Esileht Väikelaps Lapse õpetamine on kasvataja asi?!

Näitan 28 postitust - vahemik 31 kuni 58 (kokku 58 )

Teema: Lapse õpetamine on kasvataja asi?!

Postitas:

inu enda jutt on rumal. Väga tihti ongi just sellised olukorrad, et kiusaja pääseb puhtalt, aga see, kes kiusajale vastu hakkas, saab noomida.

Oma kodus ma näen seda, et laps ilmaasjata kedagi ei löö ega togi. Meil on ka koduloom, sellega on ka väga sõbralik. Kassi puhul olen õpetanud, et kui kass küünistab, siis selle eest ei tohi looma karistada. Sest ta on loom. Inimene peab jälgima, et loomale kogemata liiga ei teeks. Ja kui tema kehakeelt tunda, siis ta ka ei küünista. Ja seda, et kassi sabast kiskuda ei tohi või pole vaja kassile pai teha, kui on näha, et kass ei taha, olen ma talle ka juba väga väiksest peast selgeks teinud. Nad saavad omavahel väga hästi läbi, kass jookseb alati vastu, kui laps koju saabub ????

Aga enda eest seisma õpetan ma oma last küll. Ta võib ka täiskasvanutele vastu öelda, kui miski on tema arvates ülekohtune, ei pea vaikides käsku täitma. Kui siiski on vaja mingit käsku kuulata, siis seletan, miks see nii on. Ja vaat need on niisugused asjad, mis on olulised, et laps just kodust kaasa saaks eluteele. Enda eest seismine ja teistega arvestamine. Mõtlemisvõime. Et ei lase ennast niisama togida ja kamandada, ise vaikides kannatades.

Väga tore, aga hetkel täiesti teemast mööda. Ka võiks lapsele õpetada, et kui lasteaias või koolis on 20+ last, siis ei ole õpetajal alati võimalik iga käsku sinu lapsele eraldi selgitama tulla. Võiks aru saada, et kui palju lapsi on koos, siis peab reegleid jälgima, et keegi haiget ei saaks või et saaks midagi tehtud. Kui sa lapsele sisendad, et iga palve midagi teha on kamandamine, on su lapse elu väga raske. Kui laps hakkab iga kord vastu haukuma, kui tema arvates on midagi ülekohtune (näiteks käsk minna käsi pesema või mäng lõpetada), siis hakatakse temasse suhtuma kui ebameeldivasse nähvitsasse ja laps ise kannatab. Ka käib talle üle jõu arutleda, millal on õige aeg lüüa ja millal mitte, eriti kui emotsioonid üle pea käivad. Normaalne lapsevanem räägib lapsele, et löömine pole lubatud mitte mingis olukorras. Kui keegi sind lööb, tuled ära ja annad õpetajale teada, mitte ei hakka vastu kaklema. Kui keegi halvasti käitub, ei tee sa olukorda paremaks, kui samuti halvasti käitud. Sa võiks mõnd lastekasvatamise raamatut lugeda, mitte lapsele vale käitumist õpetada.

+7
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 01.10 07:37; 01.10 14:55; 02.10 07:13; 02.10 08:32; 03.10 15:37;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Milleks üldse selline eksitav suursugune nimetus-õpetaja, kasvataja. Peaks olema lihtsalt lapsehoidja.

Siinkohal oleks õige öelda, et lasteaed ei ole kohustuslik!
Küll aga kool, kus tõesti on õpetajad ja nende tööülesanne ongi lapsi õpetada.
Hetkel teemaalgatud oli suunatud pigem lasteaedade kohta. Siit perekoolist on küll ja veel saanud lugeda, kus lasteaiaõpetajalt oodatakse ulmelisi asju(näiteks mähkmevabaks saamine on popp asi, mida loodetakse täiess mahus lasteaia poolt).

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 01.10 08:08; 02.10 07:19; 02.10 09:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Milleks üldse selline eksitav suursugune nimetus-õpetaja, kasvataja. Peaks olema lihtsalt lapsehoidja.

Siinkohal oleks õige öelda, et lasteaed ei ole kohustuslik!

Küll aga kool, kus tõesti on õpetajad ja nende tööülesanne ongi lapsi õpetada.

Hetkel teemaalgatud oli suunatud pigem lasteaedade kohta. Siit perekoolist on küll ja veel saanud lugeda, kus lasteaiaõpetajalt oodatakse ulmelisi asju(näiteks mähkmevabaks saamine on popp asi, mida loodetakse täiess mahus lasteaia poolt).

Jälle sina oma targutusega “lasteaed ei ole kohustuslik!” Selles mõttes on lasteaed kohustuslik, et kus lapsed siis olema peavad kui vanemad tööl? Paljudel peredel polegi muud varianti, sest paljudel pole ka sugulasi hoidjaks ja rahakott ei luba ka tasulist hoidjat.

+2
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 01.10 09:04; 01.10 09:13; 01.10 11:37; 01.10 12:08; 01.10 15:03; 02.10 08:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Siinkohal oleks õige öelda, et lasteaed ei ole kohustuslik!
Küll aga kool, kus tõesti on õpetajad ja nende tööülesanne ongi lapsi õpetada.
Hetkel teemaalgatud oli suunatud pigem lasteaedade kohta. Siit perekoolist on küll ja veel saanud lugeda, kus lasteaiaõpetajalt oodatakse ulmelisi asju(näiteks mähkmevabaks saamine on popp asi, mida loodetakse täiess mahus lasteaia poolt).

