Tere!
Kui vanalt te esimese lapse saite? ja kui vanalt oleks okei esimese lapse saada? 🙂 palun teie arvamust.
Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )
Teema: Lapse saamine
03.01.2019 18:47
To report this post you need to login first.
03.01.2019 19:02
Okei on saada täpselt siis kui ise tunned, et on õige aeg 🙂
To report this post you need to login first.
03.01.2019 21:01
Hetkel olen 23 ja rase. Arvan, et see on normaalne vanus esimene laps saada.
To report this post you need to login first.
03.01.2019 21:11
Minul olid lapse saamisel minu enda turvatunde jaoks olulised eeltingimused, st minu enda majanduslik kindlustatus (piisav töötamise aeg enne lapse planeerimist, et oleks säästud, mõistlik vanemahüvitis, võimalik lapsega ka pärast vh lõppu edasi kodus olla jne), et oleks oma elukoht. Ja muidugi mees, kellega oleks kindel soov peret luua ja lapsi saada. Kuna 20ndad eluaastatest suurema osa õppisin, reisisin palju, töötasin ja elasin ka mõned aastad välismaal, siis Eestis seadsin end sisse 30ndatele liginedes. Esimese lapse sain 34-aastaselt, siis tundsin end kindlalt ja oli ka mees, kellega olime mitu aastat koos olnud ja lõpuks kindlad, et nüüd on aeg lapsed saada. Olen rahul, et väga noorelt lapsi ei saanud, nüüd oskan kõike palju rahulikumalt võtta, saan pühenduda perele, ilma et tunneks, et mul isiklikult midagi vajaka jääks. Praegu on meil kaks last, suurem koolilaps, noorem viimast aastat lasteaias.
To report this post you need to login first.
03.01.2019 22:15
Mina arvan et 20ndate lõpp 30ndate algus on hea aeg esimeseks lapseks
Jõuab ennast enne veidi üles töötada aga pole veel vana selleks et kui peaks lapse saamisel meditsiini abi vaja minema või sellega kaua minema.
To report this post you need to login first.
04.01.2019 10:57
20ndate teine pool on parim aeg. Et juhul, kui selgub, et on probleeme, jõuab veel ravi saada. Ise sain lapse 34aastaselt väga lihtsalt, aga teist last ei tule kuidagi. Nii et tasub ikka enne 30ndaid igaks juhuks alustada.
To report this post you need to login first.
04.01.2019 12:04
Siis kui endal tekib soov saada laps.
Minul tuli lapsesaamise soov 24-aastaselt. Paraku terviseprobleemide tõttu sündis laps alles siis kui olin juba 29. Ma ühinen Kägude arvamusega – väga kaua venitada ei maksaks: ei tea ju ilma proovimata kas ja kuidas õnnestub üldse.
To report this post you need to login first.
04.01.2019 12:46
Meie alustasime proovimisega siis kui olin 23a7k ja siiamaani pole beebit. On olnud üks peetumine, kaks katkemist .. ja muid halbu uudiseid. Hetkel olen 24a10k
Ei ole olnud lihtne ja olen ōnnelik, et varakult proovima hakkasime, sest mis oleks veel siis kui ma oleks 30a .. 🙁
To report this post you need to login first.
04.01.2019 19:43
Minu jaoks on õige aeg lapse saamiseks siis kui suhe on püsiv, on olnud aega haridus omandada ja töötada ning on olemas ka majanduslik turvatunne. Ise olin 29 kui laps sündis, tundus täitsa paras aeg, oli juba veidi endale elatud ning vähe rahulikum periood ei tundunud ahistav.
To report this post you need to login first.
09.01.2019 11:53
25 olin kui sünnitasin. Ei tunne küll ennast nii “vanana”, aga arvan et paras aeg. Kui tahta veel lapsi saada tulevikus, siis enam kauem ei ootaks. Ei taha väikese vanusevahega lapsi.
To report this post you need to login first.
10.01.2019 07:58
22aastaselt sain esimese lapse ja 24aastaselt teise. Mõlemad planeeritud rasedused ???? kolmas võiks 5-10 aasta pärast tulla kui üldse veel
To report this post you need to login first.
10.01.2019 11:25
Mina sain esimese lapse kui olin 18. Tegu ei olnud planeeritud lapsega, aga ta oli väga oodatud. Tõeline valmisolek lapseks tekkis alles 10a hiljem. Siis olid koolid lõpetatud, haridus käes, hea töökoht, isiklik kodu ning suhe oli ka kõik selle üle elanud. Nüüd ongi 10a laste vahe.
To report this post you need to login first.
10.01.2019 13:02
Abikaasaga tuttav juba gümmaasiumi ajast, abiellusime, kui olin 22, tütar sündis , kui olin 24. Siis töötasin ja lõpetasin ülikooli, 30 —aastaselt sündis teine tütar, kolisime oma korterist majja. Nüüd 38 ja ootan kolmandat, aa vahepeal tegime perefirma … üks ja sama mees muidugi ka.
