Teema: Lapse sõber lõhkus sülearvuti ära

Kodukindlustust pole? Sellisel juhul on vaid omavastutuse summa.
Saaks omavastutuse siit nt teise lapsevanemaga ühildada või ehk on teisel lapsevanem kodukindlustus vm kindlustus – osade kindlustustega makstakse kinni ka teistele tehtud kahju.

Muidu on nii ja naa, ühest küljest võtsid ise vastutuse sülearvuti lastele andmise kohta, siis teisel vanemal justkui pole ju süüd. Kui laps ei läinud ja meelega ei lõhkunud, st nt võtab veeklaasi ka valab peale vmt. Kui andsid neile selle kuskile diivanil sülle ja libises maha, siis teine lapsevanem pole ju süüdi ja ise võtsid oma arvuti andmisega neile ka vastutuse.

Meil on kodukindlustus mille omavastutus on 190€, kohaldub ka siis kui laps külas olles lõhub midagi ära. Ehk mõtlemise koht, kas maksan ise see 190€ või kui rahadega kitsas räägiks lapse sõbra vanematega. Ise nähtavasti oleks hirmus kuri oma lapse peale, aga sõbralt hüvitist ei nõuaks, rikub suhteid.

Kui meil oleks selline asi juhtunud, oleks see puhtal kujul minu probleem. Lapsel peaks olema teada, millised vidinad on tema ja ta sõprade kasutada ja millised on rangelt ja suurelt “ei-ei!”.
Minu ja abikaasa tööarvuti on just sellised asjad, mida lapsed ei näpi ei üksinda, ega sõpradega olles. KUI teil reegleid ei ole, on see sinu probleem.

Kui lapse sõber astus üle kõikidest teie pere reeglitest ja tegi seda üksinda, räägiks sõbra vanematega ja leiaks koos kompromissi.

Mina ei pöörduks teise lapse vanemate poole. Ilmselt ei ole ma oma lapsele piisavalt hästi selgeks teinud, et “minu tööläpakas on meie perele ülimalt vajalik elatusallikas ja seda võib kasutada ainult ja ainult korralikult laua peal hoides, jooki-sööki lähedale toomata, laua peal samal ajal turnimata. Kui sõpradega tahad seda kasutada, siis õpetad sõbrale ka need reeglid selgeks või ei kasuta üldse.”

Teine kord võib juhtuda, et sinu laps sõbra pool palli telekasse viskab (minu kodus laste sõbrad on korduvalt püüdnud elutoas palli visata), siis pead sõbrale uue teleka ostma. Tegelikult peab ikkagi ka küllakutsuja vastutama, et see, keda ta kutsub, suudab käituda ja õnnetusi ikka juhtub, eriti lastega.

Üldiselt ei ole üldse hea idee oma tööläpakat lastele mängimiseks kätte anda, tõmbavad selle mingeid viiruseid täis. Kindlustada ka tasub. 200 eurot on ikkagi palju väiksem summa kui paartuhat eurot uue läpaka eest. Osta lastele järgmisel korral parem taaskasutusest läpakas, ilma sinna mingeid hiigelsummasid panutamata.

Kui sina annad lastele vaatamiseks oma tööarvuti või siis kasvõi kaudselt võimaldad neil seda kasutada (pole parooli või su laps teab parooli), siis pole siin küll vaja lapsi ega lapsevanemaid mingite rahanõuetega tülitada. Ise oled süüdi ja kõik.
Kui see on su tööarvuti, eeldan, et siis tööandja vara, siis tõenäoliselt on see vara ikkagi kindlustatud tööandjal. Ütled, et kukkus tööd tehes maha ja saad uue arvuti.
Kui oled iseenda tööandja ning kindlustust pole, siis … ole rõõmus ja rahul, said õppetunni päris mitmes asjas. 1) olulisi asju ei anta laste kätte; 2) oluline vara kindlustatakse.

Ahjaa – ja 2-aastat vana arvuti on ikka päris vana arvuti juba.

Kuidas saab sülearvuti niimoodi kukkuda, et puhta puruks on? Olid ise juures ja nägid, et lapse sõber seda tegi? Mida siis sinu laps tegi, kui sõber arvuti maha pillas? Vaatas pealt?! Viiksin arvuti mõne spetsialisti juurde, et selgitada, kas ainult kukkumisest saab arvuti nii katki minna.

