Teema: Lapse saamine mehe tahte vastaselt

Teema on vahepeal arenenud, räägiti üldistavalt meestest ja naistest. Mind jälle häirib, et naisi nii rumalateks peetakse, kes nagu üldse enam ei adu, mis nende kehaga tehakse. Naised on nagu pidevas valmisolekus ainult rasestuma. Ja seda promoda vastutamisena?!
Mina reguleerin naisena ise oma elu. Raskeid olukordi aitab vältida ennetustöö. Ei ole pohhui ja ükskõik, kellega ma lapsi saan. Ülekohtune oleks nõuda, et teine inimene peaks endal laskma midagi läbilõigata, põhjusega, et mina tahan või ei taha, aga ikkagi sünnitan.

Eostajaga suhtelmist ei nõuagi keegi, tulevikus sama, hooldekoduarved on kohustus maksta, suhtlema ei pea. Seadus.

Nii peakski see käima, eks ole – et jõutakse ühisele kokkuleppele. Tegelikult, ma kardan, kirjeldad sa siiski ideaalsituatsiooni. Kui su tütar peaks n-ö kogemata rasedaks jääma, siis ei pruugi ju olukord sugugi nii valutult laheneda. Tütre partner ehk soovib aborti, aga oletame, et su tütar ei suuda seda teha. Kas sina peaksid õigeks teda mõjutada? Või mis siis saaks? Kui tütar ja ta partner konsensust ei leiaks? Kas sa mõistaksid tütre hukka, et ta teeb “ups!- ja nüüd mina sünnitan”- otsuse? Kas sa mõistaksid ta partneri hukka, kui too soovib minema jalutada?

Planeerimata raseduse ja aborditeema hell koht, ma leian, ongi see, et valikud ja elu ise ei ole must-valged. Ei saa öelda, et naine on paha, kui ta soovib planeerimata lapse mehe kiuste siia ilma sünnitada. Ka ei saa öelda, et mees on paha, kui ta aborti teha palub. Sellises olukorras ei ole võimalik mõlemat osapoolt 100% õiglaselt kohelda, alati peab poole valima. Kahjuks.

P.S. Ja ma ei saa aru, miks sul on hea meel, et sul poega pole? Mis vahet seal on? Kas pojaga ei saa siis ema-poja jutte selgeks rääkida?

#3350168:

#3350131:

#3350009:

#3349942:

#3349840:

#3349519:

#3349347:

#3349314:

#3349305:

Miks see kõhulahtisus krooniline peaks olema? Piisab ühest korrast mitmekümne aasta jooksul!

Miks mehed sigitavad lapsi, keda nad ei soovi? Ikka oma rahakotile vastavalt tuleb lapsi sigitada. Museas, meeste sterliseerimine on tunduvalt ohutum, lihtsam ja ohutum kui naiste oma.

Kui ühe korra kõht lahti läheb ja lapsi ei soovi, siis ühe korra jõuad sa sos-pilli ka omale muretseda. Mis meeste ja naiste vahelist võrdsust sa taga ajad? Naisel on endal pea mõtlemise jaoks otsa loodud. Ei maksa unustada, et rasedus ei ole iseensestmõistetav. Ei ole midagi nii ohutu.

SOS-pill ei toimi kõhulahtisuse korral!

#3350565:

Kas ma mõjutaks tütart? Ilmselt küll. Või vähemalt tuletaks meelde, mis ta ise sellisest olukorrast varem arvanud on. Lisaks oleneb kõik antud hetkest- et ülikool lapse tõttu pooleli jääks, ma kindlasti ei kiida.
Kas ma mõistaks tütre partneri hukka, kui ta otsustab minema jalutada? Ei. Lapse saamine peaks olema kahepoolne otsus. Samas arvan, et juba enne peaks olema kõik selgeks räägitud, mis ja kuidas saab siis kui midagi alt veab.
Pole poega, pole ka naist, kes saaks talle lapse kaela määrida.
Mul on abikaasa, kel hetkel veel alaealine laps. Saadud naise poolt justnimelt “mina tahan last saada ja aborti ei tee” meetodil. Valetades, et kasutab pille ja rasedusest teatades alles siis kui abordi jaoks oli liiga hilja. Ei häbene oma tegu ka aastaid hiljem.