To report this post you need to login first.
11.01.2019 21:37
Olen 20 ja hetkel rase. Ise ei tunne ennast 20-aastasena ehk mängib rolli see, et oleme suutnud elukaaslasega luua oma kodu ja turvatunde. Koos oleme väga ammusest ajast (7a). Rasedus oli planeeritud ja kuna rasedus ei ole haigus, siis õpin ka järgmise aasta lõpuni oma eriala. Õige aeg on siis kui ise tunned????
To report this post you need to login first.
14.01.2019 10:09
Esimese sain 21, teise 28, kolmas 36.
Kui esimene poleks ise otsustanud tulla siis oleks ilmselt sellega kauem läinud, kuniks kool läbi jne. Emapalk siia juat tuli, oli suureks abiks muidugi. Aga üldiselt pean oluliseks seda, et oleks töökiht, kust dekreeti jääda ja mõistlik emapalk. Miinimumiga kodus istumist ei kujutaks ette. Päris nii see pole, et annab jumal lapse, annab ka leiva. Jah, küll saadakse hakkama aga no mõistlikum valmistuda.
To report this post you need to login first.
15.01.2019 12:18
Minu arvates on kõige olulisem tingimus toimiv abielu. Sellest ju sõltubki, mis vanuses laps saada. Ise abiellusin alles 32-aastaselt, on loogiline, et minu puhul oleks 23-aastaselt lapse saamine vale. Kui on toimiv abielu, siis ei peaks pikalt ootama, kuigi alguses tuleb ikkagi suhet ehitada ja mesinädalaid pidada, siis on vundament tugevam. Õnnelikud on need, kes on leidnud noorena hea abikaasa, siis jõuab palju lapsi saada.
To report this post you need to login first.
17.01.2019 09:34
Õnnelikud on need, kes on leidnud noorena hea abikaasa, siis jõuab palju lapsi saada.
Minul seda õnne noorelt ei olnud ja seega sain esimese lapse 36-aastaselt.
Parimaks vanuseks esimese lapse saamiseks pean aga vanust 27-28. See on vanus, kus muude eeltingimuste olemasolul (on õpitud, reisitud, töötatud, mees olemas) veel kauem ootamine ei anna enam mitte midagi positiivset juurde.
Väike või suurem vanusevahe? Suurema ehk 5a vanusevahe laste puhul on see eelis, et üht väikest last korraga on mugavam kantseldada/hoolitseda – saab 2-3-4a lapsega koos igasugu toredaid asju teha ja teda arendada ega pea muretsema, et äkki teine, titekam laps, rikub plaanid ära. 5a on juba üsna asjalik. Paariaastase vanusevahega laste puhul saab jällegi pere kiiremini suuremaks (mängukaaslased) ja rasedused-sünnitused kaelast ära, aga laste kasvatamine-hoolitsemine kuhjub lühema aga peale kokku, mistõttu vanematel on pingelisem – sobib tugevama närviga inimestele.
To report this post you need to login first.
17.01.2019 09:44
Mina sain esimese lapse 25-aastaselt, teise 30-selt ja nüüd kolmanda 37-aastaselt. Iga laps on tulnud omamoodi õigel ajal meie jaoks.
Esimese lapse sünni ajaks olime jõudnud ülikooli lõpetada, paar aastat töötada nii Eestist väljaspool kui ka aastakese Eestis. Erilist majanduslikku kindlustatust veel ei olnud.
Teise lapse sünni ajaks olime endale jõunud maja osta ning selle korda teha. Samuti tööl ennast üles töötada. Oli väga mõnus periood.
Nüüd sündis kolmas laps. Jälle mõnus aeg, et korraks tööpöörisest kõrvale astuda ning nautida kodust elu – mitte ainult beebiga, aga ka kahe suurema lapsega. Majanduslikult oleme Eesti mõistes ilmselt väga heal tasemel. Lapsed pole mulle karjääri tegemisel takistuseks saanud.
Mees on kogu aeg olnud sama.
To report this post you need to login first.
