Teema: Lapse saamine mehe tahte vastaselt

Jah, on lohkutõmbamine, aga kas pead siis õigemaks, kui mees saab naise keha üle kontrolli, st et saab sundida teda aborti tegema? Oleks ju veel hullem.

Kui inimene kindlasti ei taha last, siis peaks ta ikka ise hoolt kandma selle eest, et seda ei juhtuks. Mitte jääda usaldama partnerit, kellega tegelikult mingit suurt sidet polegi.

Ära hoora. Kõik. Aga kui hoorad, siis vastuta.

Või siis võib vasektoomia teha, on mugavam ja kindlam.

Kägu kirjutas:

Kondoomi kasutamine pole mingi nonsense, kõigil meestel on võimalik selle abil naise rasestamist vältida ja nii lihtne see ongi.

Ok, aga teeme siis võimalused võrdseks! Homsest peale abort keelatud. Rasestumine on otsus ja kergesti välditav.

Kägu kirjutas:

Kuna aiman, et teema (suitsiidi plaaniv appikarje siin), kuhu kirjutasin alloleva oma seisukoha, kustutatakse ära, siis kopeerin siia üle eraldi teemana (kuna vääribki eraldi teemat).

Kägu kirjutas:
Kas saame õigesti aru, et saad lapse? See on ju kõige suurem õnn maailmas! Miks selliseid mõtteid mõtled siis? Tule ometi mõistusele ja hakka vastutama enda ja väikese inimese elu eest. Ei ole maailmas suuremat õnne kui laps(ed).

Minu seisukoht
See on ikka väga veider jutt! Aseta end korraks mehe rolli, kes pole last soovinud (jätkem siinkohal kõrvale, et “it takes 2 2 tango” jne) ja sind seatakse lihtsalt fakti ette! Mis “kõige suurem õnn maailmas”? Vastu sinu tahtmist?! Ja arvestades, et mitte kõik inimesed ei soovi lapsi ega meeldi lapsed.

Olen alati mõelnud seda naiste võimu selle koha pealt, et naine lihtsalt otsustab, et tahab last ja jääb rasedaks ja mehel pole mitte muhvigi öelda – see on ülimalt ebaõiglane!

Lapse saamine PEAB olema kahepoolne soov ja otsus! Ja mitte ainult lapsevanemate seisukohalt, vaid ka lapse omalt – lapselt võetakse juba eos võimalus normaalst pereelu elada ja ehk isegi võimalik isa osalemine selles projektis. Ülimalt masendav. Laps ei ole ema isiklik privaprojekt ometi!

Seega ma saan sellest mehest selle koha pealt suurepäraselt aru.

Ja see tavaline jutt, et “ise oled süüdi, et kummi ei kasutanud, nüüd vastuta” – see on tegelikult täielik nonsens – kui pole olnud kokkulepet, et saame koos lapse, hakkame emaks-isaks, loome pere, eostame järeltulija, siis naise otsus laps saada ilma mehe nõusolekuta liigitub sulaselgeks pettuseks ja labaselt väljendudes mehe “lohku tõmbamiseks”. Mida võiks oodata sellise lapse või üldse sellise “pere” (loe: ema ja tema projekt “minu laps” – mitte keegi pole kellegi omand) elust, mis on juba algusest peale rajatud pettusele? Mõelge naised sellele, enne kui mehe tahtevastaselt lapsi saama kukute. Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks.

Olen naine kellel on üks laps.

Hollandis juba aetaksegi sooneutraalset abordiseadust. Selle järgi on ka mehel õigus abordiks. Kolme kuu jooksul alates hetkest kui mees sai teada või pidi teada saama sündivast lapsest, on tal õigus sellest lahti öelda.
Naine tehku mis tahab, see on siis ainult tema laps.
Minu meelest õiglane.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kuna aiman, et teema (suitsiidi plaaniv appikarje siin), kuhu kirjutasin alloleva oma seisukoha, kustutatakse ära, siis kopeerin siia üle eraldi teemana (kuna vääribki eraldi teemat).

Kägu kirjutas:
Kas saame õigesti aru, et saad lapse? See on ju kõige suurem õnn maailmas! Miks selliseid mõtteid mõtled siis? Tule ometi mõistusele ja hakka vastutama enda ja väikese inimese elu eest. Ei ole maailmas suuremat õnne kui laps(ed).

