Esileht Ajaviite- ja muud jutud Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )

Teema: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

Postitas:
Kägu

Räägitakse, et need lapsed ära hellitatud, kellele poes ostetakse seda mida nad tahavad, miks on nii ? No kui minul näiteks tuleb kanaisu, siis lähen poodi ja ostan seda, miks ma ei võiks siis ka lapsele osta seda mida ta tahab-küpsist, kommi vms.
Ja kui raha pole , et üleliia priisata, siis käin ilma lapseta poes.
Kas see, kui lapse jonnimisele poes alla anda, mitte ei õpeta sellele lapsele, et kui midagi väga tahta, siis ka saab seda – nii ju on ! Elus ju ka ei tohi alla anda vaid võiduka lõpuni igas asjas minema 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

Kui laps jonnimise peale midagi saab, siis õpib ta sellest, et jonnimine on üks hea ja tasuv asi.

Please wait...
Postitas:
Unabomba

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

Laps peab õppima, et \”mina tahan\” ei ole piisav argument. Selleks, et midagi saada, peab näiteks hästi käituma või midagi tegema. Nii õpetatakse lapsele tegu-tagajärg suhet ja ka vastutustunnet, Vastasel juhul kasvatad sa türanni, kes arvab, et juba ainuüksi oma olemasolu tõttu on tal õigus ilma pingutama saada kõike, mida ihaldab ja teised peavad selle eest maksma. Näide elust: Anna-Maria Galojan.

Please wait...
Postitas:
fia karl-iisak

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

Lastel ei ole minu kogemuse järgi kuigi laialdased tahtmised, koosnevad enamuses magusatest toiduainetest ja mänguasjadest. Ja sinu ostetud kana võid üksi süüa. Tulemus? Parimal juhul lapse soovide järgi elav vanem, halvimal juhul rasked terviseprobleemid, seda sa ju oma lapsele ei soovi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

Sa ostad kana, kui sa oled midagi ägedat teinud (no ma ei tea, võitnud raske kohtuasja, töötanud maxima kassas, leidnud rikka mehe, mida iganes), mitte selle eest, kui lähed poodi ja lõugad: Tahaaan kanaaa! Mida sa õigupoolest lapsele õpetada tahad ja millises maailmas ta sinu meelest elama hakkab? Kui oled kindel, et tal on alati keegi kõrval, kes leiab rõõmu lihtsalt lapse iga soovi täitmisest, siis jätka samas vaimus, muidu poleks paha kasvatusega algust teha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

Ma ostan ka tihti lapsele seda mida ta soovib. Küsin tegelikult tema käest, kas ta tahab midagi. Kui mul ei ole võimalik talle osta midagi siis ma ei küsi ja kui ta hakkab midagi nõudma siis seletan, et seekord ei ole võimalik. Saab väga hästi aru ja poes jonnimist pole meil kordagi ette tulnud. Sellest lapse kojujätmisest ei saa ma aru. Siis ta ju arvabki, et iga kord kui ta tahab siis ta peab selle saama. Sa ei saa ka ju endale osta kõike mida sa tahad kui raha napib.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

tegelikult on asi väga lihtne. kui su laps on kasvatatud jonnipunniks, siis ma muidugi ei tea. aga kui on tavaline rõõmus laps, kes on on tubli ja hea ja oma vanemate rõõmuks (nagu minu lapsed mulle), siis näeb lapsele ostmine välja nii: läheme koos poodi. küsin, et mis sina tahad, vali mõni väike asi. laps siis valib. kui hind on mulle sobilik, ütlen, et ok. kui on liiga kallis, ütlen, et kuule vaatame väheke odavamat. lihtne. kui laps tahab üksi poodi minna (1.klassi laps, pood 100 meetri kaugusel), ütleb, et emme, mul on jube magusaisu, kas sa saaks mulle 1 euro anda. no mul on tubli laps, enamasti ütlen, et no ikka saab. kui küsib mitu päeva järjest, siis ütlen, et eile alles käisid, peame nüüd mõne päeva vahet ka. juhin tähelepanu, et ühelgi korral ei järgne vastuväiteid. öeldakse, et jah, ahah. no võtame siis väheke väiksema lapse. ajast, mil mul lapsed olid alles nii 2-3-aastased, sellest ajast on hea näide: kõndisime minu emaga kuskil laadal, minu lapsed riburada meie järel. lapsed siis ühe ja teise putka juures küsisid, et emme, kas suhkruvatti saa? emme, kas kommi saab? emme, kas jäätist saab? mingil põhjusel – kas alles oli midagi saadud või muu põhjus – vastasin igal korral üle õle, et ei saa ja rääkisin emaga edasi. ema (eluaegne pedagoog) mulle hiljem ütles, et kas asi nii köibki, et ütled lapsele kommileti ees \”ei saa\” ja sellega teema lõpeb? vaatasin teda arusaamatu näoga ja küsisin, et aga kuidas siis veel. ehk et mis ma tahan öelda? kui sul on tõesti kuldsed lapsed, kes tahavad vahel magusat saada, siis ei ole olemas ühtegi põhjust, miks peaks neile sea keelama. nad ju teavad, et iga päev ei saa. kui raha on vähe, sis ka ei saa. kui midagi on väheke halvasti tehtud, siis ka loomulikult ei saa. aga kõik ülejäänud aeg – loomulikult saab :). ega see 1 euro nüüd mõned korrad nädalas heale lapsele kahju küll ei ole :).

