Esileht Pereelu ja suhted Lapse saamine kõrvalsuhtest

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 90 )

Teema: Lapse saamine kõrvalsuhtest

Postitas:
Kägu

Kui rase juba oleksin- lõpetaksin kõrvalsuhte, mehele rasedusest ei räägiks, kui ta kuskilt kuuleks, ütleks et ei ole tema laps. Teeksin endale lõpuni selgeks, et mitte kunagi, mitte iialgi ma ei lähe selle pere ellu vahele torkima. Võib- olla kui nad peaksid kunagi lahutama, aga ei iial enne. Lapsele ütleksin, kui ta on suurem, et kliiniku abiga

Kui veel ei oleks- saaksin lapse anonüümse doonori abiga kliinikust. Lapsele suuremana räägiksin tõtt- et tahtsin teda nii väga ja et keegi hea inimene aitas.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oleks ju variant küll, kui tahad väga last ja suudad mehele mitte tema rollist asja juures rääkida – st tema praegust pereelu mitte kuidagi omalt poolt ohustada. AGA. Kui mehel on oma praeguses peres väikesed lapsed või neid sünnib sinna veel juurde, jääb alati oht, et kui nad kord kõik täiskasvanud, viib saatus lapsed omavahel kokku moel, mida kuidagi ei tahaks – näiteks armub su poeg/tütar oma poolõesse/-vennasse, teadmata sellest ise midagi. See oleks päris mage. Samas kui praegused lapsed juba hilisteismelised/täiskasvanud, siis sellist ohtu eriti pole ja ma ei näe küll põhjust, miks reaalsete meheleminekuväljavaadeteta lasteta naine, kes lapsi soovib, ei võiks seda endale lubada. Aga tõesti siis n.ö isikliku projektina, mis teise osapoole tuge ja abi ei vaja. Selles plaanis peaks siis ikka väga kindel olema, mitte et alguses oled iseseisev hakkamasaaja, pärast hakkad aga kannatajat etendama.

Sedasi ütlevad ju juba laulu sõnad, et ega sa ei peagi isa kuulama kuna ta pole su isa, aga ise ta seda ei tea. Selliseid juhuseid võib muidugi olla, aga tõenäosus on ikka minimaalne, doonor sperma kasutamisega on ju ka võimalik, et sattud kokku ning armud oma bioloogilisesse õesse või venda.
Kui naine muretseb teadlikult lapse abielumehega oma projektina ja mehe perekonda sellega ei kahjusta kuidagi, siis pole seal ju probleemi, pees ei peagi teadma et ta saab isaks ja ema kasvatab lapse üksikemana ise üles.
Mõnes mõttes elu ju palju rahulikum kui kaklevate lahutatud vanemate lapsel, kui lapel pole õieti kodugi täna siin homme seal.

Please wait...
Postitas:
Kägu

– Teemaalgataja laps poleks esimene ega viimane laps, kelle elus isa ei osale.
– Tuttava inimesega saadud lapse puhul lihtsam vältida seda, et ta tulevikus oma õe või täditütrega pere ei looks. Tuleb laps ainult ühest suguvõsast eemal hoida. Spermadoonori puhul ei tea ju üldse, kellest hoiduda.
– Oma tuttava puhul teatakse tervise kohta rohkem. Tõenäoliselt armuke mainib kui põeb mõnda haigust või kui ta vanematel on tõsiseid terviseprobleemid.
– Kui koolis on vaja isa joonistada, siis saab lapsele välimuse, töö, hobide jms kohta tõtt rääkida. Ma ei tea, mida doonori lapsele peaks rääkima.
– Lapse eostamine on kindlasti meeldivam kui kliinikus läbi viidav protseduur.
Ehk siis ühinen arvamusega, et kui naine teeb seda oma (ja ainult oma projektina) ja mehele nõudmisi ei esita, siis pole see üldse nii halb plaan.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Väga paljud lapsed kasvavad isata ja selles mõttes ei ole teemaalgataja laps küll tulevikus millegi erilisega (või traumeeriva või dramaatilisega) eristuv.