Vat ma ei saa aru meestest siiski.
Kui nad ikka teavad, et naised muudkui valetavad pillide kasutamise kohta – miks nad siis ise meetmeid ei rakenda? Kuidas on võimalik – et oled mees – ei taha 100% kindlasti last – aga ikka saad lapse? Mida sa tegid selle nimel, et last ei saaks? Milliste tegevustega püüdsid soovimatut olukorda ära hoida?
Ma kaugeltki ei poolda pettusega lapse tegemist. Aga ma miskipärast arvan, et enamus neist juhtudest, mida mehed serveerivad “pettusega” lapse kaela määrimiseks – et need on enamasti ikka meest laiskusest ja mugavusest tekkinud olukorrad.
No tõesti – pead oma peas plaani elukaaslasest lahku minna – aga siis ups! saad lapse? Mil moel? Või sa oled unustanud elukaaslasele rääkida, et plaan on lahku minna? Ehk isegi räägid ühistest plaanidest?

Miks mul on tunne, et sa sellesse abikaasa alaealisse lapsesse eriti soojalt ei suhtu? Et parem oleks kui teda olemas poleks?
Või üldse – kui sul on tütardega teemad läbi räägitud. Nad ei häbene kasutada rasestumisvastaseid vahendeid. Sulle ei meeldiks kui nad ülikooli pooleli jätaks.
Ehk su tütred on juba päris suured. Samas – su abikaasal on alaealine laps.
Seega on võimalikud variandid –
• su mees on alaealise lapse saanud teie abielu kõrvalt?
• su mees on su ellu tulnud hiljem, teise ringi kaaslasena? eelmisest suhtest? võimalik, et mehe eelmine suhe oli veel lõpetamata, kui ta sinuga suhtlema hakkas?
• su mees ei ole su tütarde isa, peab end pigem selle alaealise poja isaks?

Segane värk ühesõnaga.

#3350590:

#3350565:

Kas ma mõjutaks tütart? Ilmselt küll. Või vähemalt tuletaks meelde, mis ta ise sellisest olukorrast varem arvanud on. Lisaks oleneb kõik antud hetkest- et ülikool lapse tõttu pooleli jääks, ma kindlasti ei kiida.

Kas ma mõistaks tütre partneri hukka, kui ta otsustab minema jalutada? Ei. Lapse saamine peaks olema kahepoolne otsus. Samas arvan, et juba enne peaks olema kõik selgeks räägitud, mis ja kuidas saab siis kui midagi alt veab.

Pole poega, pole ka naist, kes saaks talle lapse kaela määrida.

Mul on abikaasa, kel hetkel veel alaealine laps. Saadud naise poolt justnimelt “mina tahan last saada ja aborti ei tee” meetodil. Valetades, et kasutab pille ja rasedusest teatades alles siis kui abordi jaoks oli liiga hilja. Ei häbene oma tegu ka aastaid hiljem.

Vat ma ei saa aru meestest siiski.

Kui nad ikka teavad, et naised muudkui valetavad pillide kasutamise kohta – miks nad siis ise meetmeid ei rakenda? Kuidas on võimalik – et oled mees – ei taha 100% kindlasti last – aga ikka saad lapse? Mida sa tegid selle nimel, et last ei saaks? Milliste tegevustega püüdsid soovimatut olukorda ära hoida?

Ma kaugeltki ei poolda pettusega lapse tegemist. Aga ma miskipärast arvan, et enamus neist juhtudest, mida mehed serveerivad “pettusega” lapse kaela määrimiseks – et need on enamasti ikka meest laiskusest ja mugavusest tekkinud olukorrad.

No tõesti – pead oma peas plaani elukaaslasest lahku minna – aga siis ups! saad lapse? Mil moel? Või sa oled unustanud elukaaslasele rääkida, et plaan on lahku minna? Ehk isegi räägid ühistest plaanidest?

Miks mul on tunne, et sa sellesse abikaasa alaealisse lapsesse eriti soojalt ei suhtu? Et parem oleks kui teda olemas poleks?

Või üldse – kui sul on tütardega teemad läbi räägitud. Nad ei häbene kasutada rasestumisvastaseid vahendeid. Sulle ei meeldiks kui nad ülikooli pooleli jätaks.

Ehk su tütred on juba päris suured. Samas – su abikaasal on alaealine laps.

Seega on võimalikud variandid –

• su mees on alaealise lapse saanud teie abielu kõrvalt?

• su mees on su ellu tulnud hiljem, teise ringi kaaslasena? eelmisest suhtest? võimalik, et mehe eelmine suhe oli veel lõpetamata, kui ta sinuga suhtlema hakkas?

• su mees ei ole su tütarde isa, peab end pigem selle alaealise poja isaks?