Mingid mähkmed ei puutu praegu ju teemasse. Miks need kasvatajad siis nii hirmsasti võitlesid, et saaks ka õpetaja nimetuse. Selge see, et ka nemad peaksid lapsi õpetama. Ja milleks terve päev niisama passida, võiks selle aja jooksul ju veidi õppida ka.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 01.10 07:37; 01.10 14:55; 02.10 07:13; 02.10 08:32; 03.10 15:37;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Milleks üldse selline eksitav suursugune nimetus-õpetaja, kasvataja. Peaks olema lihtsalt lapsehoidja.

Siinkohal oleks õige öelda, et lasteaed ei ole kohustuslik!

Küll aga kool, kus tõesti on õpetajad ja nende tööülesanne ongi lapsi õpetada.

Hetkel teemaalgatud oli suunatud pigem lasteaedade kohta. Siit perekoolist on küll ja veel saanud lugeda, kus lasteaiaõpetajalt oodatakse ulmelisi asju(näiteks mähkmevabaks saamine on popp asi, mida loodetakse täiess mahus lasteaia poolt).

Ei maksa rumalusi rääkida. Mõni lasteaed üldse ei võtagi sellist last aeda, kes potil veel ei käi. Terve rühma stendid on täis infot, et mida laps peab oskama teha teatud vanuses ja kuidas, mida lapsevanem tegema peab. Pole sõnagi juttu lasteaiaõpetaja ülesannetest.
Lasteaed ei ole kohustuslik küll, aga on paratamatu, kui on vaja elamiseks raha teenida. Lasteaed ei ole ka tasuta, on päris märkimisväärne väljaminek tegelikult iga kuu, mille eest on igati põhjendatud ootus, et selle eest ka midagi rohkemat saab kui magav, joonistav ja linnukoguses söök väikelapsele ja siis tõmba end või depressiooni, et saaks lapsele varem järele minna, et kasvataja varem koju saaks. Vaja osta igasuguseid erinevaid erinevateks asjadeks riideid, jalanõusid rohkem kui siis, kui oleks kodune laps. See asi pole enam ammu tasakaalus. Võrrelda ma saan, sest mul on ka vanem laps, kes kunagi lasteaias käis. Samas lasteaias veel.

+3
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 02.10 00:50; 02.10 08:56;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ka võiks lapsele õpetada, et kui lasteaias või koolis on 20+ last, siis ei ole õpetajal alati võimalik iga käsku sinu lapsele eraldi selgitama tulla.

Oot, selgitada ei ole aega, aga siis kui keegi mu last lööma läheb, siis on aega kuulata? Eriti ei usu seda.

Terve sinu jutt on väga lapsevihkajalik. Ei, ma ei hakka oma lapsesse suhtuma kui “nähvitsasse” ja ei, ta ei hakka “vastu haukuma”. Mu emal oli minusse niisugune suhtumine ja ma väga väldin sellist asja oma lapsega. Laps on laps, ta ei ole veel täiskasvanu ja kui ta tujutseb, siis nii on, temale on ka lubatud oma emotsioone välja elada. Rahuneb natuke ja teeme asjad kenasti sõnadega selgeks.

Ja arutleda, millal tohib lüüa ja millal mitte, ei ole tal ka vaja. Tuleb keegi kiusama, siis tohib. Meil mingeid igapäevaseid kiusamiesituatsioone siiski ei teki.

Ja lastekasvatuse raamatuid ma olen lugenud hulgim. Minu kasvatusmeetod ei ole selline, et laps räägib siis kui kana kuseb ja et käsk on vastuvaidlemata täitmiseks. See ei tähenda seda, et temast mingi väike metsaline kasvaks, kes gruppi sattudes laamendaks. Soovitan sul endal mõni hariv raamat läbi lugeda. See “haukuma” ja “nähvits” on minu jaoks selged ohumärgid, et ega sa lastesse hästi ei suhtu küll.

P.S. õnneks tõesti ei ole lasteaed kohustuslik, kui siit perekoolist neid lasteaialugusid loen, siis tuleb iga kord õud peale.

+3
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 01.10 09:18; 01.10 13:30; 01.10 15:13; 01.10 19:12; 01.10 22:42; 02.10 09:27;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Milleks üldse selline eksitav suursugune nimetus-õpetaja, kasvataja. Peaks olema lihtsalt lapsehoidja.

Siinkohal oleks õige öelda, et lasteaed ei ole kohustuslik!

Küll aga kool, kus tõesti on õpetajad ja nende tööülesanne ongi lapsi õpetada.

Hetkel teemaalgatud oli suunatud pigem lasteaedade kohta. Siit perekoolist on küll ja veel saanud lugeda, kus lasteaiaõpetajalt oodatakse ulmelisi asju(näiteks mähkmevabaks saamine on popp asi, mida loodetakse täiess mahus lasteaia poolt).