Ikka parem kui kliinikulaps, kelle puhul sul geenidest pole aimugi.

Minule ei ole üksinda lapse kasvatamise mõte kuidagi vastumeelne. Igati okei oleks. Tunduvalt parem variant, kui lahutatud vanemate laps, kus peab last ühest kodust teise tirima ja mingeid kohtumisaegu kooskõlastama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mulle jääb mulje, et teemaalgataja on juba rase? Sellisel juhul saa laps ja kasvata teda ise.
Ma tean üht juhtumit, kus abielumees sai tütre nii oma abikaasaga kui 2 kuud hiljem kõrvalsuhtest. Ma ei tea, kuidas neil see õnnestus, aga abielumees jäi oma perega ja nendest samaealistest tüdrukutest said parimad sõbrannad, praeguseks on nad hilisteismelised. Kõrvalsuhtest sündinud tütar reisib perega koos ja on tihe külaline nende kodus.
Tean veel üht juhtumit, kus omal alal edukas naine sai lapse oma abielus oleva kursavennaga, aga see laps minu teada oma isaga ei suhtle ja see vist oligi selle naise soov.
Aga nagu elus ikka juhtub, siis ka paarisuhtest sündinud lapsele ei garanteeri isa mitte miski. Mul on üks tuttav noor naine, kes on imeline – meeldiv, haritud, edukas, intelligentne, armas – aga tema isa ei suhtle temaga, ei tunnista teda. Ta sündis enne isa abielu praeguse naisega ja isa vist pole isegi oma naisele rääkinud, et tal on tütar. Ta pole tütart toetanud (õpingud välismaal), kusjuures see mees on oma ringkonnas lugupeetud inimene. Vaat see on kurb ja vastutustundetu ja mul puudub igasugune austus sellise mehe suhtes, olgu ta kuitahes hea isa oma teistele lastele.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Spermadoonori puhul ei tea ju üldse, kellest hoiduda.

Eestis vist ikka eesti meeste spermat ei kasutata?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ärge reageerige, see on provokatsioon. teemaalgataja tõmbab provokatiivse teema käima ja siis istub vait nagu kult rukkis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

raske saaks kindlasti kohati olema. Lastega ikka vahel raske. Aga kui laps juba olemas on, siis mis siin enam niiväga mõelda on? Ise aborti ei poolda, sest kui ema mind ootas, tahtis ka aborti teha (tahtis isaga lahku minna). Aga vanaema veenis ta ringi. Ja ma olen ülitänulik, sest armastan oma elu. Mul on kaks toredat last ja hea mees. Kolmas laps tulekul. Majanduslikult ka kõik hästi.

Kindlasti ei pooldaks ma selle mehe ja tema naise elu minna rikkuma ja kindlasti ei pooldaks ma alimentide pealepanekut sellises situatsioonis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õudne. Mõtle lapsele, mis tunne tal on. Ta ei saa isaga kasvada, kui isal on teine pere. Mul nt pole enamuse ajast isa olnud, aga enda lastele sellist saatust ei sooviks. Lapsel on õigus mõlemale vanemale, õigus kasvada ka isaga. Ma sellist isiklikku projekti ei poolda. Eriti kui see on planeeritud nii.

kui last praegu olemas pole veel, siis ütleks ka, et ära jända sellega-kui aga laps on juba olemas, siis valiksin elu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis mõttes kõrvalsuhtest?
Sa oled ju abielumehe armuke ja ise vallaline ning loodad pekki keerata mehe abielu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