Minu seisukoht
See on ikka väga veider jutt! Aseta end korraks mehe rolli, kes pole last soovinud (jätkem siinkohal kõrvale, et “it takes 2 2 tango” jne) ja sind seatakse lihtsalt fakti ette! Mis “kõige suurem õnn maailmas”? Vastu sinu tahtmist?! Ja arvestades, et mitte kõik inimesed ei soovi lapsi ega meeldi lapsed.

Olen alati mõelnud seda naiste võimu selle koha pealt, et naine lihtsalt otsustab, et tahab last ja jääb rasedaks ja mehel pole mitte muhvigi öelda – see on ülimalt ebaõiglane!

Lapse saamine PEAB olema kahepoolne soov ja otsus! Ja mitte ainult lapsevanemate seisukohalt, vaid ka lapse omalt – lapselt võetakse juba eos võimalus normaalst pereelu elada ja ehk isegi võimalik isa osalemine selles projektis. Ülimalt masendav. Laps ei ole ema isiklik privaprojekt ometi!

Seega ma saan sellest mehest selle koha pealt suurepäraselt aru.

Ja see tavaline jutt, et “ise oled süüdi, et kummi ei kasutanud, nüüd vastuta” – see on tegelikult täielik nonsens – kui pole olnud kokkulepet, et saame koos lapse, hakkame emaks-isaks, loome pere, eostame järeltulija, siis naise otsus laps saada ilma mehe nõusolekuta liigitub sulaselgeks pettuseks ja labaselt väljendudes mehe “lohku tõmbamiseks”. Mida võiks oodata sellise lapse või üldse sellise “pere” (loe: ema ja tema projekt “minu laps” – mitte keegi pole kellegi omand) elust, mis on juba algusest peale rajatud pettusele? Mõelge naised sellele, enne kui mehe tahtevastaselt lapsi saama kukute. Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks.

Olen naine kellel on üks laps.

Hollandis juba aetaksegi sooneutraalset abordiseadust. Selle järgi on ka mehel õigus abordiks. Kolme kuu jooksul alates hetkest kui mees sai teada või pidi teada saama sündivast lapsest, on tal õigus sellest lahti öelda.
Naine tehku mis tahab, see on siis ainult tema laps.
Minu meelest õiglane.

nõus. eeldusel, et mehe otsus on tagasipöördumatu.
igasugused hilisemad halamised stiilis, et olin noor ja rumal ja nüüd täiesti teine inimene, ei lähe sel juhul mitte. mis läinud, see läinud, nagu abordi puhul ju on.

Kägu kirjutas:

Point on lühidalt öeldes eetikas. Ei ole eetiline kellegi teise tahte vastaselt võtta ainuisikuliselt otsuseid vastu nii olulises asjas, nagu seda on uue elu loomine, teha seda läbi pettuse ja sealjuures ignoreerides ka selle uue elu potentsiaalseid perspektiive, soove ja vajadusi.

See on lihtsalt nii alatu manööver, et tõesti tekib küsimus selliselt talitavate inimeste eetikakoodeksi olematuse osas.

Ja eetika ALGAB sealt, et sa ei seksi inimesega, kellega sa pole valmis lapsi saama.

Kägu kirjutas:

Point on lühidalt öeldes eetikas. Ei ole eetiline kellegi teise tahte vastaselt võtta ainuisikuliselt otsuseid vastu nii olulises asjas, nagu seda on uue elu loomine, teha seda läbi pettuse ja sealjuures ignoreerides ka selle uue elu potentsiaalseid perspektiive, soove ja vajadusi.

Eetiline on, et inimesed ei seksi nagu ahvid suvaliselt vaid enne valivad hoolikalt kellega võiks pere luua, sõlmivad abielu (olgu juriidiliselt või omavahelise mõlemapoolse kokkuleppena), olles enne ka laste teema läbi arutanud. Ja siis mõlemad käituvad üksteist austavalt ning austavad ka uut elu, mis võibolla mõlemi plaanide väliselt siiski alguse sai (ei räägi siin abortidest med. näidustustel või vägistamistest). Vaat see on eetiline ja moraalne.

Kui sellega ei saa hakkama, siis pole vaja eetikast rääkida, sest omal soovil abort pole kuidagi eetiline. Sellisel juhul last mittesooviv mees esmalt vaadaku kellega üldse voodisse läheb ja siis kasutagu kondoomi või tehku vasektoomia või istugu igapäevaselt tagumikku pidi kuumas vees (toimib hästi).

