Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Lapse planeerimine

Näitan 14 postitust - vahemik 31 kuni 44 (kokku 44 )

Teema: Lapse planeerimine

Postitas:
Kägu

Inimesed jagunevad kaheks. Osasid ei huvita, nad lihtsalt võtavad su uudise vastu, aga ise seda teemat tulevikus ei puuduta. Teisi jällegi huvitab väga. Nemad hakkavad sind pidevalt jälgima. Sa ei taha veini? Oledki rase, jah? Enesetunne kehv? Rase muidugi. Helistavad sulle, et kas sul päevad algasid või said triibud. Kui oled nende inimestega nii lähedane, et tahadki kõike jagada, on hästi.

Minul võttis rasestumine aega. Lähedasemad sõbrannad teadsid, et püüame ja iga paari nädala tagant küsisid selle kohta. Igaüks muidugi erineval ajal, nii et lõpuks seletasin vähemalt nädalas korra, et ei ole veel, mis oli väga tüütu. Pärast päris mitmendat kuud pettumust hakkas olukord endale haiget tegema – mis siis kui mul on midagi viga või on mehel midagi viga või me ei sobigi kokku (mõnel juhul on mõlemad terved, aga millegipärast ühist rasedust ei tule). Siis ma tegelikult ei tahtnud enam sõbrannadele kogu aeg teatada, et ei ole veel rase, ei tahtnud sellest üldse rääkida.

Lõpuks jäingi rasedaks ja üsna kohe algasid veritsused. Kuna polnud veel jõudnud kellelegi öelda, et lõpuks õnnestus, jätsingi ütlemata, sest nüüd olin juba palju rohkem mures kui varem, ma nii väga tahtsin, et rasedus püsima jääks ja samas käis veritsus mitu korda nädalas, iga kord erepunase verega, mis pidi halb märk olema. Kui sõbrannad oleksid teadnud, oleks nad esiteks tahtnud mind toetada ja seetõttu oleksin pidanud sellest nendega rohkem rääkima ja teiseks tuleb ka uudishimu mängu, tahaks ju ikkagi kursis olla.

Õnneks jäi rasedus püsima, laps on juba suur, aga õppetunni sain korraliku.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Triibukas27

Võib-olla ma tõesti sõnastasin end ka nii jubedalt valesti, aga nt kui ollakse minu olukorras.. ja keegi ei tea, et seda planeerin, siis ju polegi mul infot kuskilt oodata kui ainult ma ei tea, ise netist lugedes ja veidike arstilt vm? Ikka ju räägitakse nendel teemadel, aga Perekool prg võttis nii tuju ära..

Tead. See võib tõesti kummaline olla. Kui teatad kõigile lähedastele suvalise koha pealt. Aga kui juhtumisi räägitakse mingis seltskonnas laste saamisest ja see jutuks tuleb siis oleks jällegi teistmoodi 🙂
Kas sul mõnda lähedast sõbrannat pole?
Kellega rohkem arutada?
See perekool on nagu Ta on..

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ära lase ennast häirida veidi tõredatest vastustest, sest tegelikult on paljudel siin õigus. Esiteks- kui elavad koos mees ja naine, “elu on paigas”, suhe on kena ja kõik on olemas, siis pigem tutvusringkond ka eeldab, et mingil hetkel see paar lapse saab. Eraldi mingit “hakkame nüüd last planeerima” on suht ebavajalik teadaanne, see on teie kahe asi, millel te rasestumisvastaste vahendite kasutamise ära jätate, seda ei pea teised teadma. Selle kõigega on aega, kui oled juba rase.
(Kui rasedust ei juhtu, ka siis ei hakka normaalsed inimesed torkima, sest loogiline: kui paar ei saa aastaid last, siis kas nad last ei saa või ei taha, kummalgi juhul pole mingil pooltuttaval mõtet sorkida ja ehk valusat kohta torkida, kui tegu on viljatusega.)
Teiseks- rasestumine võib võtta aega, paarist kuust mitmete mitmete aastateni. Loodame muidugi parimat ja muredeta triibuootust.
Kolmandaks- kui rasedus on olemas, siis on aega elu ümber seada küll ja küll, mida praegu nii hullusti ümber korraldada on. No kindlasti see, et suitsetamise võiks maha jätta enne rasestumist ja umbe ei joo ennast, aga sa ei tundu selline naine olevat nagunii 🙂 See õhin on triibupüüdmisega alustajal loomulik. (See triibupüüdmine on vist küll ainult perekoolis levinud väljend, alguses oli niii võõras 😛 )

