Algkoolis õppiv laps pidas sünnipäeva, kuhu kutsus kõik klassikaaslased, kellest kohale tuli ainult kaks tükki. Laps oli väga õnnetu, ütles et kõik vihkavad teda. Laps viis kõigile koolis kutse ning rohkem infot saatsin E-kooli kaudu tervele klassile. Mittetulemisest teatas vaid 5 perekonda.
Kas teie küsiksite teistelt vanematelt, miks otsustati mitte tulla? Mulle tundub see kuidagi meeleheitlik aga samas on väga kurb oma last nii õnnetuna näha. Kuidas teda aidata?
Kas teie küsiksite teistelt vanematelt, miks otsustati mitte tulla? Mulle tundub see kuidagi meeleheitlik aga samas on väga kurb oma last nii õnnetuna näha. Kuidas teda aidata?
Ega see ka kuidagi teda ei aita, kui vanematelt aru lähed pärima. Kui kaks tuli, on see ju väga tore, miks nutta, et teised ei tulnud. Praegu on väga palju haigeid, lähikontaktseid ja sellepärast ongi raske mingeid üritusi korraldada. Asi pole lapses.
Selline teema on siin ka varem olnud. Kunagi oli lausa rahvusvaheline juhtum. Lõpuks kõik USA kuulsused pöörasid sellele lapsele tähelepanu. Praegu on koroona pärast suur risk suurt pidu pidada, paljud ei taha haiguse pärast tulla. Samas on inetu mitte teatada enda mitte tulemisest, Ei oskagi midagi soovitada. Järgmine aasta pidage sünnipäev pereringis.
Muidugi ebaviisakas, et mitte tulemisest teada ei antud, kuid mõistetav miks paljud ei tulnud. Ka mina ei saadaks lapsi kellegi sünnipäevale praegu ja ei korraldaks isegi mingit suurt pidu.
Ma selgitaks lapsele, et tõesti viiruste perioodil on arusaadav, kui mõned otsustavad mitte tulla, aga samas see on väga ebaviisakas, kui kedagi oodatakse ja ta mittetulemisest ei teata. Võtku seda kui õppetundi, kuidas ise mitte käituda.
Jah, mõeldes praegusele tervishoiuolukorrale korraldasimegi peo eraldi sünnipäevaruumis, kus võõrastega kokkupuudet ei ole ja kutsutud sai seetõttu ka vaid lapsed koolist, kellega nad nii või naa igapäevaselt koos olid. Sellele peole jäid peretuttavad ja trennikaaslased kutsumata, mida ka lastevanematele täpsustasime. Kõige rohkem tuska valmistabki asjaolu, et isegi teada ei antud, et ei tulda, kuigi seda sai kutses palutud.
Oi, kui jama olukord 🙁 Samas ma ise vist ei lasekski kutsuda kogu klassi.. ikka ainult sõbrad. Võib-olla osadel vanematel tekkiski error, kui kogu klassile läks korraga kiri? Sünnipäeva on ikkagi traditsiooniliselt peetud sõprade ringis, aga ma ei kujuta ette, et keegi jaksab suhelda kogu klassiga lähedase sõpruse tasand. Mis muidugi ei selgita, miks ei teatatud. Väga inetu.
Algkoolis õppiv laps pidas sünnipäeva, kuhu kutsus kõik klassikaaslased, kellest kohale tuli ainult kaks tükki. Laps oli väga õnnetu, ütles et kõik vihkavad teda. Laps viis kõigile koolis kutse ning rohkem infot saatsin E-kooli kaudu tervele klassile. Mittetulemisest teatas vaid 5 perekonda.
Kas teie küsiksite teistelt vanematelt, miks otsustati mitte tulla? Mulle tundub see kuidagi meeleheitlik aga samas on väga kurb oma last nii õnnetuna näha. Kuidas teda aidata?
Kui suur see klass on? Selge see, et suuremas klassis ei ole kõik lapsed omavahel suured sõbrad. Minu laps on näiteks ise öelnud, et ta ei soovi järjekordsele mängutoa sünnipäevale minna kui kutsujaks on laps, kellega ta tavaliselt ei suhtle. Meie anname muidugi alati teada kui ei osale.