No ma väga loodan, et ta arutleb lihtsalt, kas tema titeisu on küllaldane põhjus mitme inimese elu pekki keeramiseks. Sest kui ta rase juba oleks, mida siin enam arutada on, kui tegu tehtud!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui rase juba oleksin- lõpetaksin kõrvalsuhte, mehele rasedusest ei räägiks, kui ta kuskilt kuuleks, ütleks et ei ole tema laps. Teeksin endale lõpuni selgeks, et mitte kunagi, mitte iialgi ma ei lähe selle pere ellu vahele torkima. Võib- olla kui nad peaksid kunagi lahutama, aga ei iial enne. Lapsele ütleksin, kui ta on suurem, et kliiniku abiga

Kui veel ei oleks- saaksin lapse anonüümse doonori abiga kliinikust. Lapsele suuremana räägiksin tõtt- et tahtsin teda nii väga ja et keegi hea inimene aitas.

Vana Gross ju oli hiljuti hädas kui selline tütar välja ilmus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tean lugu, kus naine (kunagi ammu lahutatud) armus kõrvuni naistemehe elustiiliga mehesse, kellega oli vist u. aasta kestev tormiline suhe. Jäi last ootama ja ütles, et ma tean, et pean kasvatama last üksi, aga olen ikkagi õnnelik, et lapse saan. Teiste elu pekki keeramise aspekti selles loos vist väga polnud, sest kuna mehe naistemehe elustiil oli üsna avalik, siis on väheusutav, et naine mehe elustiilist kohe mitte midagi ei teadnud. Raske külg on ilmselt see, et ema peab toime tulema kahe emotsionaalselt raske asjaga: esiteks, vastamata armastus (sest ega mees ju samasugust armastust vastu pakkunud). Teiseks – lapse eest hoolitsemise ja lapse ohjeldamise koormust ei saa lapse isaga jagada, abistavaks jõuks on ainult oma ema.

Aga jah – ega ema ja vanaemaga üleskasvav laps pole midagi enneolematut. Hiljuti laulja Andres Ots rääkis raadios, et tema isa suri ja tema on ema ja vanaema poolt kitsastes tingimustes (nende leibkonnal oli üks tuba) üleskasvatatud poiss. Ehk niiölda ainus mees majas. Kui küsiti, kas ta aitas ema-vanaema ka, siis ta ikka ütles, et eks ta ikka tassis küttepuid tuppa jne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vana Gross ju oli hiljuti hädas kui selline tütar välja ilmus.

Ju siis vana Gross oli ise ka noorest peast hädas kui küla peal käis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vbl

Eksin aga mul nagu meelde jäänud et Eesti väiksuse tõttu Eesti sperma läheb vällamaale ja me naised saavad vällamaa sperma 😉

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ja siis paari aasta pärast saad siia uue teema teha, et oled kurb, et laps on kurb, et tal isa on aga väga välja ei taha lapsest teha!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lapsele psühholoogilised probleemid kogu eluks garanteeritud. Identiteediküsimused jms. Mõtle hoolikalt