Paljudele on see koht siin just see, kus on sarnases seisus naised, kellega muresid ja rõõme jagada, selles suhtes on perekool olnud paljudele toeks, niiet ära meie peale kohe solvu, nad ega mina ei mõelnud seda muide absoluutselt pahatahtlikult, vaid pigem “olen ise selles seisus olnud” tarkusena. Ehk mõni väga hea sõbranna ka, kes samas seisus või juba ema on ja asjast teab.
Ja just info kohta on see siin imeline koht, kus on rohkem kogemusi ja infot ja arvamusi, kui sa lugeda jõuad (ja enamasti naised siin teavad detailideni, millest nad räägivad, mitte ei saa “aga ära mõtle rasestumise peale, lase see vabaks!” nõuannet või parimal juhul “pane padi pärast seksi pepu alla”).

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ära lase ennast häirida veidi tõredatest vastustest, sest tegelikult on paljudel siin õigus. Esiteks- kui elavad koos mees ja naine, “elu on paigas”, suhe on kena ja kõik on olemas, siis pigem tutvusringkond ka eeldab, et mingil hetkel paar lapse saab. Eraldi mingit “hakkame nüüd last planeerima” on suht ebavajalik teadaanne, see on teie kahe asi, millel te rasestumisvastaste vahendite kasutamise ära jätate, seda ei pea teised teadma.

Teiseks- rasedus võib võtta aega, paarist kuust mitmete mitmete aastateni. Loodame muidugi parimat ja muredeta triibuootust.

Kolmandaks- kui rasedus on olemas, siis on aega elu ümber seada küll ja küll, mida praegu nii hullusti ümber korraldada on. No kindlasti see, et suitsetamise võiks maha jätta enne rasestumist ja umbe ei joo ennast, aga sa ei tundu selline naine olevat nagunii 🙂

Paljudele on see koht siin just see, kus on sarnases seisus naised, kellega muresid ja rõõme jagada, selles suhtes on perekool olnud paljudele toeks, niiet ära meie peale kohe solvu, nad ei mõelnud seda muide pahatahtlikult, vauid pigem “olen ise selles seisus olnud” tarkusena. Ehk mõni väga hea sõbranna ka, kes samas seisus või juba ema on ja asjast teab.

Neljandaks – tekkinud rasedus saab katkeda. 1/3 rasedusi katkevad, ja seda võib absoluutselt igaühega juhtuda.
Ma ei taha öelda, et me ei tohi rääkida raseduse katkemisest ja see peaks tabu teema olema. Vastupidi. Aga enamus naisi ei taha sellest rääkida kohe vahetult pärast katkemist, vaid tahavad isiklikku privaatset leinaperioodi mõneks ajaks. Kui oled kõigile teada andnud, et nüüd on roheline tuli, on (heatahtlike) küsijate ees raske oma siseeluga toime tulla, kui näiteks eelmisel nädalal katkemist puhastamas käisid.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ära lase ennast häirida veidi tõredatest vastustest, sest tegelikult on paljudel siin õigus. Esiteks- kui elavad koos mees ja naine, “elu on paigas”, suhe on kena ja kõik on olemas, siis pigem tutvusringkond ka eeldab, et mingil hetkel paar lapse saab. Eraldi mingit “hakkame nüüd last planeerima” on suht ebavajalik teadaanne, see on teie kahe asi, millel te rasestumisvastaste vahendite kasutamise ära jätate, seda ei pea teised teadma.

Teiseks- rasedus võib võtta aega, paarist kuust mitmete mitmete aastateni. Loodame muidugi parimat ja muredeta triibuootust.

Kolmandaks- kui rasedus on olemas, siis on aega elu ümber seada küll ja küll, mida praegu nii hullusti ümber korraldada on. No kindlasti see, et suitsetamise võiks maha jätta enne rasestumist ja umbe ei joo ennast, aga sa ei tundu selline naine olevat nagunii 🙂

Paljudele on see koht siin just see, kus on sarnases seisus naised, kellega muresid ja rõõme jagada, selles suhtes on perekool olnud paljudele toeks, niiet ära meie peale kohe solvu, nad ei mõelnud seda muide pahatahtlikult, vauid pigem “olen ise selles seisus olnud” tarkusena. Ehk mõni väga hea sõbranna ka, kes samas seisus või juba ema on ja asjast teab.