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Kas see, kui lapse jonnimisele poes alla anda, mitte ei õpeta sellele lapsele, et kui midagi väga tahta, siis ka saab seda – nii ju on ! Elus ju ka ei tohi alla anda vaid võiduka lõpuni igas asjas minema 🙂
[/tsitaat]

See õpetab lapsele, et kui ikka väga jonnida, siis saad, mis tahad. Pole just parim variant õpetada lapsele võiduka lõpuni minemist.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Sa ostad kana, kui sa oled midagi ägedat teinud (no ma ei tea, võitnud raske kohtuasja, töötanud maxima kassas, leidnud rikka mehe, mida iganes), mitte selle eest, kui lähed poodi ja lõugad: Tahaaan kanaaa! [/tsitaat]

Ma ostan kana kui mul on kanaisu. Mitte, et ennast kanaga (???) premeerida. Kui ma olen midagi ägedat teinud, siis ma luban omale midagi kallimat, mida muidu iga päev ei ostaks – karbitäie kalleid käsitöötrühvleid näiteks.

Enamus lapsi ei kuku siiski poes esimese asjana röökima, et tahavad midagi. Suure tõenäosusega ütlevad nad seda esimesel korral ilusti ja edasine sõltub juba vanema vastusest ja lapse kasvatusest.

Aga keelata lihtsalt keelamise pärast, et laps ei saaks mitte mingil juhul asju, mida ta soovib, on totter. Või, et laps peaks lemmikjogurti väljateenimiseks midagi eriti head tegema. Loomulikult võib ka last premeerida, aga see peaks siis ka midagi erilisemat olema kui pulgakomm vmt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

Kõik on ju suhtumises.
Kui laps poes magusa- või mänguasjaleti ääres röögib, jonnib, nutab, trambib jalgu, siis on see puhas kius ja jonn oma tahtmise saamise nimel. Kui siis lapsele midagi osta, on see ainult tema käitumise premeerimine, mis annab järgmiseks korraks hoogu juurde. No miks mitte siis röökida, kui nii saab ka? Loogilne.

Kui aga lapsele on ennem räägitud, mis poes käik endast kujutab – mida täna ostame ja mida mitte ning millist käitumist temalt oodatakse ja laps käitub ilusti, siis muidugi pole patt lapsele maiustust osta. Või tõesti, nagu siin ennemgi pakuti, on kõige ilusam variant küsida lapse enda käest – \”mida sina tahaksid?\”(eeldades et laps ei ole harjunud igal poeskäigul 25 eurost mänguasja valima, aga see on juba iga pere oma rahakoti ja eetika küsimus). Ning kui hind taskukohane ja vanemale sobiv, siis aga palun.

Last tuleb ikka kiita hea käitumise eest, mitte autasustada jonnietendust.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ma ostan kana kui mul on kanaisu. Mitte, et ennast kanaga (???) premeerida. Kui ma olen midagi ägedat teinud, siis ma luban omale midagi kallimat, mida muidu iga päev ei ostaks – karbitäie kalleid käsitöötrühvleid näiteks.

Enamus lapsi ei kuku siiski poes esimese asjana röökima, et tahavad midagi. Suure tõenäosusega ütlevad nad seda esimesel korral ilusti ja edasine sõltub juba vanema vastusest ja lapse kasvatusest.

