Kas teie arvates oleks väga suur viga kõrvalsuhtest laps saada? Kui naisel lapsi ei ole, aga sooviks. Mehel on naine ja laps olemas, elab hetkel nendega. Majanduslikult saaks hakkama. Mehele rääkinud ei ole. Kas keegi on sündinud sellisest suhtest?
Kas ausam pole erakliiniku teeneid kasutada?
Jah, oleks viga.
Päris palju elusid võib selle otsuse tõttu katki minna, sealhulgas su enda ja sellest suhtest sündiva lapse oma.
Jah, see on viga. Väga suur viga. Kõige alatum tegu, mida üks naine mehele üldse teha võiks.
Ma loen ridade vahelt välja, et sa oled selle mehe armuke. Ei ole see ka ilus, mida see mees OMA naisele teeb, aga sinu plaan on lausa masendav.
Kasuta mõne kliiniku teenuseid või lapsenda. Või leia enda kõrvale mees, kes sinuga elada ja last saada soovib.
Misasi on kõrvalsuhe? Kellest käib teemas üldse jutt, kes räägib, mitte ei saa aru? Kas kõrvalsuhe on sama, mis reetmine ja petmine või on see midagi helgemat? Kas kõrvalsuhe on selline, kus on kolm osapoolt ja kõik on sellega kursis? Või kaks psaikot lollitavad ühte inimest?
Laps ei ole kunagi viga. Loomulikult sünnita.
Milles see laps süüdi on, et sellist taaka kandama peab?
Kui suudad endale kindlaks jääda ja mehele mitte kunagi mitte mingeid nõudmisi (elatis, kohtumised, pärandus jne) esitama ei hakka, siis loomulikult sünnita. Laps registreeri oma lapsena ja kasvata üles. Kui mees soovib teie elus jôudumööda osaleda, siis lase, aga ära sunni. Kui plaanid dna abil isadust tuvastada ja hiljem isale nõuded selga väänata, siis pigem ära sünnita.
Minu mehe armuke tegi nii, seetõttu läksime mehega lahku. Enne ma armukesest ei teadnud. Mehel on nüüd kolmas naine. Arva ära, kas on tore elu, kui mees tegeleb minu lapsega, armukese lapsega ja elab kolmanda naisega. Kõigi elud on vussis põhimõtteliselt.
Täiesti masendav, kui haigeid inimesi maailmas on. Kas sa mõtled ka, kui mitme inimese elud sa selle teoga ära rikuks? Kui sa last tahad, miks sa siis kellegi armuke oled? Otsi omale VABA inimene kõrvale ja jäta suhtes inimesed rahule. Kujuta ette, kui sulle sedasi keegi teeks. Kahju, kui ei suudeta pereväärtuseid hinnata!
Oleks ju variant küll, kui tahad väga last ja suudad mehele mitte tema rollist asja juures rääkida – st tema praegust pereelu mitte kuidagi omalt poolt ohustada. AGA. Kui mehel on oma praeguses peres väikesed lapsed või neid sünnib sinna veel juurde, jääb alati oht, et kui nad kord kõik täiskasvanud, viib saatus lapsed omavahel kokku moel, mida kuidagi ei tahaks – näiteks armub su poeg/tütar oma poolõesse/-vennasse, teadmata sellest ise midagi. See oleks päris mage. Samas kui praegused lapsed juba hilisteismelised/täiskasvanud, siis sellist ohtu eriti pole ja ma ei näe küll põhjust, miks reaalsete meheleminekuväljavaadeteta lasteta naine, kes lapsi soovib, ei võiks seda endale lubada. Aga tõesti siis n.ö isikliku projektina, mis teise osapoole tuge ja abi ei vaja. Selles plaanis peaks siis ikka väga kindel olema, mitte et alguses oled iseseisev hakkamasaaja, pärast hakkad aga kannatajat etendama.
Lapsel on kindlasti mõnus kasvades teada saada, et vähe sellest, et tal isa pole, isa pole teda kunagi tahtnud ja ta on ema salaprojekt armukesena. Mitmekordne mölaklus. Nagu ütlesin- kui sa nii meelehitel oled, siis selleks on kliinikud.
Kas teie arvates oleks väga suur viga kõrvalsuhtest laps saada? Kui naisel lapsi ei ole, aga sooviks. Mehel on naine ja laps olemas, elab hetkel nendega. Majanduslikult saaks hakkama. Mehele rääkinud ei ole. Kas keegi on sündinud sellisest suhtest?