Neljandaks – tekkinud rasedus saab katkeda. 1/3 rasedusi katkevad, ja seda võib absoluutselt igaühega juhtuda.

Ma ei taha öelda, et me ei tohi rääkida raseduse katkemisest ja see peaks tabu teema olema. Vastupidi. Aga enamus naisi ei taha sellest rääkida kohe vahetult pärast katkemist, vaid tahavad isiklikku privaatset leinaperioodi mõneks ajaks. Kui oled kõigile teada andnud, et nüüd on roheline tuli, on (heatahtlike) küsijate ees raske oma siseeluga toime tulla, kui näiteks eelmisel nädalal katkemist puhastamas käisid.

Katkemine on katkemine. Keegi ei käi katkemist puhastamas. Peetunud rasedus kutsutakse esile. Mind alati nii häirib kui peetumine ja katkemine ühte patta pannakse.

+1
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Katkemine on katkemine. Keegi ei käi katkemist puhastamas. Peetunud rasedus kutsutakse esile. Mind alati nii häirib kui peetumine ja katkemine ühte patta pannakse.

Ka pärast katkemist võib puhastus vajalik olla.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Palun andeks, aga see on meie kultuuris kummaline plaan. Ma olen ühe korra kuulnud, kus inimene andis ette teada, et nad nüüd hakkasid last tegema ja kuigi tegu oli mu väga lähedase sõbrannaga, siis ikka oli natuke imelik. Polnud kunagi kuulnud, et keegi sellisest otsusest teavitaks kedagi ja mitte midagi ei osanud öelda.
Mina ise rääkisin sellest, et me last plaanime, alles siis, kui ligi kaks aastat juba teda teha olime üritanud ja midagi välja ei tahtnud tulla. Siis küll kurtsin parimale sõbrannale ja emale, et paistab, et meil see asi ise ei õnnestu. Et siis kaudselt jah andsin teada, et me planeerime, aga sellepärast, et tahtsin kellegagi jagada muret, et ei õnnestu.

Meie ootasime oma perelisa neli aastat. Kui me oleks selle nelja aasta alguses rõõmsalt teatanud perele ja lähematele sõpradele, et me teeme nüüd titte, siis ma ei kujuta ette, kui piinav see oleks olnud, kui pidevalt oleks pidanud veel lisaks selgitama kõigile informeeritutele, et ei, ikka veel pole kedagi tulemas.

Minu meelest on see isiklik asi. Ma ei tea, mis eriinfot sa loodad saada tänu sellele, kui kõigile teatad, et te last plaanite, aga võin öelda, et sealt pole mingit infot tulemas. Mida sa teada tahad? Kuidas lapsetegu käib, seda ju ilmselt mitte. Kõike muud räägib sulle arst, kui sa rasedaks jääd. Sa ei saa temalt (või õigupoolest ämmaemandalt) VEIDIKE infot, nagu sa miskipärast arvad, vaid sealt tuleb põhiline, ja mis kõige tähtsam, kõige adekvaatsem info kõige rasedust puudutava kohta.
Arst on su peamine infoallikas ka siis, kui sa rasedaks ei peaks jääma. Mina olen oma lähiringis ainus naine, kellel pole rasestumine õnnestunud. Ühelgi mu sõbral ega pereliikmel poleks mulle jagata ainsamatki infokildu. Kõik olen saanud oma arstilt.

Ma saan aru, et see on suur elumuutev otsus, aga mitte asjata ei öelda, et tibusid loetakse sügisel.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ära lase ennast häirida veidi tõredatest vastustest, sest tegelikult on paljudel siin õigus. Esiteks- kui elavad koos mees ja naine, “elu on paigas”, suhe on kena ja kõik on olemas, siis pigem tutvusringkond ka eeldab, et mingil hetkel paar lapse saab. Eraldi mingit “hakkame nüüd last planeerima” on suht ebavajalik teadaanne, see on teie kahe asi, millel te rasestumisvastaste vahendite kasutamise ära jätate, seda ei pea teised teadma.