Jälle sina oma targutusega “lasteaed ei ole kohustuslik!” Selles mõttes on lasteaed kohustuslik, et kus lapsed siis olema peavad kui vanemad tööl? Paljudel peredel polegi muud varianti, sest paljudel pole ka sugulasi hoidjaks ja rahakott ei luba ka tasulist hoidjat.

Ma tean seda kõike väga hästi, mul laps läks lasteaeda, kui ta oli aastane(ei ela Eestis). Emapalk lõppes lapse 9 kuuseks saades.

Aga siiski ma pooldan sellist suhtumist, et lapsevanem ikkagi peab lapsele elementaarsed oskused ikka ise lapsele selgeks tegema.
Ei saa olla selline suhtumine, et ah lasteaias nagunii kambavaimuga õpib.

Alles siin oli teema, kus üks vanem küsis nõu, kuidas laps lõunaund voodi harjutada, et lasteaias kergem oleks. Seal vastustes oli kirjas, et ah mis sa kodus muretsed ja võimled, et küll laps lasteaias õpib seda.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 01.10 08:08; 02.10 07:19; 02.10 09:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Appi appi, mis toimub inimesed! Tänapäeval ei ole enam kasvatajaid vaid on kõik õpetajad. Teiseks õpetaja ei õpeta vaid loob tingimused õppimiseks. Eks siis kogu lasteaia päeva jooksul tegeleb õpetaja lastega ja loob neile tingimused, et nad saaksid teadmisi omandada. Kolmandaks, ei ole vaja sõna-sõnalt võtta ütlust, et lapsevanem õpetab ja kasvatab oma last ning õpetaja lasteaias ei tee midagi. Lapsevanem ei pea korraldama mingeid hulle nö tunde kodus, kus õhtuti istutakse laua ääres ja peetakse lapsele loenguid jne. Lapsevanem saab last mööda minnes pidevalt õpetada. Nt lähete poodi, siis räägidki, kuidas laps peab käituma, mis on viisakas ja mis mitte. Samuti võid lasteaiast koju jalutades lapsega sellest samast sügisest rääkida nt väljas sügis, vaata kui ilusad värvilised lehed, sügisel lehed langevad maha ja linnud lendavad ära jne jne. Köögis süüa tehes saad samuti last kaasata, et loe kokku palju pereliikmeid on, mitu kahvlit, taldrikut jne lauale panema peaks. No igasuguseid asju saab teha, kui tahta ja seda kõike lihtsalt lapsega suheldes. Õhtul last magama pannes, miks mitte talle muinasjuttu lugeda, millest laps ka tohutult õpib? Seda peetaksegi silmas, et laps kasvatab ja õpetab oma last. Nädalavahetuseti saate ju rohkem koos olla ja siis nt joonistada, õues käia, külas kellelgi ja kogu aeg on võimalik lapsele selgitada ja rääkida erinevaid põnevaid asju/õpetada. Selle koha pealt pole mõtet õpetajatega ju vaielda. See on teie laps ja teie peate temaga koos elama ka pärast lasteaia lõpetamist.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Samamoodi ei korralda ma oma lapsele kodus mingeid matemaatikatunde vms. Selline õpe on siiski lasteaia- ja kooliõpetaja rida.

Muidu nõus, aga mulle tundub enda ja oma tuttavate pealt, et neid aineid, mida ema lapsele õpetas enne kooli, need ained on lapse lemmikud koolis ka. Nt mulle õpetati kümne piires matemaatikat ja umbes 5 piires x leidmist enne 1. klassi kodus, hiljem terve kooli aeg oli matemaatika lemmik ja käisin mata olümpaatidel. Sugulase ema joonistas väga palju lastega ja lapsed vaatasid ingliskeelseid multikaid. Koolis on ühe lemmik kunst ja inglise keel.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Samamoodi ei korralda ma oma lapsele kodus mingeid matemaatikatunde vms. Selline õpe on siiski lasteaia- ja kooliõpetaja rida.

Muidu nõus, aga mulle tundub enda ja oma tuttavate pealt, et neid aineid, mida ema lapsele õpetas enne kooli, need ained on lapse lemmikud koolis ka. Nt mulle õpetati kümne piires matemaatikat ja umbes 5 piires x leidmist enne 1. klassi kodus, hiljem terve kooli aeg oli matemaatika lemmik ja käisin mata olümpaatidel. Sugulase ema joonistas väga palju lastega ja lapsed vaatasid ingliskeelseid multikaid. Koolis on ühe lemmik kunst ja inglise keel.

Siin võib olla asi ka geenides – kes ise oskab hästi matemaatikat, õpetab seda ka oma lastele, kes aga joonistada, õpetab seda. Ja mõlemad loodavad, et õpetajad õpetavad selgeks selle, mida nad ise nii hästi ei oska.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 02.10 14:14; 02.10 14:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Milleks üldse selline eksitav suursugune nimetus-õpetaja, kasvataja. Peaks olema lihtsalt lapsehoidja.

Millal nädalasees tööl käies ja õhtul laibana lasteaiast läbi, poodi ja koju jõudes on vanematel aega lapsi õpetada. Üks kasvataja näiteks rääkis üldse, et kui ta töölt koju läheb, vajab haudvaikust, puhkust ja rahu ja tema tööpäev kestab vaid 5 tundi.

