Teema: Lapse lugemine ja kirjutamine.

Kas teie koolis on logopeedi tugiteenus?

Ja mida on selle kohta öelnud klassiõpetaja ja nüüdne emakeele õpetaja?

Üldiselt peaks 11-a puhul selliseid probleeme olema märganud juba õpetaja. Normaalne oleks, et õpetaja võtab vanematega ühendust ja pakub erinevaid lahendusi.

Minu lapse koolis tehti iga aasta alguses etteütlus, mis saadeti kooli eripedagoogile. Too siis võttis vajadusel vanematega ühendust ja pakkus õpiabi.

Mu  enda tütar on samas vanuses ja kipub samuti kirjutama nii, nagu ta kuuleb: ehk  et “joppe”, “assja”. Kuulmise järgi peaks tõesti nii olema, lihtsalt eesti kirjutatud keeles on kokku lepitud, et kirjutame jope ja asja. Tüdruk muidu täiesti normaalne ja terve, aga vot tahab kirjutada nii nagu kuuleb!

Soovitused:

Võta ühendust kooli emakeeleõpetajaga, samuti kooli eripedagoogiga (kui on). Ära suurenda probleemi, vaid lihtsalt näita lapse tööd ja küsi arvamust ning võimalikke lahendusvariante.

Meid on hästi palju aidanud see, kui laps iga päev  tund aega loeb. Sellel on 2  head eesmärki: esiteks aitab raamatus teksti jälgimine kinnistada lapsel õiget kirjapilti ja teiseks on lugemine ka teraapia eest.Tihtipeale tekib valesti kirjutamine ärevusest ja keskendumisraskustest, viimast aga võib põhjustada näiteks liigne nutiseadmetes istumine. Kui laps peab tund aega istuma rahulikult raamatuga, siis on see temale ühtlasi selline teraapiline rahunemisehetk, mis  toetab ka keskendumisoskust.

Oleme ka koos lapsega vestelnud korduvalt häälikupikkustest ja olen talle rääkinud, et mõnikord kirjutataksegi teistmoodi kui kuuldakse, ja need erinevused tuleb lihtsalt pähe õppida, samuti oleme lapsega koos teinud etteütlusi.

#3875119:

Mu enda tütar on samas vanuses ja kipub samuti kirjutama nii, nagu ta kuuleb: ehk et “joppe”, “assja”. Kuulmise järgi peaks tõesti nii olema, lihtsalt eesti kirjutatud keeles on kokku lepitud, et kirjutame jope ja asja. Tüdruk muidu täiesti normaalne ja terve, aga vot tahab kirjutada nii nagu kuuleb!

Siin on kaks eri asja: üks on teise ja kolmanda välte eristamine, teine on sulghäälikute pikkuse märkimine. Mõned ei teegi kuulmisega hästi 2. ja 3. vältel vahet, neil on eriti raske ja see on logopeediline probleem. Aga kui sellega on kõik hästi, laps saab aru, et “selle asja” ja “seda asja”, “jope” ja “hüppab” kõlavad erinevalt, siis on ainult reeglid, mis tuleb pähe õppida ja rakendada osata: pikk sulghäälik kirjutatakse ühe tähega (erinevalt teistest pikkadest kaashäälikutest, mis kirjutatakse kahe tähega), ülipikk kahega. Ja kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt.