Olen oma väikelapsega praegu haiglas (iiveldushoogude tõttu). Oleme siin seedeprobleemidega laste osakonnas olnud juba ligi nädal aega. Huvitav tähelepanek on sihuke, et kui väikelaste emad jälgivad lausa ülipiinliku hoolega, mida nende lapsed söövad, siis pisut suuremad lapsed, kes haiglas juba üksinda on, saavad kodust iga päev hunnikute viisi ainult krõpse ja küpsiseid:P
Kõik teised meie palatis on 7-9 aasta vanused koolilapsed. Nad ei ole selle nädala jooksul mitte ainumast korda toite puutunud. Ei sobi neile ei hommikune kaerahelbepuder ega tee/ piim, ei sobi lõunane guljashsh puhta lihaga, ka õhtusöök viiakse puutumatult minema. Algul mõtlesin, et vaesed lapsed, ei tohi süüa oma kõhuhädade tõttu!:( Siis aga nägin, et nende vanemad toovad neile iga päev kottide viisi maiustusi ja limonaadi. 7 aastane tüdruk viis hommikupudru ja piima puutumatult minema ning sõi selle asemel ära paki Lays kartulikrõpse, pool pakki küpsiseid ning pudeli limonaadi. Lõunasöök viidi taas puutumatult minema, ning selle asemel oli lapse lõunaks 2 pakki Lays kartulikrõpse, terve pakk küpsiseid ning kotitäis kommi. Oligi lapsel kõht täis. Ja istuvad need haigete kõhtudega lapsed haiglas, arstid ravivad ja ravivad, ning vanemad tassivad neile iga päev kartulikrõpse, komme ja küpsiseid. Keegi ei paista aru saavat, kust võiks otsida lisaks kõhuprobleemi põhjusi.
Kuidas saavad küll lastevanemate printsiibid nõnda kardinaalselt muutuda, et väikelast hoitakse lausa haiglaselt vati sees, kuid u.7 aastasel praktiliselt keelatakse (st kaudses mõttes) igasuguse normaalse toidu söömine üldse ära? Lihtsalt jäin mõtlema…:)