Sul on ka kodus 20 ühevanust last korraga, jah?

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 02.10 14:14; 02.10 14:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Milleks üldse selline eksitav suursugune nimetus-õpetaja, kasvataja. Peaks olema lihtsalt lapsehoidja.

Siinkohal oleks õige öelda, et lasteaed ei ole kohustuslik!

Küll aga kool, kus tõesti on õpetajad ja nende tööülesanne ongi lapsi õpetada.

Hetkel teemaalgatud oli suunatud pigem lasteaedade kohta. Siit perekoolist on küll ja veel saanud lugeda, kus lasteaiaõpetajalt oodatakse ulmelisi asju(näiteks mähkmevabaks saamine on popp asi, mida loodetakse täiess mahus lasteaia poolt).

Ei maksa rumalusi rääkida. Mõni lasteaed üldse ei võtagi sellist last aeda, kes potil veel ei käi. Terve rühma stendid on täis infot, et mida laps peab oskama teha teatud vanuses ja kuidas, mida lapsevanem tegema peab. Pole sõnagi juttu lasteaiaõpetaja ülesannetest.

Lasteaed ei ole kohustuslik küll, aga on paratamatu, kui on vaja elamiseks raha teenida. Lasteaed ei ole ka tasuta, on päris märkimisväärne väljaminek tegelikult iga kuu, mille eest on igati põhjendatud ootus, et selle eest ka midagi rohkemat saab kui magav, joonistav ja linnukoguses söök väikelapsele ja siis tõmba end või depressiooni, et saaks lapsele varem järele minna, et kasvataja varem koju saaks. Vaja osta igasuguseid erinevaid erinevateks asjadeks riideid, jalanõusid rohkem kui siis, kui oleks kodune laps. See asi pole enam ammu tasakaalus. Võrrelda ma saan, sest mul on ka vanem laps, kes kunagi lasteaias käis. Samas lasteaias veel.

Lasteaed on Eestis tegelikult paljudes väiksemates kohtades tasuta, nii kohatasu kui söögiraha oma valla elanikele 0, aga linnades on tõesti üsna kallis, eriti kui lasteaias käib mitu mudilast. Sellele vaatamata on lasteaed siiski üliodav võrreldes lastehoiu või erahoidjaga ja see tasu, mida meil pered maksavad (10-100 eur kohatasu + söök) , ei saa ligilähedalegi sellele, mis lasteaed mujal maailmas maksab ja kui suure osa palgast neelab. Seega vanematel pole põhjust suhtuda stiilis “klient on kuningas”.

Lasteaias on olemas õppekavad. Need on lapsevanemale lugemiseks – uurige ometi oma rühmast/lasteaiast. Neis õppekavades peab olema vanuste kaupa välja toodud, milliste oskusteni mis vanuses lapsed lasteaias jõudma peavad. Kui teil tekib kahtlus, et lasteaias ei tehta muud, kui süüakse piimasuppi ja joonistatakse, siis palun pöörduge oma lasteaia õpetajate, direktori, hoolekogu poole. Tõstatage ometi teema, et lapsed on unaruses, need on on ju teie oma lapsed, seiske nende alushariduse eest!

Laste oskused on rühmastendil tõenäoliselt selleks, et vanemad teaks, et kui nende lastel teatud vanuseks mingi oskus puudub, siis on see teatavas mõttes tähelepanupööramise ja jälgimise koht: kas lapsel siiski hakkab antud oskus parasjagu arenema või on vaja tõhustatud abi, spetsialistide poole pöördumist vm. Ehk siis põhjus, miks säärased plakatid võivad seintel olla, on vajadus tagada probleemide võimalikult varajane märkamine.

Õpetajate ametijuhendiga võite tutvuda internetis, see on kõigile kättesaadav – jällegi, kui teile tundub, et teie lapse õpetajad ametijuhendile vastavalt ei käitu ja vajalikke kompetentse ei oma, siis tasub sellele nt hoolekogus tähelepanu juhtida, sest mingit muud imevahendit õpetajate töö kvaliteedi tõstmiseks ju pole.

Mina leian, et Eestis on superheal tasemel alusharidus ja väga palju väga häid lasteaiaõpetajaid, kes on oma ala professionaalid ja keda võiks ka vastavalt väärtustada. Lapse kooliks ettevalmistuse kohustus on seadusejärgselt küll tõesti perel, kuid samas on õpetajatel kohustust lähtuda lasteaedade riiklikust õppekavast, mis näeb ette, et koolieelik on kõik RÕK-is olevad oskused omandanud või vähemalt on nende omandamiseks vajalik keskkond lasteaia poolt loodud. Nii et päris mittemidagi teha õpetajatel küll ei õnnestu.

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 01.10 17:35; 01.10 21:19; 02.10 14:56;
To report this post you need to login first.
Postitas:

aga miks lasteaias kannavad inimesed nime “õpetaja”, mitte kasvataja ?
Eks mingis osas vast seetõttu, et toimub arendav töö ka lasteaias.
Ja kodus samuti.

Ma leian et kui pole aega lapsega kodus tegeleda iga päev, siis tuleks panna laps eelkooli, arendavatesse ringidesse jm kus ta vähemalt areneb ja ülejäänud aeg on siis oma aeg.