Teiseks- rasedus võib võtta aega, paarist kuust mitmete mitmete aastateni. Loodame muidugi parimat ja muredeta triibuootust.

Kolmandaks- kui rasedus on olemas, siis on aega elu ümber seada küll ja küll, mida praegu nii hullusti ümber korraldada on. No kindlasti see, et suitsetamise võiks maha jätta enne rasestumist ja umbe ei joo ennast, aga sa ei tundu selline naine olevat nagunii 🙂

Paljudele on see koht siin just see, kus on sarnases seisus naised, kellega muresid ja rõõme jagada, selles suhtes on perekool olnud paljudele toeks, niiet ära meie peale kohe solvu, nad ei mõelnud seda muide pahatahtlikult, vauid pigem “olen ise selles seisus olnud” tarkusena. Ehk mõni väga hea sõbranna ka, kes samas seisus või juba ema on ja asjast teab.

Neljandaks – tekkinud rasedus saab katkeda. 1/3 rasedusi katkevad, ja seda võib absoluutselt igaühega juhtuda.

Ma ei taha öelda, et me ei tohi rääkida raseduse katkemisest ja see peaks tabu teema olema. Vastupidi. Aga enamus naisi ei taha sellest rääkida kohe vahetult pärast katkemist, vaid tahavad isiklikku privaatset leinaperioodi mõneks ajaks. Kui oled kõigile teada andnud, et nüüd on roheline tuli, on (heatahtlike) küsijate ees raske oma siseeluga toime tulla, kui näiteks eelmisel nädalal katkemist puhastamas käisid.

Katkemine on katkemine. Keegi ei käi katkemist puhastamas. Peetunud rasedus kutsutakse esile. Mind alati nii häirib kui peetumine ja katkemine ühte patta pannakse.

Väga huvitav valearusaam. Mul on kaks korda rasedus katkenud ja mõlemal korral olen käinud pärast seda korduvalt ultrahelis, et kindlaks teha, kas kõik on ise ära puhastunud või on vaja sekkuda. See, et katkeb ja tekib veritsus, ei anna mingit garantiid, et kõik vajalik ise välja tuleb. Mida suurem rasedus, seda suurem tõenäosus, et organism ei tule lõpuni puhastumisega ise toime.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina küll lähedastele rääkisin et plaanime teist last saada. Mis siin nii imelikku on, seda ei mõista 😀

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ausalt ei oskaks väga hästi reageerida – et kas ma pean nüüd siis kuidagi eriliselt suhtuma hakkama? Pidudel alkot enam ei paku, samuti jäävad kõik toored (kala)toidud välja, kuuma sauna ka enam ei kutsu, pakun abi raskete asjade tõstmisel? Hakkan iga kuu viisakalt huvi üles näitama, et kaugel asi on? Millal esimene visiit ämmaemanda juurde? Kuhu ja kelle juurde?
Tuleb arvestada, et rasestumine võib aega võtta (minul läks esimese raseduseni 1,5 aastat) ja siis hakkavad nii mõnedki juba kahtlaselt vaatama (et äkki olete viljatud, mees on impotent jms) ja igasuguseid nõuandeid jagama (kuni detailsete kirjeldusteni, kuidas ikka seksida, et kindlapeale laps tuleb). Vanemaealised hakkavad naist süüdistama, et tarvitas alkot, rasedusvastaseid tablette, põdes noorena suguhaigusi jne. Ühesõnaga – peale sellist avalikku teadaannet oleks hea, kui 3-4 kuu pärast on juba midagi ette näidata.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meest teavitasin.

😀 😀 😀

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Me ka proovisime ka väga pikalt last saada ja ei oleks olnud pointi sellest kohe alguses rääkida. Seda ei tea kunagi ette, kui pikalt see aega võtab.. mõnel õnnestub ühe korraga, teisel kahe aastaga, kolmandal üldse mitte.