Küsimus ei ole ju mehes, vaid lapses. Ühel hetkel tuleb sul lapsele öelda, kes on ta isa. See on vajalik kasvõi selleks, et vältida lapse tulevasi valikuid. Mis teeksid kui saad lapse ja see laps tahab abielluda oma poolevenna või õega. Sina tead, aga laps ei tea? Asi pole mehes, vaid lapse õiguses teada, kes on tema tegelikult vanemad.
Küsimus ei ole ju mehes, vaid lapses. Ühel hetkel tuleb sul lapsele öelda, kes on ta isa. See on vajalik kasvõi selleks, et vältida lapse tulevasi valikuid. Mis teeksid kui saad lapse ja see laps tahab abielluda oma poolevenna või õega. Sina tead, aga laps ei tea? Asi pole mehes, vaid lapse õiguses teada, kes on tema tegelikult vanemad.
Lapsele tuleb tulevikus muidugi öelda, keegi pole seda ju eitanudki. Mees saab nagunii aru, et tema laps. Mingit traumat ei tule sellest, ärge mõelge üle.
Küsimus ei ole ju mehes, vaid lapses. Ühel hetkel tuleb sul lapsele öelda, kes on ta isa. See on vajalik kasvõi selleks, et vältida lapse tulevasi valikuid. Mis teeksid kui saad lapse ja see laps tahab abielluda oma poolevenna või õega. Sina tead, aga laps ei tea? Asi pole mehes, vaid lapse õiguses teada, kes on tema tegelikult vanemad.
Lapsele tuleb tulevikus muidugi öelda, keegi pole seda ju eitanudki. Mees saab nagunii aru, et tema laps. Mingit traumat ei tule sellest, ärge mõelge üle.
Muidugi tuleb, see pole mingi ülemõtlemine.
Aga kui see laps juba hakkama on pandud, siis muidugi tuleb sünnitada. Aborti kavatsed tegema hakata või?
Ma näen teemaalgatajas petist kõige naturaalsemas variandis. Nii palju selgroogu ei ole, et ausalt elada, no peab susserdama, ilma kohe ei saa.
Mis tähendab majanduslikult saan hakkama! Inimestega juhtub iga päev midagi ebameeldivat, võib ka sinuga juhtuda.
Proovi iga kuu üks miinimumpalk kõrvale panna. Vaata siis, kas läheb raskeks või mitte. Aga mis siis saab kui see laps on haige ja vajab sinu tähelepanu 24/7. Kelle poole sa siis pöördud?
Kas sa päris tõsiselt tahad lapse isaks sellist lammast, kes mitmest kuhjast korraga sööb? Eks sa muidugi ise tea, kuidas oma elu võimalikult keeruliseks elada. Edu sulle oma ägedas mullis.
Lapsele psühholoogilised probleemid kogu eluks garanteeritud. Identiteediküsimused jms. Mõtle hoolikalt
Kui oled juba rase ja soovid last, siis muidugi sünnita. Laps ei ole süüdi, et vanemad enne tema eostamist valesid valikuid on teinud. Aga ole valmis ka ebameeldivateks tagajärgedeks ning armasta ja toeta oma last nii palju kui vähegi võimalik. Targalt lapse huvides tegutsedes on võimalik kõigi ebameeldivustega last säästvalt hakkama saada.
Kui aga alles planeerid sellist rasestumist, siis lõpeta ära. Korja oma eneseväärikuse riismed kokku, jäta see petjast mees ja planeeri endale normaalne elu.
Kahju, kui ei suudeta pereväärtuseid hinnata!
Kahju jah, et mees oma olemasolevat peret ei väärtusta. Selliseid geene küll paljundada ei tahaks.
Pooled vastavad nii, nagu teemaalgataja alles planeeriks rasestumist, pooled nii, nagu ta oleks juba rase. Siin on ju vaks vahet.
Kui sa planeerid, siis ära parem planeeri. Ei ole hea mõte ning väga paljude suhtes ebaõiglane.
Kui sa juba oled rase, siis mis siin enam küsida on? Tegu juba tehtud ju. Veidi hilja mõelda selle peale, kas oli ikka õige tegu.
Kui sul seda last veel pole, siis vastan nii:
Ma ei saa ka aru, miks sa kliinikuid ei taha kasutada? Arvad, et loomulikult on rasestumisvõimalus suurem? ei ole, väiksem on.
Tahad kindlalt armukese geenidega last, sest ta on nii armas sulle?