Aga kõik vanemad ei käigi igapäevaselt e-koolis, osad lapsed on udupead ja kaotavad kutse. Osad leiavad, et kuna terve klass kutsuti, siis ei peagi teatama kui ei tule, sest külalisi on niigi palju. Praegusel ajal on ka ilma koroonata haigusi palju. Soovitan järgmisel aastal kutsuda vaid lähemad sõbrad.
Kui mõni lapsevanem on nii loll, et kutsub praegu terve klassi sünnipäevale, siis ei pea ka mina vaevaks teavitada, et kohale ei tule. Ok, ütleks, et aitäh, aga Mihkel ei tule, aga no päriselt?
Algkoolis õppiv laps pidas sünnipäeva, kuhu kutsus kõik klassikaaslased, kellest kohale tuli ainult kaks tükki. Laps oli väga õnnetu, ütles et kõik vihkavad teda. Laps viis kõigile koolis kutse ning rohkem infot saatsin E-kooli kaudu tervele klassile. Mittetulemisest teatas vaid 5 perekonda.
Kas teie küsiksite teistelt vanematelt, miks otsustati mitte tulla? Mulle tundub see kuidagi meeleheitlik aga samas on väga kurb oma last nii õnnetuna näha. Kuidas teda aidata?
Kui suur see klass on? Selge see, et suuremas klassis ei ole kõik lapsed omavahel suured sõbrad. Minu laps on näiteks ise öelnud, et ta ei soovi järjekordsele mängutoa sünnipäevale minna kui kutsujaks on laps, kellega ta tavaliselt ei suhtle. Meie anname muidugi alati teada kui ei osale.
Aga kõik vanemad ei käigi igapäevaselt e-koolis, osad lapsed on udupead ja kaotavad kutse. Osad leiavad, et kuna terve klass kutsuti, siis ei peagi teatama kui ei tule, sest külalisi on niigi palju. Praegusel ajal on ka ilma koroonata haigusi palju. Soovitan järgmisel aastal kutsuda vaid lähemad sõbrad.
Klassis on 26 last ning paljud kutsuvad meil niimoodi kogu klassi peole. Meil on e-koolis chat, kus on kõik lapsevanemad ja sinna need kutsed alati saadetakse. E-koolis näeb ka seda, kes on teadet näinud ja kuna kutse sai saadetud paar nädalat enne pidu, siis kellelgi see lugemata ei jäänud. Loomulikult ei ole kõik lapsed omavahel lähedased ja seda ma ei eeldagi. Lihtsalt kahju, et nii läks.
Kui mõni lapsevanem on nii loll, et kutsub praegu terve klassi sünnipäevale, siis ei pea ka mina vaevaks teavitada, et kohale ei tule. Ok, ütleks, et aitäh, aga Mihkel ei tule, aga no päriselt?
Miks sa mulle nii ütled?
On jah keerulised ajad, aga samad lapsed on koolis nagunii koos. Minge korra vaadake, mis toimub ka praegusel ajal a la Skyparkis ja vat siis näete tegelikku elu…
Minu meelest just armas, et mõni lapsevanem on diplomaatiline ja ei õhuta olukorda: sõbrad-mittesõbrad. Tore kui klass oleks ühtne ja seda ka teised soodustaksid.
Minu lapse sünnipäev möödus umbes samamoodi, et kohale tuli kolm külalist ja nendest mitte keegi klassikaaslastest. Aga me ei kutsunud ka tervet klassi, kutsusime kolm klassikaaslast, kellest kaks said peo päeval positiivse koroonatesti ja üks oli juba varem öelnud, et ei julge tulla, lähevad hoopis maale vanaema juurde.
ÕNNEKS olid meil veel mõned inimesed kutsutud ja kõik ei olnud hirmul ega haiged.
Praegu ongi igasugune sünnipäevade pidamine selline ehku peale asi, õudselt nõme aeg. Aga samas siiski oleks kena kui peo korraldajale teada anda, et ei saa tulla. Siis saab viimasel minutil kasvõi peo edasi lükata.
Kas tõesti tänapäeval kutsutakse e-kooli kaudu sünnipäevale? Tore muidugi kui klass on ühtne aga kas kooli, lasteaeda viidud kommidest enam ei piisa? Peab tingimata eraldi ruumid vm. rentima. Vb pole kõigil lapsevanematel seda võimalik teha.