Aga keelata lihtsalt keelamise pärast, et laps ei saaks mitte mingil juhul asju, mida ta soovib, on totter. Või, et laps peaks lemmikjogurti väljateenimiseks midagi eriti head tegema. Loomulikult võib ka last premeerida, aga see peaks siis ka midagi erilisemat olema kui pulgakomm vmt.[/tsitaat] Okei üritan selgemalt seletada. Kui sa tahad kana osta, siis sa pead suutma elus midagi paremat teha, kui karjuda tahaaan kanaa! Pead suutma täita kohustusi. Kana ei ole preemia. Aga kui oled ebameeldiv lõuglev tüüp, kes teeb ainult seda, mida tahab, jääd täiskasvanuna suure tõenäosusega ilma asjadest, mida tahad, sest ei ole valmis pingutama ja jonnimisega saavutab täiskasvanu vähe, kui üldse midagi. Seega ei tasu lapsele jonnimist premeerida sellele järeleandmisega, mõeldes, et see õpetab tahtejõudu ja eesmärkide nimel pingutamist, ei õpeta. See ei tähenda, et lapsele ei võiks anda tema lemmikojogurtit või ei võiks osta kommi, kui ta tahab, Aga on tähtis, et laps õpiks ka ära sõna ei ja selle, et alati ei saa, mida tahad, eriti ei saa seda siis, kui jonnima hakata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
nyah nyah

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

Jonniva lapsega on yxainus tegutsemismeetod. Jonniv laps nimelt korjataxe kokku & viiaxe koju, KOHE. Säästab ligimeste närve & õpetab lapsele, et kole joru ei ole parim vahend eesmärkide saavutamisex.

Asjade puhul, mida laps viisakalt kysib, annab alati läbi rääkida. Mõnikord on läbirääkimiste tulemused soodsamad lapsele, mõnikord rahakotile.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

Aga jonnivatele pedagoogidele peab kohe palka juurde andma? Kui pedagoogiline see on?

Või see äkki ei ole jonn? Ajan kõhu punni ja lärman, et tööd enne ei tee, kui rohkem raha annad? Ei söö enne putru ära, kui kommi ka annad?
Topeltmoraal 🙂

Mul lastega (5,5a ja 8a) töötanud see, kui enne juba lepime kokku, kas ostame midagi poest või mitte. Kui jah, siis nad teavad, et võivad midagi pisikest valida oma isu järgi ja oskavad küsida ka, kas mingi suurema soovi jaoks parajasti raha on. Kui on, võivad nad selle saada mõnikord.
Poes jonnimist ja pikaliviskamist ei ole ka kunagi olnud. Suuremates poodides või mänguasjade juures käies on ka alati teada, kas saab midagi väikest, ostame midagi konkreetset või on seekord ainult vaatamise tiir. Saavad aru, kui ütlen, et selle võib sünnipäevasoovide listi panna või sellest kirjutada jõuluvanale. Mõistavad, kui pööran tähelepanu kehva kvaliteediga asjadele ja oskavad juba ise ka läbi pakendi asja mängukindlust hinnata.
Üldiselt on erandlik, kui laps ise raha kogunud. Kui laps on võtnud eesmärgiks saada mingi mänguasi, mida ma iial ei ostaks ja ta ise selle nimel piirab oma kulutusi ning kogub raha, siis on tal õigus see ikkagi osta. Vot see on minu jaoks variant, kuidas ta õpib sihikindel olema ja rõõm saadud asjast on tunduvalt suurem. On ka seda juhtunud, et raha kokku saades otsustatakse ringi, reeglina asjalikuma kulutuse kasuks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

Ei, aga kui laps ei jonni vaid ilusasti palub? Siis õpetan manipuleerijaks? Suuremad lapsed ei olnud poes kauplejad, noorim (ilmselt siis hellitatud) aga küll. Ta polegi jonninud, võibolla korra, kaheaastasena. Aga üldiselt on viisakalt käitunud ja tema palub alati. Kuigi pole plaanis talle ehk osta, siis oma näoilmega ning hädise jutuga suudab ta sulle selgeks teha, et tal on tõepoolest hetkel seda hädasti vaja ja ilma ei saa kohe kuidagi. No jah, tema soovid on taskukohased, ulmelisi arveid ei tekita.

Please wait...
Postitas:
Piibuga naine

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

[small]nyah nyah kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jonniva lapsega on yxainus tegutsemismeetod. Jonniv laps nimelt korjataxe kokku & viiaxe koju, KOHE. Säästab ligimeste närve & õpetab lapsele, et kole joru ei ole parim vahend eesmärkide saavutamisex.

Asjade puhul, mida laps viisakalt kysib, annab alati läbi rääkida. Mõnikord on läbirääkimiste tulemused soodsamad lapsele, mõnikord rahakotile.[/tsitaat]
Sa räägid ÜHEST lapsest.
Korraga jonnivate kaksikutega sa sedasi naljalt ei tee.