Kui loodad, et armuke seepeale oma pere hülgab ja teie juurde kolib, siis see võimalus ei ole väga suur kahjuks. Veel väiksem on võimalus, et jäätegi õnnelikuks pereks pikemaks ajaks. Kui mees oleks tahtnud oma naist ja peret jätta, oleks ta seda ju saanud juba teha või on teie tutvus alles ülivärske?
Kui oled juba rase, siis egas midagi, ole edasi, palju õnne.
Kui kavatsed mehele ka rääkida, siis loodetavasti on su armuke vähemalt normaalne mees, mitte mingi ohtlik ja agressiivseteks tegudeks võimeline närvihaige.
Mina jäin rasedaks (mitte meelega, vaid tõesti juhuslikult) mitte armukesest, vaid vabast mehest, kellele ei meeldinudki end siduda. Meil oli ikkagi võrdsete inimeste suhe, mitu aastat. See mees läkski lolliks, nagu keegi siin ülalpool kirjeldas: lubas end maha lasta, ähvardas, et tema lapse geenid toovad haigusi jne. Survestas nii kaua, kuni tegin aborti. Loll olin. Väga loll. Aga minule mõjus see kõik nii, et lõpetasin suhte mehega ja läksingi erakliinikusse ja sain doonoriga lapse. Olen täies mahus üksikema ja saan ilusasti hakkama. Juba aastaid. Niisiis ma ütleks ka teemaalgatajale, et vali pigem erakliinik, kui hakkad armukesele meelega last tegema. See on alatu.
Ausam oleks, et mees teaks ja saaks otsustada, kas osaleb lapse elus ja kas jääb oma naisega kokku.
Jah. Mis sa mõnd vaba meest lapsesaamise projektiks ei kasuta? Boonusena äkki jääb su kõrvale ja saate koos kasvatada. Kui ei sobi, lähete taas lahku. Muidugi ka mehele tuleks sellest projektist teavitada.
Tekib küsimus, et kas sellises suhtepuntras, kus üks mees seksib mitmete naistega, siis kondoomi ei kasutata?
Mehed, PALUN kasutage kondoomi! Ärge litutage üldse mingite armukesega. Kui oma naine ei sobi, no minge lahku!
Kui litutamata ka ei saa jätta, siis elementaarne rohujuuretasand on kondoomi kasutamine.
Või ongi eesmärk külvata palju tuleb. Jäävad korraga oma naine ja armuke rasedaks, on tore või?
Võimalik, et see mees kasutab oma naisega rangelt kondoomi, tõesti ei tea. Aga pole mõtet valimatult eostada.
No kas siin vähe neid teemasid on olnud, kus 10-15 aastat hiljem naine otsustab, et mehe vanemad peavad ikka oma lapselast tundma. Või mehe pere peaks ikka teada saama, et lastel on poolõde/vend. Ei ole see teemaalgataja ka mingi erand, täna lubab uhkelt üksikema olla, mõne aasta pärast kraabib mehe ukse taga.
Asi pole ainult mehes, mees, kes peab pere kõrvalt teisi, on naginii süüdimatu tegelane, kellelt ei saa eeldada ka kondoomi kasutamist väljaspool püsisuhet. Seega peab see jääma nende kõrvalnaiste hooleks. Sest asi pole niipalju isegi rasestumises, kui just pehmelt öeldes pisikute ja pap viiruste levitamises. Vaba sekselu harrastajad peaksid kõik kondoomi kasutama. Aga no mis mina siin seletan, nemad peavad selles kõige teadlikumad olema. Netiajastul.
Lapsele psühholoogilised probleemid kogu eluks garanteeritud. Identiteediküsimused jms. Mõtle hoolikalt
No täpselt! Mina olen sellisest suhtest sündinud laps ja täpselt nii ongi.
Su lapsest tuleb kindlasti imeline ja kõrge moraaliga inimene. Hoorajäägrist isa+ susserdajast ema. Võrratu komplekt geene, mida paljundada!
Kui rase juba oleksin- lõpetaksin kõrvalsuhte, mehele rasedusest ei räägiks, kui ta kuskilt kuuleks, ütleks et ei ole tema laps. Teeksin endale lõpuni selgeks, et mitte kunagi, mitte iialgi ma ei lähe selle pere ellu vahele torkima. Võib- olla kui nad peaksid kunagi lahutama, aga ei iial enne. Lapsele ütleksin, kui ta on suurem, et kliiniku abiga
Kui veel ei oleks- saaksin lapse anonüümse doonori abiga kliinikust. Lapsele suuremana räägiksin tõtt- et tahtsin teda nii väga ja et keegi hea inimene aitas.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