#3350109:

Ahjaa – ja 2-aastat vana arvuti on ikka päris vana arvuti juba.

Kas Perekooli miljonärid ostavad siis igal aastal uued arvutid?
Minu läpakas on ostetud aastal 2014 ja kasutatuna. Kui vana ta reaalselt on, ma ei teagi, aga töötab siiani probleemideta.
Täiesti töötav lauaarvuti (uuena ostetud) on meil aastast 2011 siiani kasutusel..
Ei näe nagu põhjust töötavaid asju lihtsalt niisama välja vahetama hakata.

Olid ise ka kodus (siis ka sina oleks võinud eelnevalt juba märgata, et olukord väljub kontrolli alt) või lapsed omaette ja neil oli lubatud arvutit kasutada. Kui ikka ise ei näinud kõrvalt, et meelega lõhkumine, siis raha ei küsiks. Küll vaataksin üle tuleviku asjade kasutuse (kes või, millal võib) ja sõprade/selle sõbra külas oleku tingimused ja kallimate asjade teistele (olgugi, et sinu lapsega) kasutada andmise tingimused.
Meil on kogu aeg olnud kord, et laps on üksinda sõpru võõrustades meie kodu (asjade) nö vastutaja/kaitsja ja kui tundub või laps üksinda olles ei suudagi nö ohjata sõpru (tagajärjeks näiteks varastamised, kolamised, pidevad või meelega lõhkumised vms), siis ta pole valmis üksinda olles sõpru(või konkeetselt seda last) võõrustama. Ning variandid on täiskasvanu kohalolekul ning siis vajadusel ka täiskasvanu mõtleb, kas ja kui kalleid koduvidinaid lubab külalistel kasutada. Rahanõue pigem siis, kui pidevalt ka korduvalt mingid jamad on (aga siis ei lubaks ka kalleid asju kasutadagi ja ei lubaks ilmselt ka omaette koju).

Mees viis kokkujooksnud arvuti parandusse.
Paranduses küsiti: “Mis oli viimane asi, mida Te arvutiga enne kokkujooksmist tegite?”
Mees: “Andsin laste kätte…”
(Vastuvõtja noogutas arusaavalt.)

Tööarvutit ei anna lastele kunagi. Lisaks sellele ei annaks laste kätte asju, mille katkiminemist ei saa endale lubada (näiteks kallis peegelkaamera). kui sõbrad on külas, siis olen asjade andmisega topeltettevaatlik, lapsed kipuvad seltskonnas hooletumad olema.

Ja 2 a vana arvuti on nii ja naa. Isiklik arvuti kestab mul hulga kauem kui 2 a, üks oli töökorras 10 a. Tööarvutid vahetatakse meil välja iga 2-3 a tagant.

Õnnetusi võib kõigil juhtuda . Mina küll ei võtaks vanematega ühendust ega nõuaks kompensatsiooni .See juhtus ju kogemata. Perekondadel on erinevad rahalised seisud ,aga äkki neil polegi kohe sellist raha maksta? Kuidas meeldiks kui oleks vastupidine olukord ning sinu laps oleks lõhkunud läpaka ja tahtnud et teie selle kinni maksate? Kui läpakas oli töö jaoks ja seal olid nt töö jaoks olulised failid siis poleks ma seda isegi oma lapsele lubanud. Nt minu sai endale sügisel uue telefoni aga detsembris juhtus nii et teine poiss tegi ka selle katki ,aga ma ei saanudki aru kas kogemata või meelega aga mina küll ei võtnud vanematega ühendust või veel üks teine poiss sodis minu lapse proffi kendama mitte just kõige ilusama joonistusega täis ning tegemist oli proffi kendama ,aga mina ei võtnud vanematega ühendust.Kuid erinevalt asja katki minemisest mis oli kogemata ilmselt siis kendama sodimine oli meelega.

Kui lapse sõber näeb, et sellisele hooletule käitumisele isegi vestlust teemal “Miks peab teiste asju hoolikalt hoidma?” ei järgne, siis õpib ta sellest loost nii mõndagi, kuidas teie kodus asju hoidma peab. Kinnimaksmine on üks asi (kuigi kui ma kellegi nii kalli asja ära lõhuks, siis pakuksin ise kinnimaksmine välja), kuid jätta sõbrale mulje, et see on okei ning tehku nii teinekordki on teine asi.