Kahjuks jääb muidugi paljus asi ka raha taha ja mõnedel vanematel on tõesti väga pikad kaootilised, väsitavad tööpäevad.

See mu isiklik arvamus.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 02.10 16:10; 03.10 08:59;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lasteaia õpetaja on hariduselt alushariduse pedagoog. Ta on samuti nagu ka koolis töötavad õpetajad, õppinud 5 aastat ülikoolis.

Ma ei tea, kuidas teistes lasteaedades, aga seal kus minu laps käib, on tehtud õppekava. Kõik õppetegevus on Eliisis lahti kirjutatud. Õpetajad tagasisidestavad lapsi peaaegu igapäevaselt. (Kas tegi kaasa, kuidas päev läks, kas lapsel on tekkinud mingeid muresid.)

Koostöö kodu ja lasteai vahel on tihe ja töötab. Mu kahe poole aastane laps on teinud paari kuu jooksul läbi tohutu arengu.

Ja tõttöelda ma päris täpselt ei kujutanud ette, et õpetaja lasteaias ütleb, et tema asi pole läbi viia õppetunde. Kas see on üldse seasusega kooskõlas?

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jumal hoidku, kui lapsi lasteaias harima hakati, sa pühade vägi milline sõim läks lahti. Lapsevanemad tahtsid ise oma lapsi kasvatada ja õpetada. Mis nüüd siis lahti on.

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 02.10 19:38; 03.10 10:15; 03.10 16:18;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Reaalsus on see, et enamike laste kasvatamine on vanemate töö. Aga vaimselt vähemvõimekate laste kasvatamine on lasteaia ja kooli õlul, sest vanemad pole lihtsalt võimelised. See ongi riikliku süsteemi tugevuseks, et ka viletsamatest tingimustest tulevatele lastele võimaldatakse sarnane stardipositsioon – kui kodus ei õpetata lugema, siis enamuses lasteaedadest õpetatakse. Selliseid vähemvõimekaid vanemaid on ja jääb, sųnnitamiseks pole vaja IQ ja EQ testi teha. Probleemiks on lihtsalt see, et kui vanasti oli õpetaja autoriteet, kelle sõna maksis, siis nüüd arvab ka olematute võimetega ema, et tema on iseõppinud psühhooog ja didaktik, kes võib õpetajale ette kirjutada, kuidas tema last peab õpetama ja kasvatama.

+5
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.10 08:06; 03.10 13:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Just nii. On olemas selline asi nagu alushariduse õppekava (lugege Riigi Teatajast), on teemad, mida lasteaias läbitakse, on asjad, mis peavad olema aasta lõpus selged ja kas laps on kooliküps, seda hindavad ja õpetavad ka paljus lasteaiaõpetajad.
Teemaalgataja vaidles vastu neile, kes arvavad, et lapse õpetamine edasi on AINULT lasteaia töö. Tegelikult nad õpivad seal päris palju (kui üldse ei õpetata, on probleem, aga see on siis ühe lasteaia/rühma probleem), nt tähti õpetati juba 1.rühmas, viimases rühmas oli töövihik ja lastel päris tunnid (liitklass, väiksemad joonistasid ka). Igas lasteaias on juba väiksemate rühmades muusika- kunsti ja võimlemistunnid, käidi looduses puid õppimas ja igasuguseid meisterdusi jne. Iga nädal tuli laps uue lauluga koju jne. Seda saaks ja jõuaks ema kodus lapsega teha siis, kui ta oleks ainult kodune. Õpetajad teevad küllaga. Kelle meelest on lasteaiaõpetajad ainult lapsehoidjad- no see ehk pädeb sõimerühmas, kus alles mähkmest väljakasvanud lapsed, üle 3a on ikka päris suur rõhk justnimelt õpetamisel.

Niiet lasteaed õpetab küll, aga nendele “sähke, võtke tehke teie minu lapsest nüüd korralik, hästikasvatatud ja tark!” vanematele võiks korraks lihtsalt tsiteerida perekonnaseadust- lapse eest vastutab lõppkokkuvõttes lapsevanem. Lasteaiaõpetajad niigi võtavad selle kohustuse endale 8t päevas teie lapse eest vastutada, ta elus, söönud ja hooldatuna hoida, mängida ja õpetada.
Ja lasteaiast on palju abi just nendele lastele, kelle vanemad ei oska, taha või ei viitsi õpetada (misiganes lisaks tavalisele kiirustavale elule, pikad päevad ja vahetused tööl, kus last ei näegi, endal tervis paha või depressioon jne, kus pole lihtsalt jõudu lapsega trallida, hea kui kuidagimoodigi ise funktsioneerib, igasuguseid asju võib olla- nendes pole laps süüdi ega pea selle pärast koolis kannatama), muidu olekski meil lapsi, kes kooli minnes pole kunagi tähti-numbreid näinudki ja SIIS tuleb tasandustööd tegema hakata. Lasteaias õpib laps ka neid asju, mida kodus kas ei osata, ei teata jne, saab teadmisi LISAKS kodus õpetatavale.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.10 08:26; 03.10 15:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