Segane värk ühesõnaga.

Ei ole ühti segane värk. Võin täpsustada.
* ei, mees ei ole last saanud meie abielu kõrvalt
* mu mees on mu ellu tulnud hiljem, nii minu kui tema eelmine suhe (millest tal on alaealine laps) oli lõppenud juba väga kaua aega enne meie kohtumist
* ei, mu mees ei ole mu tütarde isa (nad on eelmisest suhtest ja uue suhte alguseks olid juba täiskasvanud).

Et naine pillide kasutamise kohta valetas, sai ta teada hiljem.
Ma sellesse mehe lapsesse üleliia soojalt ei suhtu tõepoolest. Sulle muidu meeldiks kui su kodust varastatakse? Kohe nii mitu korda, et lõpuks hakkad enne külaskäiku sahtleid üles pildistama.

#3350590:

#3350565:

Kas ma mõjutaks tütart? Ilmselt küll. Või vähemalt tuletaks meelde, mis ta ise sellisest olukorrast varem arvanud on. Lisaks oleneb kõik antud hetkest- et ülikool lapse tõttu pooleli jääks, ma kindlasti ei kiida.

Kas ma mõistaks tütre partneri hukka, kui ta otsustab minema jalutada? Ei. Lapse saamine peaks olema kahepoolne otsus. Samas arvan, et juba enne peaks olema kõik selgeks räägitud, mis ja kuidas saab siis kui midagi alt veab.

Pole poega, pole ka naist, kes saaks talle lapse kaela määrida.

Mul on abikaasa, kel hetkel veel alaealine laps. Saadud naise poolt justnimelt “mina tahan last saada ja aborti ei tee” meetodil. Valetades, et kasutab pille ja rasedusest teatades alles siis kui abordi jaoks oli liiga hilja. Ei häbene oma tegu ka aastaid hiljem.

Vat ma ei saa aru meestest siiski.

Kui nad ikka teavad, et naised muudkui valetavad pillide kasutamise kohta – miks nad siis ise meetmeid ei rakenda? Kuidas on võimalik – et oled mees – ei taha 100% kindlasti last – aga ikka saad lapse? Mida sa tegid selle nimel, et last ei saaks? Milliste tegevustega püüdsid soovimatut olukorda ära hoida?

Ma kaugeltki ei poolda pettusega lapse tegemist. Aga ma miskipärast arvan, et enamus neist juhtudest, mida mehed serveerivad “pettusega” lapse kaela määrimiseks – et need on enamasti ikka meest laiskusest ja mugavusest tekkinud olukorrad.

No tõesti – pead oma peas plaani elukaaslasest lahku minna – aga siis ups! saad lapse? Mil moel? Või sa oled unustanud elukaaslasele rääkida, et plaan on lahku minna? Ehk isegi räägid ühistest plaanidest?

Miks mul on tunne, et sa sellesse abikaasa alaealisse lapsesse eriti soojalt ei suhtu? Et parem oleks kui teda olemas poleks?

Või üldse – kui sul on tütardega teemad läbi räägitud. Nad ei häbene kasutada rasestumisvastaseid vahendeid. Sulle ei meeldiks kui nad ülikooli pooleli jätaks.

Ehk su tütred on juba päris suured. Samas – su abikaasal on alaealine laps.

Seega on võimalikud variandid –

• su mees on alaealise lapse saanud teie abielu kõrvalt?

• su mees on su ellu tulnud hiljem, teise ringi kaaslasena? eelmisest suhtest? võimalik, et mehe eelmine suhe oli veel lõpetamata, kui ta sinuga suhtlema hakkas?

• su mees ei ole su tütarde isa, peab end pigem selle alaealise poja isaks?

Segane värk ühesõnaga.

See on minu jaoks ka arusaamatu – mehel ei ole tagataskus abordivõimalust, aga ikka seksib kondoomita (või steriliseerimata)? Mehed peaksid ju naistest veel ettevaatlikumad olema…

Nagu reaalselt, paljud püsisuhtes olevad paarid kasutavad topelt kaitset. Et naine nt võtab pille ja mees kasutab iga kord kondoomi. Kui palju? Ma ei usu seda lihtsalt. Ja siis ma kujutan neid naisi siin ette, kes oma abikaasaga kasutavad 5 aastat kõiki vahendeid ja see osutub ikka tülikaks ja siis lepivad kokku, et hea küll naine kasutab ainult pille. Ja järgmine kord voodis kobistab jälle sahtli kallal ja ütleb naisele, ma ei usalda sind ma last ei taha ja ma panen ikka kummi ka peale. Päris masendav mu jaoks. Aga eks enamustel siis on see igapäev.