Täpselt!
Jah, mine kõnni nt. Viru keskuse all bussipeatuses ja vaata neid kummalisi identiteedita imelikke noori seal, sinu oma saab olema ka selline. Sest selle lapse treid valmis ja siis lähed järgmist meest otsima, laps on siis üleliigne, neid üleliigseid mine vaatagi ja siis mõtle, kas on hea mõte.
Balta ümbrus sobib ka, tulevik on kohal.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Loen ja imestan. Milliseid ’imelisi’ omadusi poogitakse külge lapsele, kelle sünni puhul ainuke eriline olukord on see, et isal on kuskil teine pere. Mis tähendab, et lapsel pole identiteeti??? Ma olen olnud ni lapsega mahajäetu abielunaine kui ka mehele kõrvalsuhe ja ka viimasest suhtest on mehe tungival pealekäimisel laps. Teate, vahet pole. Lapse kujunemisel on oluline see, kuidas teda kasvatakse. Kui laps on hoitud, armastatud ja temaga tegeltakse, siis ei mängi tema eostamise viis mingit rolli.
Aga üks asi on küll, mehe seljataga ma seda ei teeks. Minu arust on see alatu. Minu jaoks on hoopis spermapank välistatud valik – ma siiski tahaks teada, milline on see suguselts, kust ma pärit.
Ja omakogemusest võin öelda, et pigem on halvemas seisus need lapsed, kelle isa pere juurest ära jalutab ja pärast enam lastest ei hooli. Aga kui ema on arvestanud juba ette sellega, et laps on tema isiklik projekt, saab paljusid probleeme juba eos välistada.
Ideealne oleks muidugi lapsel kasvada kahe vanemaga armastavas peres, kuid ideaalseid peresid jääb aina vähemaks. Mina tehtut ei kahetse ja mul on väga tublid lapsed.
Mu vanem tütar rääkis kunagi, et nende kolmesest tüdrukute seltskonnast oli üks kahe vanemaga perest, temal siis isa lahkunud juba eelkooli eas ja praktiliselt lastega ei suhelnud, kolmas tüdruk oma isa ei teadnud. Teate, vahet nende endi jaoks polnud. Seega üksikvanemlus on raske sellele üksikule vanemale, seda kindlasti, kuid kui kõik korralikult läbimõelda,siis saab ka üksikvanema laps olla rõõmus, õnnelik ja tubli!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nõus. Olen kasvanud alkohoolikust isaga, samuti õed. Emal, isata kasvanud inimesel, kinnisidee, et peab suhtes olema. Lõppkokkuvõttes on meie psüühika samuti katki, oma 37 aasta jooksul olen ikka üksi ja lasteta ja kardan mehi ja suhteid. Absoluutset tõde pole. Tee, nagu süda ütleb.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Hakkab nüüd tulema neid ilma isata õnnelikke.

Ideealne oleks muidugi lapsel kasvada kahe vanemaga armastavas peres, kuid ideaalseid peresid jääb aina vähemaks.

See ekstreemselt lapsik argument – olgu nii, sest nii on – võiks tõesti juba ükskord isegi demagoogide prügikastis maanduda. Saage aru, et sellega ei argumenteerita, siis võiks juba mida iganes tolereerida, sest kõike on.
Väga paha, et jääb järjest vähemaks.
Muide, kuidas sa isiklikult keskkonnahoidu suhtud? Aga toa koristamisse? Selge ju, et segamini tube ja loodusereostamist on alati olnud ja puhast kohta jääb järjest vähemaks. Seega – laseme käia!?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hakkab nüüd tulema neid ilma isata õnnelikke.

Ideealne oleks muidugi lapsel kasvada kahe vanemaga armastavas peres, kuid ideaalseid peresid jääb aina vähemaks.

See ekstreemselt lapsik argument – olgu nii, sest nii on – võiks tõesti juba ükskord isegi demagoogide prügikastis maanduda. Saage aru, et sellega ei argumenteerita, siis võiks juba mida iganes tolereerida, sest kõike on.

Väga paha, et jääb järjest vähemaks.

Muide, kuidas sa isiklikult keskkonnahoidu suhtud? Aga toa koristamisse? Selge ju, et segamini tube ja loodusereostamist on alati olnud ja puhast kohta jääb järjest vähemaks. Seega – laseme käia!?