ma usun et paljud vanemad ei oska ja pole ka aega õpetada (osa vanemaid võtavad ka tööd koju veel kaasa, oleneb ametist, kodus süüa teha ja koristada vaja ja ongi varsti tuttu minek, kuhu jääb siis veel aeg iseendale), kurb on kui kellegi lapsed seetõttu arengus kannataksid, kõigile peaksid olema võrdsed võimalused arenguks ja siinkohal võiks tulla lasteaed siiski appi, eriti kui nad on väidetavalt koolitatud, kuna 5-7 aastased ei ole aias enam tited kellel mähkmeid vahetada ja suud puhastada, nad on selles eas nagu shvammid kes imevad teadmisi, kui neile vaid antakse võimalus.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 02.10 16:10; 03.10 08:59;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mu vanema lapse rühmas oli nii õppetööd kui vaba mängu nii vähe kui võimalik (suruti vaikselt laua taha). Leiti alati põhjuseid, miks ei saa, mitte võimalusi, kuidas saaks. Personal vahetus 2/3 ulatuses (lapsevanemate survel), nüüd on hästi. Praegu teevad 4a ja 6a rühmad akadeemiliste eeloskuste osas ühte ja sama, lihtsalt koolieelikutel on tuli takus ja tase väga kõikuv, praeguste 4-5-aastaste rühm läheb kindlasti ühtlasema ettevalmistusega pingevabalt kooli. (Ja ei, mina ei eelda, et lasteaed peab mu lapsi õpetama, aga mul on ka paindlik töö ja lapsed palju kodus. Kõigil ei ole seda luksust.)

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.10 23:16; 03.10 09:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Reaalsus on see, et enamike laste kasvatamine on vanemate töö. Aga vaimselt vähemvõimekate laste kasvatamine on lasteaia ja kooli õlul, sest vanemad pole lihtsalt võimelised. See ongi riikliku süsteemi tugevuseks, et ka viletsamatest tingimustest tulevatele lastele võimaldatakse sarnane stardipositsioon – kui kodus ei õpetata lugema, siis enamuses lasteaedadest õpetatakse. Selliseid vähemvõimekaid vanemaid on ja jääb, sųnnitamiseks pole vaja IQ ja EQ testi teha. Probleemiks on lihtsalt see, et kui vanasti oli õpetaja autoriteet, kelle sõna maksis, siis nüüd arvab ka olematute võimetega ema, et tema on iseõppinud psühhooog ja didaktik, kes võib õpetajale ette kirjutada, kuidas tema last peab õpetama ja kasvatama.

Ikka päris pidupäeva kommentaar!
Mis esimeses klassis siis tehakse? Kas õpetustöö on siinus, koosinus või tangens.

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 02.10 19:38; 03.10 10:15; 03.10 16:18;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemaalgataja vaidles vastu neile, kes arvavad, et lapse õpetamine edasi on AINULT lasteaia töö.

Loe teemaalgatus uuesti läbi. Seal on sõna EELKÕIGE, mitte AINULT!
Seda “eelkõiget” võib mitmeti tõlgendada, aga “ainult” mõõtu see siiski välja ei anna.
Lisaks on teemaalgataja lisanud kirjelduse mida kõik sellised vanemad teevad ja ei tee ja kas nad peaks üldse lapsi saama või mitte. Nii et ma arvan, et see eelkõige on ka pigem nende vanemate kahjuks üle paisutatud.
Mul on saanud kaks last suurepärase ettevalmistuse lasteaiast (ja see ei tähenda, et ma nendega kodus ei tegelenud – mõlemad näiteks lugesid neljaselt ja arvutasid vähemalt 100 piires jpm, mida lasteaias vähemalt selles vanuses ei õpetatud), aga noorimaga juhtus tõesti see, et tema õpetamisega lasteaed toime ei tulnud ja see oli katastroof! Mu laps, kes on üliharva haige ja puudus kõige vähem, ei saanud lasteaiast isegi mitte koolivalmiduskaarti! Kusjuures ma ei saa öelda, et ta sealt üldse midagi ei omandanud, aga eelkõige jäi lasteaia õppekava täitmine ja kooliks ettevalmistamine minu õlule ja see ei olnud normaalne olukord. Õnneks ei pidanud seda normaalseks ka lasteaia juhtkond, ainult Perekooli käod teavad paremini. (Kui kunagi avastasin, et lapsega lasteaias õppetegevusi praktiliselt läbi ei viidagi koolieelsel aastal ja siia vastava teema tegin, siis sain ka sellised vastused, et see on normaalne ja mida ma üldse tahan – see ongi ju lapsevanema asi last kooliks ette valmistada!).
Enamik neist endale vastu rinda tagujatest, kes arvavad, et piisab sellest, kui nad õhtul paar tunnikest muude asjade kõrvalt lapsega jutustavad ja mängivad, ei adu tegelikult, millist tööd harilikult lasteaedades tehakse. Aga las jääda neile siis see rõõm ja arvamus, et nemad eelkõige valmistasid oma lapsed kooliks ette ja lasteaias lapsed peamiselt vaid mängisid ja vedelesid omaette.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.10 11:19; 03.10 10:53;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Reaalsus on see, et enamike laste kasvatamine on vanemate töö. Aga vaimselt vähemvõimekate laste kasvatamine on lasteaia ja kooli õlul, sest vanemad pole lihtsalt võimelised. See ongi riikliku süsteemi tugevuseks, et ka viletsamatest tingimustest tulevatele lastele võimaldatakse sarnane stardipositsioon – kui kodus ei õpetata lugema, siis enamuses lasteaedadest õpetatakse. Selliseid vähemvõimekaid vanemaid on ja jääb, sųnnitamiseks pole vaja IQ ja EQ testi teha. Probleemiks on lihtsalt see, et kui vanasti oli õpetaja autoriteet, kelle sõna maksis, siis nüüd arvab ka olematute võimetega ema, et tema on iseõppinud psühhooog ja didaktik, kes võib õpetajale ette kirjutada, kuidas tema last peab õpetama ja kasvatama.