#3350655:

#3350651:

#3350590:

#3350565:

Kas ma mõjutaks tütart? Ilmselt küll. Või vähemalt tuletaks meelde, mis ta ise sellisest olukorrast varem arvanud on. Lisaks oleneb kõik antud hetkest- et ülikool lapse tõttu pooleli jääks, ma kindlasti ei kiida.

Kas ma mõistaks tütre partneri hukka, kui ta otsustab minema jalutada? Ei. Lapse saamine peaks olema kahepoolne otsus. Samas arvan, et juba enne peaks olema kõik selgeks räägitud, mis ja kuidas saab siis kui midagi alt veab.

Pole poega, pole ka naist, kes saaks talle lapse kaela määrida.

Mul on abikaasa, kel hetkel veel alaealine laps. Saadud naise poolt justnimelt “mina tahan last saada ja aborti ei tee” meetodil. Valetades, et kasutab pille ja rasedusest teatades alles siis kui abordi jaoks oli liiga hilja. Ei häbene oma tegu ka aastaid hiljem.

Vat ma ei saa aru meestest siiski.

Kui nad ikka teavad, et naised muudkui valetavad pillide kasutamise kohta – miks nad siis ise meetmeid ei rakenda? Kuidas on võimalik – et oled mees – ei taha 100% kindlasti last – aga ikka saad lapse? Mida sa tegid selle nimel, et last ei saaks? Milliste tegevustega püüdsid soovimatut olukorda ära hoida?

Ma kaugeltki ei poolda pettusega lapse tegemist. Aga ma miskipärast arvan, et enamus neist juhtudest, mida mehed serveerivad “pettusega” lapse kaela määrimiseks – et need on enamasti ikka meest laiskusest ja mugavusest tekkinud olukorrad.

No tõesti – pead oma peas plaani elukaaslasest lahku minna – aga siis ups! saad lapse? Mil moel? Või sa oled unustanud elukaaslasele rääkida, et plaan on lahku minna? Ehk isegi räägid ühistest plaanidest?

Miks mul on tunne, et sa sellesse abikaasa alaealisse lapsesse eriti soojalt ei suhtu? Et parem oleks kui teda olemas poleks?

Või üldse – kui sul on tütardega teemad läbi räägitud. Nad ei häbene kasutada rasestumisvastaseid vahendeid. Sulle ei meeldiks kui nad ülikooli pooleli jätaks.

Ehk su tütred on juba päris suured. Samas – su abikaasal on alaealine laps.

Seega on võimalikud variandid –

• su mees on alaealise lapse saanud teie abielu kõrvalt?

• su mees on su ellu tulnud hiljem, teise ringi kaaslasena? eelmisest suhtest? võimalik, et mehe eelmine suhe oli veel lõpetamata, kui ta sinuga suhtlema hakkas?

• su mees ei ole su tütarde isa, peab end pigem selle alaealise poja isaks?

Segane värk ühesõnaga.

See on minu jaoks ka arusaamatu – mehel ei ole tagataskus abordivõimalust, aga ikka seksib kondoomita (või steriliseerimata)? Mehed peaksid ju naistest veel ettevaatlikumad olema…

Mitte ainult ettevaatlikumad, nad EI TOHIKS naisi usaldada. Iial.

Õige. Ja naised mehi ka mitte. Mehed valetavad imeasju kokku, et naisi voodisse saada, armukesepidamisest rääkimata. Seega on kindel igaühel ise enda eest vastutada ja probleemid kaovad.

#3350668:

#3350658:

Nagu reaalselt, paljud püsisuhtes olevad paarid kasutavad topelt kaitset. Et naine nt võtab pille ja mees kasutab iga kord kondoomi. Kui palju? Ma ei usu seda lihtsalt. Ja siis ma kujutan neid naisi siin ette, kes oma abikaasaga kasutavad 5 aastat kõiki vahendeid ja see osutub ikka tülikaks ja siis lepivad kokku, et hea küll naine kasutab ainult pille. Ja järgmine kord voodis kobistab jälle sahtli kallal ja ütleb naisele, ma ei usalda sind ma last ei taha ja ma panen ikka kummi ka peale. Päris masendav mu jaoks. Aga eks enamustel siis on see igapäev.

Aga mis sa siis välja pakud, kui mitte mingil juhul last ei soovi? Steriliseerimine on teine võimalus.