Miks see argument lapsik on – see on fakt, meeldib see mulle või ei. Minu jaoks on ideaalne abielu unistus, mille täitumisse ma enam ei usu. Seega kas ma peaksin sis loobuma perest, kui mul seda ideaali kuskilt võtta pole? Kas mu ülikooli õpingud olid aja raiskamine, kui saksa keele eksami pärast jäi Cum Laude saamata – ma polnud ju ideaalne? Palju meist on üldse ideaalsed?
Nagu õpetaja Laur Tootsile ütles: Kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool, aga tee hästi! Ma püüangi elada nii hästi nagu mu oludes see võimalik on. Kõike ma ei jõua, aga ma vähemalt üritan midagi teha. Mul pole lastele pakkuda ideaalset peret, kuid nad kasvavad kodus, kus neid väga armastatakse. Ja senine tulemus on olnud üle keskmise tubli, lapsed on lihtsalt võrratud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks sul seda last nii väga vaja on? Miks sa ei otsi enda kõrvale meest, kes sooviks sinuga elada, pere luua, lapse saada?
Kui see mees oleks soovinud (sinu pärast) oma pere jätta, oleks ta seda juba teinud. Ilmselt oled talle vaid lõbus meelelahutus, ajaviide. Pole tema ei esimene ega viimane mees, kes oma naist petab ega sina esimene ega viimane naine, kes on armukese rollis. Armukese roll on ikka olla armuke, elamiseks on oma naine ja perekond 🙂 Raske uskuda, et sa seda inimest armastad- kui armastaksid, siis sellist alatust ei plaaniks.
Ebareaalne, et su plaanitav rasedus teda rõõmustaks. Sellise teoga kaotad igasuguse usalduse ja arvatavasti kaob su elust siis igaveseks. Praegu loobid küll suuri sõnu, et saaksid majanduslikult ise hakkama jne., aga kui ei saa? Või kui su lootus on selle lapse abil see mees kätte saada, aga ei lähe nii? Suudad siis oma sõnade juurde kindlaks jääda või hakkad lapsele ikkagi isanime ja elatist taga ajama?
Kindlasti see laps kunagi küsiks, kes on ta isa. Isegi kui sina mõtled välja ilusa vastuse, on keegi, kes teab ja talle ütlemata ei jäta, et ta on sohilaps. Tahad oma lapsele sellist elu?
Ja kui kunagi hiljem leiad inimese, kes sooviks sinuga elada, mida sa talle siis ütled oma lapse päritolu kohta? Julgeksid tunnistada, KUIDAS sa ta said? Iga normaalne mees jookseks sellise naise juurest nii kiiresti et pea ja jalad käiksid kokku.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui veel ei ole rase, siis ära üldse mõtlegi edasi, viska see rumalus peast ja ära hakka õnnetust külvama.
Kui aga juba oledki rase, siis – ma ei saa aru, kuidas jälle ununeb, et seda last ei teinud siiski armuke üksinda, vaid ka tema n-ö koostööpartner. Kaitsmata vahekorda astuda on siiski mõlema otsus ju, ja täiskasvanud inimene oskab enamasti arvestada ka selle väga tõenäolise tagajärjega, lapse eostamisega. Nii et selles mõttes on lapsel isa olemas ja isal on, nagu emalgi, lapse ees kohustused, ükskõik kas ta sündis planeeritult või planeerimatult, abiellu või abieluväliselt. Sellest ei muutu lapse seaduslik õigus mõlema vanema poolt ülalpidamist saada.
Kuidas lapse isa selle lavastab, nii et tema päris perekond sellest ei purune, või mis mõtted sel mehel ka muidu oma elust ja asjadest on, on muidugi mõtlemise koht. Aga lapse õigused sellest ei muutu. Mõlemad olid rumalad, mõlemad eksisid, mõlemad vastutavad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui veel ei ole rase, siis ära üldse mõtlegi edasi, viska see rumalus peast ja ära hakka õnnetust külvama.

Kui aga juba oledki rase, siis – ma ei saa aru, kuidas jälle ununeb, et seda last ei teinud siiski armuke üksinda, vaid ka tema n-ö koostööpartner. Kaitsmata vahekorda astuda on siiski mõlema otsus ju, ja täiskasvanud inimene oskab enamasti arvestada ka selle väga tõenäolise tagajärjega, lapse eostamisega. Nii et selles mõttes on lapsel isa olemas ja isal on, nagu emalgi, lapse ees kohustused, ükskõik kas ta sündis planeeritult või planeerimatult, abiellu või abieluväliselt. Sellest ei muutu lapse seaduslik õigus mõlema vanema poolt ülalpidamist saada.