Kui mõni lapsevanem on nii loll, et kutsub praegu terve klassi sünnipäevale, siis ei pea ka mina vaevaks teavitada, et kohale ei tule. Ok, ütleks, et aitäh, aga Mihkel ei tule, aga no päriselt?
Sa oled väga ebameeldiva suhtumisega.
Ma saan aru, et hiljem jah enam ei kutsu tervet klassi, aga samas kui 1. klassis keegi kõigile kutse annab, siis selles ei ole midagi imelikku, sest esimeses klassis siiski alles veel kujunevad suhted klassikaaslastega. Lastel on suur rõõm kutsuda terve klass, minu jaoks täiesti arusaadav soov. Ja kui vanemad on sellega nõus, siis miks mitte? Või käib sinu tupsununnu Mihkel mingis sellises klassis, kus teised on sellised, et võta üks ja viska teist, üks loll ja teine vaene, kolmas niisama kipakas?
Jah, mõeldes praegusele tervishoiuolukorrale korraldasimegi peo eraldi sünnipäevaruumis, kus võõrastega kokkupuudet ei ole ja kutsutud sai seetõttu ka vaid lapsed koolist, kellega nad nii või naa igapäevaselt koos olid. Sellele peole jäid peretuttavad ja trennikaaslased kutsumata, mida ka lastevanematele täpsustasime. Kõige rohkem tuska valmistabki asjaolu, et isegi teada ei antud, et ei tulda, kuigi seda sai kutses palutud.
Oleks ehk olnud mõistlikum paluda, et andku teada, kui tullakse.
Ei ole okei. Mulle endale on ka täiskasvanute puhul veider (st hoopis teisest “lastetoast”), kui alles peopäeval otsustatakse, kas viitsitakse minna või ei ja siis ei teatata ka, samal ajal kui kutsuja küürib, vaaritab ja valmistab eeskava ette.
Ma ei õigusta mitte teatamist, aga kogu klassi kutsumine tekitab inimestes ilmselt tunde, et keegi ikka läheb ja minu puudumine pole suur asi, eriti kui pole tegemist suurte sõpradega. Kui kutsutuid on vähem, siis on isiklik vastutus kutsuja ees suurem.
Kui laps kutsub terve klassi, siis ei teki kutsutul sellist tunnet, et just tema on sõbrana oluline. See on justkui anonüümne kutse kõigile. Kui minu kolme lapse kokku 60 klassikaaslast kutsuksid kõiki klassikaaslaseid sünnipäevale, ei viitsiks ma varsti enam kõigile kutsetele vastata eitusega. Ma ei võtaks seda kui sõbra mitteminemist vaid tühja formaalsust. Sest päris sõpradega ju räägib laps isiklikult läbi, et kas need saavad sellel päeval tulla. Praegu on paljud koroonas, iseenesest pole üllatav, et paljud ei tulnud. Sa pead ise ka hoolt kandma, et lapsel realistlikud ootused tulijate osas säiliksid. Ning parimatelt sõpradelt tasub uurida suusõnaliselt, kas nad saavad tulla.
Ei küsiks, sest viimased aastad kaalutakse väga kuhu minna ja mida teha. Kool ei ole lasteaed ja terve klassi kutsumine on imelik.
Nõus eelpool vastajatega- kui kutsutud on kogu klass, tundub klassikaaslastele (või nende vanematele) see massiüritusena, kus puudumist või tulekut ei märgata/tähtsustata. Edaspidi kutsuge pigem parimad sõbrad klassist ning trennist, siis ei jää sellist anonüümsuse tunnet.
Minu meelest 1. klass veel ongi viimane, kuhu terve kollektiiv (klass) kutsuda. See on kohanemise aeg ja koolilapseks kasvamise aasta. Edaspidi pigem jah ainult need, kellega laps tegelikult suhtleb. Võib olla mõni laps tahakski teisega rohkem tuttavaks saada ja kutsubki alustuseks oma sünnipäevale.
Väga ebaviisakas on kutset lihtsalt eirata ja mitte teada andmine, kui ei plaanita minna. Nii käitudes õpetatakse seda ka oma lastele. Eeldada, et küll teised lähevad, meist puudust ei tunta, on suisa nõme. Sellepärast ongi olukord, kus keegi peole ei lähe. Olgu või 60 kutset aastas, leiab ikka aega sms-ks, et meie laps osaleb/ ei osale.