Alailma saab siit lugeda, kuidas paha naine mehele salaja lapse tegi. Kui mees ise ennast kaitseb, ei saa seda juhtuda.

Ma pakun välja usaldusväärse ja ausa suhte, kus üksteist austatakse ja arvestatakse üksteisega. Üldjuhul on pillid usaldusväärsed vahendid ja nendest piisab. Või siis teine variant, et mees kasutab ainult kondoomi ja naine ei pea pille kasutama. Ja nii elataksegi. Kui soovitakse last, siis räägitakse kõigepealt omavahel, ja kui jõutakse otsusele, et laps võib tulla, siis hakatakse last tegema.

#3350685:

#3350668:

#3350658:

Nagu reaalselt, paljud püsisuhtes olevad paarid kasutavad topelt kaitset. Et naine nt võtab pille ja mees kasutab iga kord kondoomi. Kui palju? Ma ei usu seda lihtsalt. Ja siis ma kujutan neid naisi siin ette, kes oma abikaasaga kasutavad 5 aastat kõiki vahendeid ja see osutub ikka tülikaks ja siis lepivad kokku, et hea küll naine kasutab ainult pille. Ja järgmine kord voodis kobistab jälle sahtli kallal ja ütleb naisele, ma ei usalda sind ma last ei taha ja ma panen ikka kummi ka peale. Päris masendav mu jaoks. Aga eks enamustel siis on see igapäev.

Aga mis sa siis välja pakud, kui mitte mingil juhul last ei soovi? Steriliseerimine on teine võimalus.

Alailma saab siit lugeda, kuidas paha naine mehele salaja lapse tegi. Kui mees ise ennast kaitseb, ei saa seda juhtuda.

Ma pakun välja usaldusväärse ja ausa suhte, kus üksteist austatakse ja arvestatakse üksteisega. Üldjuhul on pillid usaldusväärsed vahendid ja nendest piisab. Või siis teine variant, et mees kasutab ainult kondoomi ja naine ei pea pille kasutama. Ja nii elataksegi. Kui soovitakse last, siis räägitakse kõigepealt omavahel, ja kui jõutakse otsusele, et laps võib tulla, siis hakatakse last tegema.

Just nimelt, üldjuhul. Aga kui on tegu mitteüldjuhuga? Selles foorumis on palju kirjutisi naistelt, kes on rasestunud hoolimata vahendite kasutamisest!
Ikka kisuvad need kirjutised sinnakanti, et mehe osa on ainult deklareerida: “Ma ei taha last!”, kõik ülejäänu on naise mure…

Kui vahendid veavad alt siis on ju eriti lihtne vähemalt minu silmis – siis pole ka naine seda last soovinud ja sellisteks juhtudeks ongi ju abort. Kui just koos muule tulemusele ei jõuta. Vahendeid kasutataksegi ju sel põhjusel, et ei soovita last – mis see muu tulemus siis veel olla võiks?!

#3350700:

#3350695:

Kui vahendid veavad alt siis on ju eriti lihtne vähemalt minu silmis – siis pole ka naine seda last soovinud ja sellisteks juhtudeks ongi ju abort. Kui just koos muule tulemusele ei jõuta. Vahendeid kasutataksegi ju sel põhjusel, et ei soovita last – mis see muu tulemus siis veel olla võiks?!

Ja sinu meelest on aborti niisama lihtne teha? Paljud naised seda siiski ei suuda, ja need, kes on teinud, kannatavad tihti kogu ülejäänud elu. Mehel muidugi selliseid probleeme pole, riskivaba nauding vaid.

Sina siis kujutad ette, et naine, kes last pole saada soovinud saab ta ikkagi ja see siis on “niisama lihtne teha”?
Tableti abort pole midagi hirmsat ja kui sa pole ise last soovinud siis ei tasu ka seda emotsionaalset poolt üle dramatiseerida.

#3350693:

#3350683:

Ma loen ja mõtlen täpselt sama.

Kui on kokku lepitud, et naine kasutab pille kuna last ei soovita ja naine mehe seljataga selle võtmata jätab, siis on ju mehe tahte vastaselt laps saadud, mis siin vaielda on? Püsisuhtes usaldatakse teineteist ja oleks tõesti päris solvav kui mees teataks, et ei ma ikka ei usalda sind ja panen kondoomi ka peale – mis suhe see selline on? Ja ei püsisuhe ei tähenda tingimata, et peab igal ajal olema lapseks valmis – kui on kokkulepe, et lapsi ei tule siis vastupidise nimel tegutsemine on tahte vastane ja petmine. Sellisel juhul peaks tõesti mehel olema kasvõi võimalus lapsest lahti öelda ja kuna naine üksi otsustas ta saada siis ka kogu materiaalne vastutus jääks naise kanda.