Kägu kirjutas:

Mulle endiselt näib, et küsimus peab olema empaatiavõime puudumises antud olukorras. Kui naine suudaks end panna mehe rolli (jättes, taaskord, kõrvale selle: ise oled süüdi, kumm, kumm ja mina kasutan selle võimaluse nüüd ära, sest see on minu võimuses, vot! ja tõmban sulle koti pähe ja sina, loll, hakkad maksma nii mis koliseb mulle ka veel! etc) ja kujutaks ette, et sulle sunnitakse peale laps, keda sa ei ole soovinud, kuid kes on su liha ja veri; kelle emaga sa ei soovi ühust elu jagada ega peret luua – siis mis tunne oleks sellise pettuse osaks langeda? Ja mis tunne peaks olema lapsel, kelleni loo taust varem või hiljem jõuab.

Miks ronib üks mees voodisse naisega, kellega ta soovi elu jagada ega peret luua? Kas see teguviis on naise suhtes eetiline? Sest ta lihtsalt kasutas ära võimaluse naise voodisse ronida? Mis tunne on sel naisel, keda on ainult ära kasutatud?

Kägu kirjutas:

Point on lühidalt öeldes eetikas. Ei ole eetiline kellegi teise tahte vastaselt võtta ainuisikuliselt otsuseid vastu nii olulises asjas, nagu seda on uue elu loomine, teha seda läbi pettuse ja sealjuures ignoreerides ka selle uue elu potentsiaalseid perspektiive, soove ja vajadusi.

Kas abordi nõudmine on mehe poolt eetiline? Kas ta toetab seda naist, kellega ta peret luua ei soovinud, moraalselt? Või peseb lihtsalt oma käed puhtaks?

Suhe on kahe inimese vahel. Kui nad ei ole suutnud omavahel kokku leppida, et kohtuvad ainult lõbutsemise eesmärgil, siis selle asemel, et naist labaselt ära kasutada, on mehel kõik võimalused seda suhet voodini mitte viia (mis oleks naise suhtes eetiline) ja otsida endale keegi teine. Kui juba mees on naise suhtes ebaeetiliselt käitunud, siis mis õigusega ta ootab, et naine tema suhtes eetiliselt käitub? Kui juba point eetikas on, siis arutatagu mõlema poole eetilise käitumise üle.

Kägu kirjutas:

Ja algas jälle jutt kummist jne, ehkki ma juba teemaalgatuses üritasin seda ennetada.

Point on lühidalt öeldes eetikas. Ei ole eetiline kellegi teise tahte vastaselt võtta ainuisikuliselt otsuseid vastu nii olulises asjas, nagu seda on uue elu loomine, teha seda läbi pettuse ja sealjuures ignoreerides ka selle uue elu potentsiaalseid perspektiive, soove ja vajadusi.

See on lihtsalt nii alatu manööver, et tõesti tekib küsimus selliselt talitavate inimeste eetikakoodeksi olematuse osas.

Mulle endiselt näib, et küsimus peab olema empaatiavõime puudumises antud olukorras. Kui naine suudaks end panna mehe rolli (jättes, taaskord, kõrvale selle: ise oled süüdi, kumm, kumm ja mina kasutan selle võimaluse nüüd ära, sest see on minu võimuses, vot! ja tõmban sulle koti pähe ja sina, loll, hakkad maksma nii mis koliseb mulle ka veel! etc) ja kujutaks ette, et sulle sunnitakse peale laps, keda sa ei ole soovinud, kuid kes on su liha ja veri; kelle emaga sa ei soovi ühust elu jagada ega peret luua – siis mis tunne oleks sellise pettuse osaks langeda? Ja mis tunne peaks olema lapsel, kelleni loo taust varem või hiljem jõuab.

Milleks selliseid alatuid nükkeid teha?

selle küsimuse võiks esitada siinsamas foorumis käivale naisele, kes just sellist asja tegi. piibuga naine on ta nimi.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Üksteise altvedamine on nii ehk naa ebaeetiline, on see siis pettusega rasedaks jäämine või lapse hiljem maha jätmine. Siin pole midagi rääkida. Mida selle vastu teha? Head vastust ei ole. Mehele soovitaks siiski kummi kasutada, see on üsna ainuke viis end selliste pettuste eest kaitsta. Naine võib ju süüdi ja paha olla, aga pärast seksi mehel pole enam midagi teha. Lahendus ei ole mehele abordi üle otsustamise õiguse andmine – tegemist ei ole küünte lõikamisega, vaid potentsiaalselt ohtliku protseduuriga.
Teine asi on see, kui kaitsevahenditest hoolimata naine rasestub. See on koht, kus mõlemad vastutavad. Selle vastu aitab topeltkaitse kasutamine ja ka spiodin ehk seksimine ainult nendega, kellega lapse saamise vastu otse midagi ei ole.

seadusega saab seda olukorda muuta.