Kuidas lapse isa selle lavastab, nii et tema päris perekond sellest ei purune, või mis mõtted sel mehel ka muidu oma elust ja asjadest on, on muidugi mõtlemise koht. Aga lapse õigused sellest ei muutu. Mõlemad olid rumalad, mõlemad eksisid, mõlemad vastutavad.

Just selliste valelike naiste pärast nagu teemaalgataja on, võiks lapse saamine või mittesaamine olla sõlmitav lepinguga. Siis on teada, et laps sünnib kahe poole soovil, mitte ei ole taas ups!-juhtum. Tahaks päris ligidalt näha seda meest, kes magab armukesega kondoomi kasutamata, isegi kui see salanaine vannub, et kasutab pille vms ja “ära muretse, midagi ei juhtu”. Võid ju öelda küll, et kasvatad ise ja tuled toime ise ja midagi ei taha, aga seaduse järgi on lapsel loomulikult õigus tunda ja teada oma mõlemat vanemat ja mõlemal vanemal on ka kohustused lapse ees.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui veel ei ole rase, siis ära üldse mõtlegi edasi, viska see rumalus peast ja ära hakka õnnetust külvama.

Kui aga juba oledki rase, siis – ma ei saa aru, kuidas jälle ununeb, et seda last ei teinud siiski armuke üksinda, vaid ka tema n-ö koostööpartner. Kaitsmata vahekorda astuda on siiski mõlema otsus ju, ja täiskasvanud inimene oskab enamasti arvestada ka selle väga tõenäolise tagajärjega, lapse eostamisega. Nii et selles mõttes on lapsel isa olemas ja isal on, nagu emalgi, lapse ees kohustused, ükskõik kas ta sündis planeeritult või planeerimatult, abiellu või abieluväliselt. Sellest ei muutu lapse seaduslik õigus mõlema vanema poolt ülalpidamist saada.

Kuidas lapse isa selle lavastab, nii et tema päris perekond sellest ei purune, või mis mõtted sel mehel ka muidu oma elust ja asjadest on, on muidugi mõtlemise koht. Aga lapse õigused sellest ei muutu. Mõlemad olid rumalad, mõlemad eksisid, mõlemad vastutavad.

Just selliste valelike naiste pärast nagu teemaalgataja on, võiks lapse saamine või mittesaamine olla sõlmitav lepinguga. Siis on teada, et laps sünnib kahe poole soovil, mitte ei ole taas ups!-juhtum. Tahaks päris ligidalt näha seda meest, kes magab armukesega kondoomi kasutamata, isegi kui see salanaine vannub, et kasutab pille vms ja “ära muretse, midagi ei juhtu”. Võid ju öelda küll, et kasvatad ise ja tuled toime ise ja midagi ei taha, aga seaduse järgi on lapsel loomulikult õigus tunda ja teada oma mõlemat vanemat ja mõlemal vanemal on ka kohustused lapse ees.

Lapse saamine ongi leping. Seksid, eriti veel kondoomita, järelikult arvestad võimalusega laps saada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kui selles lapsest tuleb silmapaistev inimene?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kindlasti ei soovitaks teemaalgatajale saada sel viisil laps.See on alatu ja valelik käitumine ja su laps peab valedega elama ja leppima.
Äkki ikka leiad endale pärismehe, et ei peaks valetama ja valedega elama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui veel ei ole rase, siis ära üldse mõtlegi edasi, viska see rumalus peast ja ära hakka õnnetust külvama.

Kui aga juba oledki rase, siis – ma ei saa aru, kuidas jälle ununeb, et seda last ei teinud siiski armuke üksinda, vaid ka tema n-ö koostööpartner. Kaitsmata vahekorda astuda on siiski mõlema otsus ju, ja täiskasvanud inimene oskab enamasti arvestada ka selle väga tõenäolise tagajärjega, lapse eostamisega. Nii et selles mõttes on lapsel isa olemas ja isal on, nagu emalgi, lapse ees kohustused, ükskõik kas ta sündis planeeritult või planeerimatult, abiellu või abieluväliselt. Sellest ei muutu lapse seaduslik õigus mõlema vanema poolt ülalpidamist saada.