Ikka päris pidupäeva kommentaar!

Mis esimeses klassis siis tehakse? Kas õpetustöö on siinus, koosinus või tangens.

Sul ei ole ükski laps ilmselt veel esimeses klassis käinud, kui seda küsib? Tähti enam ei õpita ja alustatakse kohe mitmelauselistest tekstidest.

+3
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.10 08:06; 03.10 13:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mis esimeses klassis siis tehakse?

Septembrikuus oli esimesel klassil läbi lugeda “Jussikese seitse sõpra”. Oktoobrikuuks on Sööbik ja Pisik, juba kirjatähtedes ja 41 lk. Kas siis pole vähe hilja tähti tutvustama hakata, emme? On elementaarne, et laps tunneb kooli minnes tähti, see on elementaarne olnud aastakümneid!

Kes ei saanud aru, siis see oli vastus konkreetselt tsiteeritud plärtsujale, kes sonis midagi siinusest ja tangensist ja ilmselgelt EI TEA, mida siis tehakse esimeses klassis. Tähed võetakse kordamisena läbi esimese paari nädalaga, mis on esmakordseks õppimiseks selgelt liiga lühike aeg ja jätab lapsele tugeva jälje ebakindluse ja koolikartuseni välja, kui ta tunneb, et see on liiga raske ja ta ei saa hakkama.

+1
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.10 08:26; 03.10 15:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tegelikult Eestis ongi probleem, et on teatav lõhe lasteaia õppekava ja selle vahel, mis oskusi kooli minnes oodatakse. Lasteaia õppekava ei saa täiustada, sest lasteaed pole kohustuslik. Lasteaed pole kohustuslik seetõttu, et siis peaks võtma lasteaiad riigi eelarvesse ja pakkuma kõigile tasuta haridust. Eestile pole see rahaliselt jõukohane. Sellest kõik need probleemid. Seega pole tegelikult lasteaial kohustust last kooliks ette valmistada, aga suurem osa lasteaedu seda siiski teevad. Laisemad ajavad paberites näpuga järge ja ega keegi neid karistada ei saa.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 01.10 07:37; 01.10 14:55; 02.10 07:13; 02.10 08:32; 03.10 15:37;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Septembrikuus oli esimesel klassil läbi lugeda “Jussikese seitse sõpra”. Oktoobrikuuks on Sööbik ja Pisik, juba kirjatähtedes ja 41 lk. Kas siis pole vähe hilja tähti tutvustama hakata, emme? On elementaarne, et laps tunneb kooli minnes tähti, see on elementaarne olnud aastakümneid!

Mis minu otsa vaatad. Siis on eelkool kehvasti tööd teinud kui Jussikese seitse sõpra soravalt ei lähe.
Kaks korda päevas hambaid pesta ja õigesti toituda, ei teki hambakivi ka mitte. Elementaarne asi ja näe ka suurtel inimestel toodab raskusi. Siis sirutame küll käed põlvede vahele ja itsitame hoopis selle loo peale.

Tähed võetakse kordamisena läbi esimese paari nädalaga, mis on esmakordseks õppimiseks selgelt liiga lühike aeg ja jätab lapsele tugeva jälje ebakindluse ja koolikartuseni välja, kui ta tunneb, et see on liiga raske ja ta ei saa hakkama.

Mida ikka öelda inimesele, kes arvab, et nädalas on kaks reedet!

0
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 02.10 19:38; 03.10 10:15; 03.10 16:18;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teate, mul polnud aimugi, et saaks üldse tekkida selline küsimus, kas lasteaiaõpetajad peavad lapsi õpetama. Vabandage minu teadmatust, aga mul on neli last ja kõikides lasteaedes, mida olen kohanud, tegeletakse pidevalt igasuguse õppetegevusega. Nooremates rühmades mängulise õppimisega, viimases rühmas ikka korraliku eelkooliga. Loomulikult õpetasin kodus ka lapsi, aga isegi kui seda poleks teinud, oleksid minu lapsed küll kõik ka lasteaias selgeks saanud. Ma kuidagi arvasin, et just seda alushariduse õppekava tähendabki, et lapsed omandavad kooliminekuks vajalikud oskused. Siit alles saan teada, et on õpetajaid, kes ei tahagi õpetada ja kuskil on mingi seadus, mis ei nõudvatki õpetamist.
Mina ise olen seisukohal, et jah – õpetajate asi on lapsi süstemaatiliselt õpetada. Ka lasteaias. Loomulikult ei tähenda see, et vanemad ei peaks midagi tegema. Nemad peavad KA, aga põhiline kooliks valmistumise protsess võiks ikkagi käia juba lasteias. Kodus õpetatakse pigem kombeid ja väärtusi ning kui mõni laps keskmisest nõrgem, siis lisatöö teevad arusaadavalt vanemad. Kes aga lasteaias ei käi, õpib kõike vanematega kodus. Elementaarne.
Esiteks aga on teema pealkiri juba vale – meil polegi ammu enam kasvatajaid. Ongi õpetajad ja õpetaja abid. Kui tahame omada sellist ametinimetust, siis paraku peab ka selle ametinimetuse kohaselt sisulist tööd tegema.