Ma pole just lastele palju pidusi teinud, aga alati nii laste kui enda peole palun teada anda, kas kutsutud osalevad või mitte. Ka “ei” on vastus. Ja ma tavaliselt palun kindlaks kuupäevaks (paar päeva ette) anda teada oma osalemisest. Vastavalt sellele saab teha ju ka ettevalmistusi nt söögi osas. Kui inimene ei teata, siis loen selle keeldumiseks. Alati kukub keegi ka vahetult enne pidu ära, sest ikka tuleb haigestumisi ette vms. Õnneks ongi minu tutvusringkonnas on nii tavaks.
Kui kutsed saadeti elektrooniliselt paar nädalat varem, võis mõnel ka lihtsalt meelest minna. Meil endal on kahjuks nii juhtunud..
Nii kurb olukord. See meenutab mulle enda kogemust, kui 1. klassi sünnale tuli paljudest kohale vaid 2 klassikaaslast (teised ei teatanud ka).
Mind aitas see, et vanemad selgitasid, et kuna sünnipäev toimus suvel, siis kõik olid ilmselt juba maale ära sõitnud. Et asi polnud minus (ja polnudki, sain kõigiga hästi läbi).
Praegu ongi vast põhjuseks pandeemia. Loodan, et suudate lapsele selle nii ära selgitada, et tal ei jää pikemaks halba tunnet.
Äkki võtta ühendust klassist mõne parema sõbra/sõbranna vanematega ja teha kodune väike üritus? Isegi kui need vanemad olid ebaviisakad/tähelepanematud ega teatanud, siis ehk individuaalselt ühendust võttes on teine suhtumine?
Ma oma lapse sõprade pealt vaatan, et väga selgelt võib eristada ühe lapsega pereaid ja mitme lapsega peresid. Ühe lapsega sa suudad kõiki suhtluskanaleid jälgida, viisakalt vastata, kaasa mõelda, organiseerida ning ei saa aru, kuidas kõigil ei ole laste tegemised minuti pealt peas ja kingid sõpradele läbimõeldud vaid peole sõites haaratakse tee pealt kaart.
Mitme lapsega on see suhteliselt võimatu. Koolilaste puhul ikka peamine suhtlus käib läbi laste ning mina võin vabalt mingist chatist silmadega üle lasta olukorras, kus ei saa lapselt küsida arvamust ja siis unustan. Samas, kui on klassikaaslane, kellega laps muidu ei suhtle, siis ta ei pööra ka sellele kutsele väga palju tähelepanu ja võib 2 nädalat hiljem kotist leida. See kõik ei ole pahatahtlik. Lihtsalt juhtub.
Ausalt öeldes ei saa aru, miks üldse peaks kogu klassi kutsuma.
Kui kutsed saadeti elektrooniliselt paar nädalat varem, võis mõnel ka lihtsalt meelest minna. Meil endal on kahjuks nii juhtunud..
TA ju ütles, et kutsed viis laps ka ise kõigile… Pigem on see ikkagi hoolimatus või enesekesksus, mis paneb nii käituma. Muidugi, mõni vb tõesti unustab ka. Mul on kaks last ja pean ikka silma peal toimuvatel üritustel, kirjutan kohe kalendrisse üles, kui mingi minek. Ja muidugi olen ka mina eitavaid sms saatnud. Igale poole pole tõesti võimalik minna.
Kui kutsed saadeti elektrooniliselt paar nädalat varem, võis mõnel ka lihtsalt meelest minna. Meil endal on kahjuks nii juhtunud..
TA ju ütles, et kutsed viis laps ka ise kõigile… Pigem on see ikkagi hoolimatus või enesekesksus, mis paneb nii käituma. Muidugi, mõni vb tõesti unustab ka. Mul on kaks last ja pean ikka silma peal toimuvatel üritustel, kirjutan kohe kalendrisse üles, kui mingi minek. Ja muidugi olen ka mina eitavaid sms saatnud. Igale poole pole tõesti võimalik minna.