Kuidas lapse isa selle lavastab, nii et tema päris perekond sellest ei purune, või mis mõtted sel mehel ka muidu oma elust ja asjadest on, on muidugi mõtlemise koht. Aga lapse õigused sellest ei muutu. Mõlemad olid rumalad, mõlemad eksisid, mõlemad vastutavad.

Just selliste valelike naiste pärast nagu teemaalgataja on, võiks lapse saamine või mittesaamine olla sõlmitav lepinguga. Siis on teada, et laps sünnib kahe poole soovil, mitte ei ole taas ups!-juhtum. Tahaks päris ligidalt näha seda meest, kes magab armukesega kondoomi kasutamata, isegi kui see salanaine vannub, et kasutab pille vms ja “ära muretse, midagi ei juhtu”. Võid ju öelda küll, et kasvatad ise ja tuled toime ise ja midagi ei taha, aga seaduse järgi on lapsel loomulikult õigus tunda ja teada oma mõlemat vanemat ja mõlemal vanemal on ka kohustused lapse ees.

Mitte kunagi ei saa 100% kindlustada, et laps sünnib parajasti mõlema poole soovil. Mh ka seepärast, et inimene võib meelt muuta. Täna mõtleb nii, homme naa, ja eilset nagu poleks olnudki. Samuti ei saa iialgi 100% usaldada naise keha. Ka spiraaliga on rasedaks jäädud, tablettidest rääkimata, mis mingil asjaolude kokkulangemisel võivad mõju kaotada (nt äge, kuid lühike seedehäire, suvaline oksendamine jms). Mees, kes isaks saada kindlasti ei soovi, kasutab selleks ette nähtud abivahendit igal juhul.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui veel ei ole rase, siis ära üldse mõtlegi edasi, viska see rumalus peast ja ära hakka õnnetust külvama.

Kui aga juba oledki rase, siis – ma ei saa aru, kuidas jälle ununeb, et seda last ei teinud siiski armuke üksinda, vaid ka tema n-ö koostööpartner. Kaitsmata vahekorda astuda on siiski mõlema otsus ju, ja täiskasvanud inimene oskab enamasti arvestada ka selle väga tõenäolise tagajärjega, lapse eostamisega. Nii et selles mõttes on lapsel isa olemas ja isal on, nagu emalgi, lapse ees kohustused, ükskõik kas ta sündis planeeritult või planeerimatult, abiellu või abieluväliselt. Sellest ei muutu lapse seaduslik õigus mõlema vanema poolt ülalpidamist saada.

Kuidas lapse isa selle lavastab, nii et tema päris perekond sellest ei purune, või mis mõtted sel mehel ka muidu oma elust ja asjadest on, on muidugi mõtlemise koht. Aga lapse õigused sellest ei muutu. Mõlemad olid rumalad, mõlemad eksisid, mõlemad vastutavad.

Just selliste valelike naiste pärast nagu teemaalgataja on, võiks lapse saamine või mittesaamine olla sõlmitav lepinguga. Siis on teada, et laps sünnib kahe poole soovil, mitte ei ole taas ups!-juhtum. Tahaks päris ligidalt näha seda meest, kes magab armukesega kondoomi kasutamata, isegi kui see salanaine vannub, et kasutab pille vms ja “ära muretse, midagi ei juhtu”. Võid ju öelda küll, et kasvatad ise ja tuled toime ise ja midagi ei taha, aga seaduse järgi on lapsel loomulikult õigus tunda ja teada oma mõlemat vanemat ja mõlemal vanemal on ka kohustused lapse ees.

