Laps on 2,5 aastane ja peab minema järgmisel nädalal operatsioonile. Enne seda on vaja teha koroona test. Kas keegi on selles vanuses lapsega testi teinud? Kuidas läks? Kardan seda vaat, et sama palju kui oppi ennast, laps on kartlik, kardab perearstigi, rääkimata üleni vormis ja maskiga testi võtjatest, kes tulevad pulgaga torkima. Kindlasti peab last vägisi kinni hoidma, kuid kas siplevale lapsele on üldse võimalik seda testi normaalselt teha? Kuristada laps ka veel ei oska, seega jääb pulgaga variant.
<p style=”text-align: left;”>Lisaks, kas Lastehaigla plaaniline töö on samuti viirusest mõjutatud, st jäetakse osa operatsioone näiteks ära?</p>
0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 15.03 14:19; 22.03 10:01;
Mina käisin just hiljuti tegemas koroonatesti lastega. Lapsed olid vanuses 8a, 6a ja 1a11k. Võin julgelt öelda, et kõige väiksem oli kõige tublim ja 8aastane karjus nagu siga aia vahel. Kõigile tehti pulgaga, kusjuures. Käisime autoga testi tegemas, seega piisas auto akna lahti tegemisest. Ma ise tulin ka veel kõrvale ja muretsesin, kuidas last rahustama ja kinni hoidma pean, aga reaalsuses tuli tädi, torkas korraks pulga ninna (üldse mitte sügavale ja hästi korraks ainult) ja laps ei jõudnud reageeridagi. Alles siis kui tädi ära läks, sai aru, et vastik oli ja pistis kisama.
Soovitan soojalt mitte last eelnevalt üles kütta, et keegi talle midagi kuhugi torkama hakkab! Kui ise mingit nutulaulu laulad ja etendad tragöödiat stiilis “Oi, kurjad tädid teevad nii paha, vaene lapseke!”, siis võid küll kindel olla, et laps juba ette närvis on.
Kuna ma olen vaktsineeritud Covidi vastu oli suhtumine haiglas hea ja sain ka korra pead tuulutama käija. Me olime KNK osakonnas ja arst on samuti vaktsineeritud, ennem muidugi küsisin üle ja öeldi, et kui arstiga midagi juhtub kohe teavitavad, aga tõenäosus väike.
Olen lapsega käinud kaks korda, Tartus. Esimesel korral oli laps 2 a 2 kuud vana, teisel korral (nädal tagasi) 2 a 7 kuud vana. Mõlemal korral tulin temaga autost välja ja istusime toolile. Mina võtsin lapse endale sülle. Ühe käega hoidsin lapse käsi kinni ja teisega hoidsin tema pead. Rääkisime hästi rõõmsa ja rahuliku häälega ja testi võtja oli ka väga tore. Testimine käis kiiresti ja laps ei teinud kummalgi korral sellest suurt numbrit. Korraks tegi “ehhh” ja siis juba lehvitas rõõmsalt tädile. Esimesel korral siis kommenteeris, et tädi tegi kudi-kudi nina sisse. Kui teisel korral läksime, siis natuke pelgasin, et äkki saab aru, mis toimub ja hakkab kartma, aga kui ütlesin, et me peame minema jälle selle arstitädi juurde, kes ninna kudi-kudi teeb, siis oli laps täiesti rahulik. Pani rõõmsalt riidesse ja läksime. Kordagi ei punninud vastu ega hakanud nutma. Ma ise pole testi andnud, aga lähedastest on mitmed (ja osad ka korduvalt). Kõik on kommenteerinud, et see pole üldsegi nii hull, kui kõrvaltvaatajale tundub. Eks oleneb testi tegijast ka. Meil kõik Tartus teinud testi.
See käib nii kähku, et laps ei saa arugi enne kui juba läbi. Minu oma hakkas korraks pärast nutma, aga mul oli kõrremahl kaasas, andsin kohe selle kätte ja pulk oli hoobilt unustatud.
Käisime ka autoga, pool muret murtud kuna laps toolis kinni, oleks hakanud sülle võtma oleks kindlasti rohkem draamat olnud. Mees istus taga ta kõrval ja hoidis nats pead.
Minu 3a lapsele on 3x testi tehtud, koos kordustestidega isegi rohkem ja esimest korda siis, kui oli 2a 6k. Ja ikka ninast võeti ja ta talus seda paremini kui mõned täiskasvanud, kelle sõnul see on väljakannatamatult valus. Natuke nuttis, maius kätte ja rahunes ruttu maha.
Kui ikka on vaja teha, siis tuleb teha. Pole hullu midagi, ega seda enda lõbuks ei tehta ????
Minu värskelt viiesele tehti hiljuti tehti testi. Tavaliselt ei luba ta ühtegi protseduuri endaga kodus teha. Näiteks ninna soolalahust pihustada ei luba ja nutab. Aga testi tegi võõras inimene, kellele laps ei julenud vastu vaielda ja see käis ka väga kähku. Ei nutnud, aga vehkis veidi kätega, sest ninas oli ebamugav tunne.
See käib nii siva ja kui enne mingit sissejuhatust pole, siis laps ei saa pihta. Mul on lasteaialapsele(2,2) vist juba oma 4 korda tehtud. Suuremad lapsed(5 ja 12) on ka saanud proove anda ja pole neist keegi halisenud. Suuremat poissi ajas aevastama. Ilmselt neil see ninakanal lühem ka.
Nt käisin eelmisel nädalal õe lapsega(1,8) ja siis oli väga muhe testija. Lalises lapsega ja laps vahtis suu lahti ja enne kui aru sai, oli tehtud. Pärast pistis korra pröökama aga andsime siis ka maiustust ja mingi võõras “tont” oli juba ununenud.
Hei! Olen teemaalgataja. Meil nüüd test antud ja tõepoolest ei olnud nii hull, kui kartsin 🙂 Käisime Mustamäe drive-in’is, laps istus toolis, kui pulk ninna pandi, hakkas muidugi nutma, aga rahunes kiiresti, kui minu sülle sai. Tänud kõigile vastajatele, sain juba teie kommentaaridest aimu, et pole see nii hull midagi 🙂
+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 15.03 14:19; 22.03 10:01;
Peamime on ise olla kindla veendumusega, et test tuleb ära teha ja loobumine ei ole võimalik. Pole mõtet agooniat jube pikaks venitada. Hoiad last kaisus, kui ei ole nõus rahulikult su süles istuma, siis üks käsivars käte ümber tugevalt kaisutama, teine käsivars tugevas kaisutuses üle lapse otsmiku pea fikseerimiseks ja kahe sekundiga on asi tehtud. Pärast kiidad ohtralt, et kui tubli laps, saimegi tehtud! Ei jää pikalt keelitama- meelitama ega tekita lapsele võltstunnet et üks võimalus on mitte nõustuda.