23.01.2019 21:23
Minu jaoks 20ndate esimene pool kulus õppimisele, töötamisele ja reisimisele. Teine pool oli juba selline, et põhimõtteliselt võiks, kui leiaks suurepärase mehe. Leidsin sellise olevuse alles 27-aastaselt. Abiellusime aasta hiljem ja siis aasta hiljem saime esimese lapse. Arvestades, millist peavalu esimene laps meile valmistas, siis ma ei kujutaks ettegi kui mul oleks olnud nö vähem normaalne mees. Praegu õnneks naerame selle peale, kuidas ma raseduse ajal 9 kuud oksendasin ja pidevalt tilguti all käisin. Tegelikult see aeg oli kohutav. Ma olin pesemata, kasimata räpakoll, kes ainult oksendas ja iiveldas ning seksist ei tahtnud kuulda ka. Mees tegi süüa, koristas jne. Nagu vähe sellest, ostus meie pisitütreke pärast sündi tõeliseks fruktiks, kes magas ainult tunni kaupa pidevalt kussutades või kärus jalutades. Me mõlemad jalutasime lapsega iga päev mitmes vahetuses kümneid kilomeetreid maha. Lisaks sellele oli mul vaja saada iga päev min. 8h und, sest kui vähem sain, siis kadus piim ära. Meile aga oli väga oluline, et laps saaks rinnapiima. Niiet mu mees oli uskumatult tubli kogu selle perioodi ajal. Loomulikult oli meil ka ütlemisi ja tülisid, aga ei midagi tõsist. Ma ei kujuta ette kui mul ei oleks sellist meest kõrval olnud. Nüüd, 2 aastat hiljem, proovime jälle last saada. Uuh, natuke pelgan ka, et varsti jälle see iiveldus platsis 🙂
To report this post you need to login first.
24.01.2019 10:37
20-30 aastaselt võiks esimene laps olla. Lapsele/lastele parem kui vanemad on noored. Muidugi ei poolda väga noorent emaks saamist.
To report this post you need to login first.
01.02.2019 20:54
Mina sain esimese lapse 30selt, põhjus- alles 27-aastaselt leidsin mehe, keda armastasin. Enne seda oli ka suhteid, paar korda tehti ettepanek ka abielluda – aga ei lnud see õige. Paar aastat elasime vaid endale ja siis otsustasime lapse saada, teine laps sündis 40selt, lihtsalt varem ei tahtnud.
To report this post you need to login first.
01.02.2019 21:11
Minu jaoks 20ndate esimene pool kulus õppimisele, töötamisele ja reisimisele. Teine pool oli juba selline, et põhimõtteliselt võiks, kui leiaks suurepärase mehe. Leidsin sellise olevuse alles 27-aastaselt. Abiellusime aasta hiljem ja siis aasta hiljem saime esimese lapse. Arvestades, millist peavalu esimene laps meile valmistas, siis ma ei kujutaks ettegi kui mul oleks olnud nö vähem normaalne mees. Praegu õnneks naerame selle peale, kuidas ma raseduse ajal 9 kuud oksendasin ja pidevalt tilguti all käisin. Tegelikult see aeg oli kohutav. Ma olin pesemata, kasimata räpakoll, kes ainult oksendas ja iiveldas ning seksist ei tahtnud kuulda ka. Mees tegi süüa, koristas jne. Nagu vähe sellest, ostus meie pisitütreke pärast sündi tõeliseks fruktiks, kes magas ainult tunni kaupa pidevalt kussutades või kärus jalutades. Me mõlemad jalutasime lapsega iga päev mitmes vahetuses kümneid kilomeetreid maha. Lisaks sellele oli mul vaja saada iga päev min. 8h und, sest kui vähem sain, siis kadus piim ära. Meile aga oli väga oluline, et laps saaks rinnapiima. Niiet mu mees oli uskumatult tubli kogu selle perioodi ajal. Loomulikult oli meil ka ütlemisi ja tülisid, aga ei midagi tõsist. Ma ei kujuta ette kui mul ei oleks sellist meest kõrval olnud. Nüüd, 2 aastat hiljem, proovime jälle last saada. Uuh, natuke pelgan ka, et varsti jälle see iiveldus platsis ????
Õige! Ennem tuleb leida õige mees,kes on su kõrval nii heas kui halvas.
Ise olen hetkel ka räpakoll- juukseid pesen nädalas korra,sest meil ka nõudlik beebi. Pisike esimesed kuud ainult nuttis,magas ka lühikesi unesid, suur osa mu ajast kulub beebiga tegelemisele,rahustamisele. Mees pole kordagi teinud märkusi mu ülekilode kohta,pesemata juuste kohta,ei eelda et peale sünnitust supervormis peaksin olema ja särama nagu linnuke.
To report this post you need to login first.
04.02.2019 23:57
Olen praegu 21-aastane. Sünnitan 22-aastasena. Minu jaoks on see paras vanus esimest korda emaks saada.
To report this post you need to login first.
07.02.2019 01:15
Olin 27, kui sünnitasin, paar kuud hiljem sain 28. Praegu mõtlen küll, et oleks võinud juba varem, 20ndate esimeses pooles lapse saada, vaimselt olin selleks kindlasti valmis ja rahaliselt oleks ka hakkama saanud. Hetkel olen 31 ja tahaks teist ja ehk ka kolmandat last ning tunnen, et kiireks hakkab minema selle asjaga, sest ma tunnen end nii vanana!
To report this post you need to login first.
Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