Neid paberkutseid on meil algklassilapsed ka suvalisel ajal kotist leidnud, sest on ise ära unustanud…
Ka minu kogemus on, et valdav osa mittetulijaid ei teata. Olen loobunud seda palvet kutsetel kirjutamast. Meie “rekord” (koroonaeelsel ajal) oli 30st klassi lapsest 11 tulijat ja ka vaid viis, kes teatasid, et ei tule. Otsustasin mitte isiklikult võtta ja eeldada pigem vähem kui rohkem. Õnneks aasta hiljem tuli mingi 23 last sünnale, nii et vb oli lihtsalt juhuste kokkulangevus sel vähese tulijate arvuga aastal.
Ja imestajatele – jah, enne koroonat oli lapse klassis (algklassides) pidada sünnipäevi kogu klassiga. Jah, kohati oli tüütu ja sattus ka mitu sünnat ühele nädalale või koguni samale päevale teinekord.
Siiski teistelt vanematelt ma aru pärima ei hakkaks ega mimgit lohutuspidu korraldama. Võib olla klassi koosolekul võtaks üles, et kui tuleb sünna kutse, kuidas kokku lepime- kas kõik annavad oma osalemisest või mitte osalemisest teada? Või kui teada ei anta, kas see on siis ei või jaa?
Ka minu kogemus on, et valdav osa mittetulijaid ei teata. Olen loobunud seda palvet kutsetel kirjutamast. Meie “rekord” (koroonaeelsel ajal) oli 30st klassi lapsest 11 tulijat ja ka vaid viis, kes teatasid, et ei tule. Otsustasin mitte isiklikult võtta ja eeldada pigem vähem kui rohkem. Õnneks aasta hiljem tuli mingi 23 last sünnale, nii et vb oli lihtsalt juhuste kokkulangevus sel vähese tulijate arvuga aastal.
Ja imestajatele – jah, enne koroonat oli lapse klassis (algklassides) pidada sünnipäevi kogu klassiga.
Kõik see paneb mõtlema, et võibolla on nn. mass-sünnipäevad (“kõik klassikaaslased kutsuvad kõiki klassikaaslasi”) sünnipäeva kui sündmuse nii laste kui lapsevanemate silmis nö. ära devalveerinud.
Nii lapsed kui vanaemad on harjunud, et teatud aja tagant saadab keegi jälle kutse kuhugi sünnipäevaruumi tulla. Aga see on juba rutiin, et lapsed ei viitsi alati ja vanemad ei viitsi ka süüvida väga. Kuni selleni, et vanem kehitab lapse “ma seekord ei lähe” ütlemise peale õlgu, mõtleb: “Ah, vahet pole, kui minu laps järjekordsele sünnipäevale ei lähe, keskid teised ju lähevad” ega viitsi teatadagi. Ja kui selliseid juhtub olema palju, siis võibki halvemal olla nii, et õhinal oodatud klassitäie asemel tuleb peoruumi paar-kolm.
Sest varem, kui sünnipäevi peeti rohkem seltskonna-põhiselt, oleks küll tähelepanu äratanud, kui laps oleks teatanud, et Rebeka kutsus mind, aga ma, tead, ei lähe (vanem oleks kohe hakanud murelikult uurima: “Kas sa läksid Rebekaga tülli? Kas Rebeka kurvaks ei muutu, kui tal on sünnipäev, aga sa ei lähe?” Ning kui oleks olnud mingi muu põhjus (haigus, reisimine), siis võtnud ühendust ja selgitanud, et väga kahju – aga tõesti ei saa osaleda.
Laps teemaalgatuses sai muidugi mitte just hea üllatuse. No võib ju püüda piinlikku olukorda pehmendada, et ” ju neil tuli midagi vahele, et ei saanud”. Ega kahjuks midagi väga teha tagantjärgi ei saagi…
Aga edaspidi lihtsalt loobuksin kõigile klassikaaslastele korraldamast. Ju on see vorm siis ammendanud – rahvas ei tunne huvi, neil on savi. Korraldaks lähematele sõpradele.
Teemaalgataja kirjutab, et klassis on 26 last, kellest 5 võttis vaevaks teatada ja 2 kohale tulla – st 18 pere peab jumala normaalseks olukorda, kus nad kutsele üldse ei reageeri?! Ok, saan aru 2-5, aga kuulge 18!?
Jaa, üks asi on arutelu kas praegusel ajal minna suurele peole või mitte, aga ausalt öeldes oleks mina ka nendes lapsevanemates pettunud – rohkem kui sünnipäevalaps ehk isegi.