Nojah – kui paljud mehed üldse vaevuvad rasedusvastaste vahendite osas kokku leppima.

Et istuvad maha ja räägivad – et tead, kallis – ma arvan, et pole laste saamiseks valmis, seega ma arvan, et kasutame kondoomi, siis pole sul vaja end tablettidega mürgitada. Või, et mõtlesin vasektoomia peale, sest lapsi ma niikuini ei taha.

Nii või?

Või on meeste meelest kokkulepe see kui nad sel teemal vait on ning teemaks ei võtagi? Et kuidagi küllap naine ise teab, mis teeb.

Just nimelt: tüüpiline kokkulepe meeste moodi – sina naine vastutad, et mina soovimatut last ei saaks. Minu osa on vaid igasuguse riski ja kohustusteta nauding.
Alati mees ei küsigi, kas naine soovib last ja vahendeid kasutab.

#3350703:

#3350700:

#3350695:

Kui vahendid veavad alt siis on ju eriti lihtne vähemalt minu silmis – siis pole ka naine seda last soovinud ja sellisteks juhtudeks ongi ju abort. Kui just koos muule tulemusele ei jõuta. Vahendeid kasutataksegi ju sel põhjusel, et ei soovita last – mis see muu tulemus siis veel olla võiks?!

Ja sinu meelest on aborti niisama lihtne teha? Paljud naised seda siiski ei suuda, ja need, kes on teinud, kannatavad tihti kogu ülejäänud elu. Mehel muidugi selliseid probleeme pole, riskivaba nauding vaid.

Sina siis kujutad ette, et naine, kes last pole saada soovinud saab ta ikkagi ja see siis on “niisama lihtne teha”?

Tableti abort pole midagi hirmsat ja kui sa pole ise last soovinud siis ei tasu ka seda emotsionaalset poolt üle dramatiseerida.

Ometi tuhanded naised seda millegipärast teevad. Psühholoogid jt on neid lugusid palju kuulnud. Rääkimata sellest, et abort on ka tervisele ohtlik. Vähe on räägitud sellest, et abort võib põhjustada hilisemat rinnavähki. Nimelt hakkavad rindades toimuma muutused kohe raseduse alguses ja kui neid nö väevõimuga katkestada, võib tulemuseks olla pahaloomuliste rakkude areng.

#3350693:

#3350683:

Ma loen ja mõtlen täpselt sama.

Kui on kokku lepitud, et naine kasutab pille kuna last ei soovita ja naine mehe seljataga selle võtmata jätab, siis on ju mehe tahte vastaselt laps saadud, mis siin vaielda on? Püsisuhtes usaldatakse teineteist ja oleks tõesti päris solvav kui mees teataks, et ei ma ikka ei usalda sind ja panen kondoomi ka peale – mis suhe see selline on? Ja ei püsisuhe ei tähenda tingimata, et peab igal ajal olema lapseks valmis – kui on kokkulepe, et lapsi ei tule siis vastupidise nimel tegutsemine on tahte vastane ja petmine. Sellisel juhul peaks tõesti mehel olema kasvõi võimalus lapsest lahti öelda ja kuna naine üksi otsustas ta saada siis ka kogu materiaalne vastutus jääks naise kanda.

Nojah – kui paljud mehed üldse vaevuvad rasedusvastaste vahendite osas kokku leppima.

Et istuvad maha ja räägivad – et tead, kallis – ma arvan, et pole laste saamiseks valmis, seega ma arvan, et kasutame kondoomi, siis pole sul vaja end tablettidega mürgitada. Või, et mõtlesin vasektoomia peale, sest lapsi ma niikuini ei taha.

Nii või?

Või on meeste meelest kokkulepe see kui nad sel teemal vait on ning teemaks ei võtagi? Et kuidagi küllap naine ise teab, mis teeb.

Minu mees rääkis justnimelt enne lapsi, et ära mürgita end ja kasutasimegi kondoomi. Nüüd peale lapsi pakkus välja vasektoomia, sest olemasolevatest lastest piisab. seni kuni see tegemata , kasutame jälle kondoomi. Ei ole nii, et naine vaata ise kuidas saad, pole minu asi. Ja minu meelest see ongi normaalne, sest meil on suhe kus asjad läbi räägitud ausalt.