Nüüd me tegime aga kunstliku viljastamise läbi ja mees rääkis ravi algul oma perele, et see protsess on käsil. Nad on seda laste teemat nii pikalt peale surunud jne.. ju ta siis tahtis öelda, et ärgu muretsegu, et tegeleme selle teemaga.
Mul aga lükkus protsess paar kuud edasi, sest ei saanud kohe siirdada ning ma ei suutnud nende pärimisi üldse välja kannatada. “Noh, on juba vä”, “Noh, nüüd on vä” … õudukas. Ütlesin mehele enne selgelt, et ei ole vaja sellest asjast kuulutada, aga nii palju siis sellest. Ütlesime ka vanematele, et kui vastus tuleb, küll räägime.. aga see ikkagi ei päästnud meid. Ma ei tahnud lihtsalt positiivse testi peale ka kohe uudist kuulutada.. soovisin enne siiski südametöö ka ära oodata. Päris paljudes ka katkeb rasedus ja isegi veel 6-7 nädala paiku (kahjuks mõnel ka hiljem), seega miks uudisega kiirustada.

Ja kui soovisin rääkida, et mul on olnud tüsistused jne, siis mehe ema vastas umbes nii, et: “see selleks.. mis tulemus on??”. Minu silmis oli see nii kohutav. Minu enda ema muretseb minu tervise pärast väga.. ei ole oluline vaid tulemus, aga ka see, et naine terveks jääks, mul läks aga vahepeal asi päris ohtlikuks.

M.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kukijamuki

Mina olen öelnud lähimatele sõbrannadele, et mis projekt juba varsti 2 aastat käsil on.
Oleme kõik väga head sõbrad (erinevad ringkonnad veel kusjuures) ning oleme kõik omavahel vägagi avameelsed.
Kes rääkinud oma LAPist tsüsti tõttu, kes oma lahutusest, kes raskest rasedusest, kes haigest lapsest, kes juksivast tervisest, kes probleemidest mehega jnejne.

Mina olen siis öelnud, et vot siukesed lood: tulemus null ja et IVFi ei karda.

Olen ka mehele rääkinud sellest, kui avameelselt ma meie rännakust teistele pajatanud olen ning egas tal ei jäägi muud üle, kui leppida 🙂

Oma (õnneks väikesele) suguseltsile, nii enda kui ma mehepoolsele, pole ilmselgelt midagi öelnud, generatsioonide erinevus juba takistab mind seda tegemast.
Suhtleme muidugi sugulastega minimaalselt ka. Õnneks nendel vähestegil mõistus peas ja keegi ei torgi ka.
Emaga on see üks kord nende kahe aasta jooksul teemaks tulnud ja tema ütles ainult, et ärgu ma stressaku ja et see asi võtabki aega.

+2
0
Please wait...

Postitas:
LV

Mina olen öelnud lähimatele sõbrannadele, et mis projekt juba varsti 2 aastat käsil on.

Oleme kõik väga head sõbrad (erinevad ringkonnad veel kusjuures) ning oleme kõik omavahel vägagi avameelsed.

Kes rääkinud oma LAPist tsüsti tõttu, kes oma lahutusest, kes raskest rasedusest, kes haigest lapsest, kes juksivast tervisest, kes probleemidest mehega jnejne.

Mina olen siis öelnud, et vot siukesed lood: tulemus null ja et IVFi ei karda.

Olen ka mehele rääkinud sellest, kui avameelselt ma meie rännakust teistele pajatanud olen ning egas tal ei jäägi muud üle, kui leppida 🙂

Oma (õnneks väikesele) suguseltsile, nii enda kui ma mehepoolsele, pole ilmselgelt midagi öelnud, generatsioonide erinevus juba takistab mind seda tegemast.

Suhtleme muidugi sugulastega minimaalselt ka. Õnneks nendel vähestegil mõistus peas ja keegi ei torgi ka.

Emaga on see üks kord nende kahe aasta jooksul teemaks tulnud ja tema ütles ainult, et ärgu ma stressaku ja et see asi võtabki aega.

Me tegeleme ka IVF-ga paraku, ei kadesta kedagi, kes seda tegema peavad. Küll aga enne kui lähema ringi sõbrannadele sellest rääkisin, siis leppisime mehega kokku, et kas ja kellele me räägime. Mulle ei tundunud okei lähenemine, et ma räägin ja tema peab leppima sellega, et ma räägin. See ei ole minu isiklik projekt, see on meie projekt ja kui talle ei oleks see jagamine meeldinud, siis ei oleks rääkinud ka.

0
0
Please wait...

Näitan 14 postitust - vahemik 31 kuni 44 (kokku 44 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Lapse planeerimine