi kahtlus, et võib olla mingi toidutalumatus, siis enne analüüside tegemist EI TOHI mitte mingil juhul menüüd muuta (muidu ei ole testid adekvaatsed).

Lisaküsimused: kas lapse kõht on kuidagi punnis? Aga valutamise ajal? Kas ta kaka on ebameeldiva aroomiga (silohoidla hais)? kõikidega käib kaasas kerge punnkõht ja kohutavad kõhuvalud. Minu puhul oli tegemist veel tsöliaakia valediagnoosiga (ajal, mil arvati, et pool aastat dieeti teebki lapse terveks) ning kogu oma puberteediea mäletan ma ainult karmi kõhuvalu, meeletuid gaase ja muid ebameeldivusi. Tulin koolist, viskasin end niutsudes elutoa põrandale turiseisu ja üritasin puuksuda… Keegi ei tabanud põhjust enne, kui ma ise vanuses 25 teada sain, et tegu igavese haigusega ning kordustestid teha lasin.

Minul valutas kõht kooli hirmust. Algasid algkoolis ja viimased valud olid veel ka ülikooli õpingute alguses, eksamite ajal. Spetsiifiline valu enne teste, kontrolltöid, eksameid. Teadmistelt ja tulemustelt olin samas päris tubli. Ei tea, miks see keha niimoodi reageeris …

Pärast koolitee lõppu ei ole enam kunagi seda! valu tundnud.

Ehk on mõtekam siiski gastroenteroloogile pöörduda, saate vajalikud analüüsid tehtud. Soovitaks kindlasti teha labliatele anal., kuna giardias võib küll põhjustada nii iiveldust kui ka kõhuvalusid.Analüüsi tuleb teha mitu korda (vähemalt 3 korda üle 3/4 päeva).Parem variant ikka Tartusse vastuvõtule minna. Tallinnas arvatakse enamuse kõhuvalude põhjuseks psühh. laadi probleeme:)