Teema: Lapse lähedus emaga ja ärahellitamine

Ja siit siis tulevadki need emmed, kes teevad teemasid “millises väeosas oleks kõige parem mu pojal aega teenida”, “mu poeg läheb Tartusse ülikooli, milline seal kõige parem toidupood on” 🙂

Huvitav, kui siin neid emasid taunitakse, kes lapsi kaissu võtavad, mida teie lapsed teie kohta räägivad? Mina olen see, kelle ema hoolimata nõukaajast, oma lapsi kaissu lubas. Lisaks sellele jätkus tal tähelepanu ja soojust ka minu , mu õe ja venna sõpradele. Ja paar klassiõde ütlesid täiesti siiralt, et nad on mu ema pärast minule kadedad.  Sest nendel jäi kodus vanemate poolt soojusest ja tähelepanust puudu.

Seega soovitan – lastel on vaja soojust, lähedust ja armastust,  kaisus magamine ei ole patt, kui lapsele on seda vaja, turvatunnet.

#3748863:

Ja kui neid lapsi on 3 või 4? Kõik magate üksteise kaisus?

Emal endal paistab lähedusest puudu olevat.

Kogu see teema on, jah, vähelapseliste teema. Kui on juba 3+, siis ei mahu nad kuidagi kaissu ära. Lisaks, kujuta ette, et mõni ema tahab isegi oma mehega seksida ka veel, kui lapsed on magama jäänud.

#3748926:

Ja siit siis tulevadki need emmed, kes teevad teemasid “millises väeosas oleks kõige parem mu pojal aega teenida”, “mu poeg läheb Tartusse ülikooli, mksilline seal kõige parem toidupood on” 🙂

Olgu, nn. helikoptervanemad (termin tuleb pidevast üliaktiivsest tiirutamisest lapse ümber) on ka olemas.

Aga samas ei ole iga last palju süles hoidev, oma voodis magada laskev vms. vanem veel tingimata helikoptervanem. Need on siiski kas ise asja.

Ma ma ei usu, et kui väikelaps eelistab  magada kaisus/vanemate toas, siis tooks see kaasa selle, et ta eelistaks tulevikus teise linna õppima minna emal käest kinni hoides, ei oskaks ise toidupoodigi valida vms. Tegelikult on lastel ikkagi arenguetepid. Väikelaps otsibki emalt turavatunnet. Sest see on väikelapseeas loomulik, eakohane. Aga siis tuleb järgmine arenguetapp ehk teismeiga, kus hakatakse vanematele vastanduma ja sealt edasi teise linna õppima minnes just nimelt ei taheta seda ema käest kinni hoidma, vastupidi, isegi häbenetakse sõprade ees, kui emme/issi liiga muretseva ja sekkuvana silma torkab.

Ma arvan, et liigsõltuvad lapsed/noored tekivad siis, kui on kombinatsioon helikoptervanemast ja lapsest/noorest, kes on eelnevalt kas range kasvatusega tümaks tehtud (ei julge midagi vastu öelda, kui emme kõik ära korraldab ja käsud kätte annab) või/ja pehmemat/laisemat sorti (kes ei viitsi midagi vastu öelda).

Kui just vanem teismea alguses olevat last, kes ühel hetke ütleb, et eelistaks nüüd oma voodis magamist, manipuleerimise (“Aga sul on siin minu juures palju parem – usu mind!”, “Aga ma muutun kurvaks!”) abil oma voodisse tagasi ei vea,  siis ei tohiks kaisusmagamisest lapse tulevase iseseisvuse seisukohast midagi hullu juhtuda, arvan.

#3748421:

Nõukogude ajal ei olnud sotsiaalmeediat, seega kinnistusid need kombed, mida lähedaste ja tuttavate peal nägid.

Mitte ainult, need olid ikka riiklikud soovitused. Ema on rääkinud, et lastearsti käest sai ikka igal visiidil sõimata, et jälle midagi “valesti” teinud.

Muide, ega praegu palju teisiti pole, lihtsalt soovitused ise on teised. Aga samamoodi karatakse turja, kui julged lapsekasvatuses midagi soovituste vastaselt teha. Beebide toitmise nõuanded nt on minu silmis Eestis suht üle võlli – millisel elukuul tohid millist juurvilja ja kui palju pakkuda – ja noored emad ajavadki näpuga järge ja hurjutavad neid, kes midagi teisiti teevad (nt pakuvad juurvilja “valel” ajal päevast või juurvilja asemel hoopis putru või julgevad imiku toidu sisse oliiviõli asemel võid panna. Liha andmise ümber möllavad ka omaette kired.)