Seda, mida ma kirjutasin, ei saa muuta. Jah, mehele saab anda otsustusõiguse, aga see ei muuda kuidagi olukorda, et tegemist on naise tervisele potentsiaalselt ohtliku protseduuriga, mis ei peaks olema lahendus.
Selline seadus oleks see asi, mis paneks mind Eestist minema kolima.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Üksteise altvedamine on nii ehk naa ebaeetiline, on see siis pettusega rasedaks jäämine või lapse hiljem maha jätmine. Siin pole midagi rääkida. Mida selle vastu teha? Head vastust ei ole. Mehele soovitaks siiski kummi kasutada, see on üsna ainuke viis end selliste pettuste eest kaitsta. Naine võib ju süüdi ja paha olla, aga pärast seksi mehel pole enam midagi teha. Lahendus ei ole mehele abordi üle otsustamise õiguse andmine – tegemist ei ole küünte lõikamisega, vaid potentsiaalselt ohtliku protseduuriga.
Teine asi on see, kui kaitsevahenditest hoolimata naine rasestub. See on koht, kus mõlemad vastutavad. Selle vastu aitab topeltkaitse kasutamine ja ka spiodin ehk seksimine ainult nendega, kellega lapse saamise vastu otse midagi ei ole.

seadusega saab seda olukorda muuta.

Seda, mida ma kirjutasin, ei saa muuta. Jah, mehele saab anda otsustusõiguse, aga see ei muuda kuidagi olukorda, et tegemist on naise tervisele potentsiaalselt ohtliku protseduuriga, mis ei peaks olema lahendus.
Selline seadus oleks see asi, mis paneks mind Eestist minema kolima.

mis see tervis siia puutub? Kui mees last ei taha, siis ütleb ta sellest lahti (abort). Edaspidi on ta lapse suhtes mittekeegi nagu spermadoonor. Mis naine teeb, on tema asi.

See ju ongi see, et naine üksi vastutab vea eest, mis kahekesi tehti. Vastutab siis kas last üksi üles kasvatades või enda tervist kahjustades.

Miks mitte reguleerida seadusega seda, et suvaliste inimestega keppimine pole lubatud? Praegu millegi pärast ühiskond seda aksepteerib, aga vastutuse võtmist ja kandmist peetakse ülekohtuseks. Kui siin aastaid tagasi Vassiljev hõiskas, et naised, kes saavad lapsed vastutustundetute meestega, tuleb steriliseerida. Selle peale ma ütleks, et hea küll, kui mehel on õigus vastutusest lahti öelda ning naine on sunnitud aborti tegema ( ei pea võimalikuks üksi lapse kasvatamisega toimetulemist), siis tuleb vastukaaluks see mees kastreerida näiteks vms.
Täpselt nii kaua kui ühiskond aksepteerib sellist vastutustundetut hooramist ja inimeste ärakasutamist, täpselt nii kaua need probleemid soovimatute laste osas säilivad ühel või teisel moel.

Jätkuvalt: mehe tahte vastaselt pole võimalik last saada. Seksimine, vähemalt vaginaalne vahekord, võrdub alati võimalusega last saada. Mees on täiskasvanu, kes vastutab oma soovide, tegude, elu eest ise. Kui lapse saamine on 100% mittesoovitav, siis lihtsalt ei saa endale vaginaalselt vahekorda lubada! Kui soovitakse väikest riski, aga vastutuse võtmine on siiski võimalik, kasutatakse kondoomi. Teatud tingmustel saab steriliseerida. Last hoiab ära ikka see, kes last ei taha! Tore, kui teine seda ka teeb,aga enda eest vastutab ikka igaüks ise.
Kuidas siis vastupidisel juhul on: on kokkulepe, et mõlemad soovivad last, vahel tuleb ettepanek lausa mehe poolt. Aga siis mõtleb mees ümber: kas juba raseduse ajal või pärast lapse sündi. Otse loomulikult leiavad kõik, et naisel tuleb laps üksi üles kasvatada.