Mitte kunagi ei saa 100% kindlustada, et laps sünnib parajasti mõlema poole soovil. Mh ka seepärast, et inimene võib meelt muuta. Täna mõtleb nii, homme naa, ja eilset nagu poleks olnudki. Samuti ei saa iialgi 100% usaldada naise keha. Ka spiraaliga on rasedaks jäädud, tablettidest rääkimata, mis mingil asjaolude kokkulangemisel võivad mõju kaotada (nt äge, kuid lühike seedehäire, suvaline oksendamine jms). Mees, kes isaks saada kindlasti ei soovi, kasutab selleks ette nähtud abivahendit igal juhul.

Kindlasti on spiraali ja tablettidega ka rasedaks jäädud. Aga- kui naine kasuab rasestumisvastaseid vahendeid, järelikult seetõttu, et ta last ei soovi. Kõlab ehk julmalt, aga kõik, mis elu saanud, ei pea ju sündima.
Teemaalgataja aga ehk on praeguseks oma rumala mõtte matnud. Midagi head ega ilusat tema plaanist ei tuleks, mitme inimese elud vaid rikuks ära.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui veel ei ole rase, siis ära üldse mõtlegi edasi, viska see rumalus peast ja ära hakka õnnetust külvama.

Kui aga juba oledki rase, siis – ma ei saa aru, kuidas jälle ununeb, et seda last ei teinud siiski armuke üksinda, vaid ka tema n-ö koostööpartner. Kaitsmata vahekorda astuda on siiski mõlema otsus ju, ja täiskasvanud inimene oskab enamasti arvestada ka selle väga tõenäolise tagajärjega, lapse eostamisega. Nii et selles mõttes on lapsel isa olemas ja isal on, nagu emalgi, lapse ees kohustused, ükskõik kas ta sündis planeeritult või planeerimatult, abiellu või abieluväliselt. Sellest ei muutu lapse seaduslik õigus mõlema vanema poolt ülalpidamist saada.

Kuidas lapse isa selle lavastab, nii et tema päris perekond sellest ei purune, või mis mõtted sel mehel ka muidu oma elust ja asjadest on, on muidugi mõtlemise koht. Aga lapse õigused sellest ei muutu. Mõlemad olid rumalad, mõlemad eksisid, mõlemad vastutavad.

Just selliste valelike naiste pärast nagu teemaalgataja on, võiks lapse saamine või mittesaamine olla sõlmitav lepinguga. Siis on teada, et laps sünnib kahe poole soovil, mitte ei ole taas ups!-juhtum. Tahaks päris ligidalt näha seda meest, kes magab armukesega kondoomi kasutamata, isegi kui see salanaine vannub, et kasutab pille vms ja “ära muretse, midagi ei juhtu”. Võid ju öelda küll, et kasvatad ise ja tuled toime ise ja midagi ei taha, aga seaduse järgi on lapsel loomulikult õigus tunda ja teada oma mõlemat vanemat ja mõlemal vanemal on ka kohustused lapse ees.

Mitte kunagi ei saa 100% kindlustada, et laps sünnib parajasti mõlema poole soovil. Mh ka seepärast, et inimene võib meelt muuta. Täna mõtleb nii, homme naa, ja eilset nagu poleks olnudki. Samuti ei saa iialgi 100% usaldada naise keha. Ka spiraaliga on rasedaks jäädud, tablettidest rääkimata, mis mingil asjaolude kokkulangemisel võivad mõju kaotada (nt äge, kuid lühike seedehäire, suvaline oksendamine jms). Mees, kes isaks saada kindlasti ei soovi, kasutab selleks ette nähtud abivahendit igal juhul.

Üldjuhul räägitakse omavahel selgeks, kas soovitakse last või mitte ning kui ei soovita või on vara veel, siis milliseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse. Mina kümne-kordset kaitset vajalikuks ei pea.
Kui ikkagi peaks “õnnetus” juhtuma, siis on alati võimalik ka aborti teha või siis tuleb laps endal üles kasvatada ilma teisele poolele mingeid nõudmisi esitamata, kuna lapse allesjätmine on vaid sinu enda soov.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 90 )


Esileht Pereelu ja suhted Lapse saamine kõrvalsuhtest