+8
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Appi appi, mis toimub inimesed! Tänapäeval ei ole enam kasvatajaid vaid on kõik õpetajad. Teiseks õpetaja ei õpeta vaid loob tingimused õppimiseks. Eks siis kogu lasteaia päeva jooksul tegeleb õpetaja lastega ja loob neile tingimused, et nad saaksid teadmisi omandada. Kolmandaks, ei ole vaja sõna-sõnalt võtta ütlust, et lapsevanem õpetab ja kasvatab oma last ning õpetaja lasteaias ei tee midagi. Lapsevanem ei pea korraldama mingeid hulle nö tunde kodus, kus õhtuti istutakse laua ääres ja peetakse lapsele loenguid jne. Lapsevanem saab last mööda minnes pidevalt õpetada. Nt lähete poodi, siis räägidki, kuidas laps peab käituma, mis on viisakas ja mis mitte. Samuti võid lasteaiast koju jalutades lapsega sellest samast sügisest rääkida nt väljas sügis, vaata kui ilusad värvilised lehed, sügisel lehed langevad maha ja linnud lendavad ära jne jne. Köögis süüa tehes saad samuti last kaasata, et loe kokku palju pereliikmeid on, mitu kahvlit, taldrikut jne lauale panema peaks. No igasuguseid asju saab teha, kui tahta ja seda kõike lihtsalt lapsega suheldes. Õhtul last magama pannes, miks mitte talle muinasjuttu lugeda, millest laps ka tohutult õpib? Seda peetaksegi silmas, et laps kasvatab ja õpetab oma last. Nädalavahetuseti saate ju rohkem koos olla ja siis nt joonistada, õues käia, külas kellelgi ja kogu aeg on võimalik lapsele selgitada ja rääkida erinevaid põnevaid asju/õpetada. Selle koha pealt pole mõtet õpetajatega ju vaielda. See on teie laps ja teie peate temaga koos elama ka pärast lasteaia lõpetamist.

Just nimelt. Lasteaialaps ei õpi laua taga. Laps õpib koos vanematega igapäevategevustes osaledes ja nendega rääkides. Koos käiakse poes, tehakse majapidamistöid, jalutatakse jne. Sealjuures arutatakse, mida on vaja osta, kui palju see maksab, mis sildi peal kirjutatud on, milline aastaaeg on, milline ilm, miks, millised muutused looduses on, kuidas süüa teha, millega koguseid mõõta, milliseid puid, loomi nähakse, autoga kuhugi sõites saab lugeda reklaame, rääkida liiklusreeglitest, vaadata, et ühe aia peal on 3 varblast ja teise peal 4 (kui palju kokku on), kuidas riideid pesumasinasse panekuks sorteerida – mis materjalist, mis värvi, millise mustriga nad on, kui palju kaaluvad, kui palju pesuvahendit panna jne, jne. See ongi lapse õpetamine ja nii õpib ta piisavalt kõike vajalikku.

+10
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Milleks üldse selline eksitav suursugune nimetus-õpetaja, kasvataja. Peaks olema lihtsalt lapsehoidja.
Millal nädalasees tööl käies ja õhtul laibana lasteaiast läbi, poodi ja koju jõudes on vanematel aega lapsi õpetada

Miks sa halvustad ÕPETAJAID? Lasteaiaõpetaja on õppinud ülikoolis enamasti 5 aastat, et saada kvalifikatisoon. Minu kolmel lapsel on olnud fantastilised lasteaiaõpetajad, on kogemusi 2 erineva lasteaiaga ja lihtsalt imetlen neid õpetajaid. See, kas töölt koju tulles puruväsinuna oma last ei suuda õpetada, on sinu enda probleem. Väikelapseeas õppimine pole ju raketiteadus. Jalutate koju, loendate autosid: mitu punast , mitu kollast autot mööda sõitis, korjate sügislehti, teete koos süüa, loete raamatut, arutlete loetu üle, arutlete maailma asjade üle jne- kõik see kokku ongi õppimine. Kas sinu meelest ongi õppimine vaid see, kui paned lapse laua taha ja hakkad talle arvutamist ja lugemist õpetama.
HEAD HOMSET ÕPETAJATE PÄEVA KÕIKIDELE ÕPETAJATELE! Uskuge, neid kes teie tööd väärtustavad ja lihtsalt lapsehoidjaks ei pea on väga palju!

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 28 postitust - vahemik 31 kuni 58 (kokku 58 )


Esileht Väikelaps Lapse õpetamine on kasvataja asi?!