Teema: Lapse nimel kokkukolimine

No ma kardan, et kellegi teise arvamusest pole TAl kasu. Seda ei anna ette ennustada, kas suhe sujuma hakkab või saab sellest sulle väga raske lisakoormus. Kui räägite, siis päriselt ausalt ja avatult – rääkige läbi, kas koos elamine tähendab mõlemale romantilise suhte nimel pingutamist ja ÜHIST lapsekasvatust ning mis saab siis, kui paari kuu pärast sulle ikkagi tundub, et sa ei soovi selle mehega elada. Võib-olla mõtleb mees, et hea kokku kolida, siis raha maksma ei pea, seksi saab sinult igal ajal ja lapse eest hoolitsemine jäägu sinu õlule, tema võib õhtul pluti-pluti teha samal ajal, kui sina talle õhtusöögitegemist lõpetad. Selliseid mehi on, oi kui palju.

Seega, pidage üks päriselt aus ja siiras vestlus maha. Ole kindel, et sul oleks rahaliselt võimalik see kooselu ka lõpetada.

Ma ausalt arvan, et sellised asjad on lihtsalt vedamise küsimus. Ma jäin last ootama mehest, kellega olin varem hea tuttav, liikusime ühes seltskonnas pikalt, aga mingit romantikat meie vahel polnud. Noh, senimaani, kuni ma üks õhtu murtud südant ravisin ja mõtlesin veits veinisena, et kutsuks ta külla. Kasutasime kondoomi, aga ju siis mitte piisavalt hästi. Pärast proovisime kohtingutel käia, seksuaalne kirg oli suur, vaimne mitte,  kumbki ei tahtnud suhet. Suhtlesime heade tuttavatena edasi, ei olnud kummalgi mingeid tundeid või haigetsaamist. Kui ma 5 nädalat hiljem avastasin, et lapseootel olen, siis kõigepealt mõtlesin aborti teha. Siis otsustain, et ah tühja kah, saan selle lapse. Mehele ei öelnud sõnagi. Esimesed 12 nädalat ei öelnud, sest mõtlesin, et kui rasedus katkeb, on mõttetu emotsionaalne torm mehele olnud. Siis mõtlesin, et tema ei tahtnud suhet ja veel vähem last, mina üksi otsustasin selle lapse alles jätta, seega ei pea see tema mure olema. 17 rasedusnädalal sain aru, et olen omadega vist sassi keeranud, sest igal inimesel on õigus teada, et ta lapse saab. Päris närvesööv kohtumine oli, et ups, ma ei öelnud sulle 11 nädalat, et sa lapse saad. Ütlesin kohe, et kohustusi ei pane ja oli minu otsus. Mees arvas, et võiks siiski sõpradena suhelda ja tema tahab küll lapse elus osaleda. Täitsa säras näost. Kokku kolimisest hakkasime rääkima 30. rasedusnädalal. Siis ütlesingi ausalt oma tingimused ja tema enda omad. Oli aus ja ratsionaalne vestlus, kus mõlemad esitasime omad ootused ja mõtted. Kui TA kardab, et mees on liiga seksuaalne, siis ma soovitaks sellest ausalt rääkida.

Enne lapse sündi olime jõudnud  ka ära armuda. Koos oleme siiamaani, abielus. Ausalt, kõik keerulisemad momendid on üle elatud tänu sellele, et suudame üksteisega ennekõike sõbrad  olla. Hetkel ma tunnen, et üksi poleks ma hakkama saanud. No, vast ikka oleks ja kõik saavad, aga koos on ikka palju-palju parem.

Soovitan ka sinul proovida. Kui sul on tulemas esimene laps siis vajad lapsega palju tuge ja kui lapse isa hoolib siis näitab ta oma käitumisega seda ka välja. Tihti abiellutakse ja saadakse lapsi suurest armastusest mis on tekkinud niiöelda esimesest silmapilgust aga ometi tihti saab otsa. Armastus võib teie vahel alles tekkida, alati ei pea olema armastus esimesest silmapilgust.
Raseduse ajal võid olla liiga emotsionaalne, mingi hetkeemotsioon võib kõik plaanid täiesi teise suunda viia. Oluline on kellegi tugi, kindlasti külasta raseduskriisinõustajat. Sain aru, et sa ei ole oma olukorras päris üksi, see on hea, et ikka teatakse sinu seisust. Räägi kõigest mis on hingel, kui perele ei julge siis nõustajale aga ära jäta miskit enda sisse hinge piinama. Kui ei julge lapse isaga kõigest rääkida siis küsigi nõustajalt abi. Rääkimine võib ollagi võti.
Edu sulle ja loodan, et teid kolme ootab ilus tulevik!

Soovin teemaalgatajale palju palju edu! Hoia ikka iseennast ka, ära karda lapsega abi küsida ning endale aega võtta. Tundud tark ja südamlik noor inimene, usun siiralt, et teil tuleb lapsega väga armas elu. Proovi meest lapse elus hoida, kui tal vähegi huvi. Ära karda ka seadusega ettenähtud toetust küsida vōi muid kokkuleppeid teha mehega, et kõik kohustused poleks ainult sinu õlul.

Kes küsis, kuidas me kondoomi valesti kasutasime, siis eks tegijal ikka juhtub, kõik ei jäänud kondoomi ja see oli piisav, et rasedaks jääda. Toimus üle 10 aasta tagasi, seega pole mõtet tagantjärele targutada selle kallal.