Please wait...
Postitas:
Uhhum

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

lapsest, kes saab kõike esimese sooviavalduse peale, tuleb üks väga ebameeldiv olevus. miks sa arvad, et tema tahtmised piirduvad vaid kommi ja jäätisega (lapse kasvamiseks vajalikku toitu laps vast nuruma ei pea, seda ostetakse niikuinii)?
ta tahab istuda just selle tooli peale, kus tädi istub ja tahab just seda autot, millega Juku mängib ja ta tahab just praegu multikat vaadata, mis siis et sinu sõber tuli sinu juurde uut filmi vaatama.
andes järele lapse soovidele eeldad sa, et ta on sama arukas oma valikutes kui täiskasvanu. iga arukas täiskasvanu saab aga aru, et ei ole ja lapselt seda eeldades oled kas ise veidi tume või paned oma lapse väga vastikusse olukorda. ta peab täiesti üksi, ilma sinu toeta, õppima valikuid tegema ja õppima väga vajalikku oskust, oskust loobuda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Räägitakse, et need lapsed ära hellitatud, kellele poes ostetakse seda mida nad tahavad, miks on nii ? No kui minul näiteks tuleb kanaisu, siis lähen poodi ja ostan seda, miks ma ei võiks siis ka lapsele osta seda mida ta tahab-küpsist, kommi vms.
Ja kui raha pole , et üleliia priisata, siis käin ilma lapseta poes.
Kas see, kui lapse jonnimisele poes alla anda, mitte ei õpeta sellele lapsele, et kui midagi väga tahta, siis ka saab seda – nii ju on ! Elus ju ka ei tohi alla anda vaid võiduka lõpuni igas asjas minema 🙂
[/tsitaat]

Ja tulebki lapsel muudkui kommiisu, kokaisu, tsipsiisu ja sina muudkui ostad?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

Kui sul tuleb kanaisu, siis sa võid seda endale osta, sest sa oled ISE midagi selleks teinud, et seda endale võimaldada – käid tööl (ma oletan), see on enamasti kohustus, mitte rõõm.
See, et sa lihtsalt tahad kana ja nõuad, ei anna sulle ju kana. 😀

Meil lastega nii, et enamasti saavad-söövad seda, mis koju tuuakse, aga pühapäev on selline päev, kus me alati käime kusagil väljas, kino-teater-muuseum-suvel piknikud-midaiganes ja enne koju tulemist ka poes ning kui lapsed (6 ja 9) on laup õhtul või pühap oma toa ja asjad korralikult ära koristanud + muud antud ülesanded jooksvalt kenasti täitnud, siis võivad mõlemad kuni 5 EUR piires poest valida, mida tahavad, olgu see söödav, mäng(uasi), raamat või mis iganes pähe tuleb.
See, et keegi suvalisel ajal keset poodi lõugaks \”tahaaaaan kanaaaaa\” on täiesti välistatud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

Mina olen ka alati lapsele õpetanud, et jonniga ei saavuta mitte midagi. Kui küsib ilusti, võime läbi rääkida ja kompromissidega võib kõige rohkem saavutada. Et vahel täidame sinu vajadusi, vahel vanemate omi. Ma arvan, et elus on mitte kisamine ja läbirääkimiste abil oma tahtmise saavutamine väga hea oskus. Kui hakkab jonnimine, on kogu asjal kriips peal, lähme koju ja selliste meetoditega ei saavuta mitte midagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

Minule on ka sattunud head lapsed, nemad ei jonni. Tõesti poes saavad ühe väikse asja. praegune 9ne lõpetas koos poes käimise 7selt, ta ei viitsi. Pisem, 5ne, siis jagab oma või palub vennalegi osta. poes on rohkem rääkimist sel teemal, mis on pisike ja mis on juba kallis. No ei ole kaklemist meil sel teemal ja samas laps on tubli ja aitab mind poes alati.Ja kuna ma ise tahan ka alati magustat oma igati normkaalu juures, siis kuidas ma keelan lapsele lihtslat keelamise pärast. Ma ju keelan üle 2euroseid asju niigi. Poes käime koos 1x nädalas vast. Ei leia, et see eriline patt on, et poes ta omale pisikest meelepärast saab. Arvestades kui mõistlik on minu 9aastane, siis ma ei karda, et see 5ne hakkaks hiljem väga pähe istuma oma tahtmistega. See sõltub vist laste iseloomust, kes jonnib, kes mitte, keda on vaja rangel joonel hoida põhimõtte pärast, keda mitte.

Please wait...
Postitas:
nyah nyah

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

[small]Piibuga naine kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]nyah nyah kirjutas:[/small]

Sa räägid ÜHEST lapsest.
Korraga jonnivate kaksikutega sa sedasi naljalt ei tee.
[/tsitaat]

Teine ruigam teise kaenla alla & minek ikkagi.

Mu lapsed ei syndinud kyll korraga, aga ysna väikese vanusevahega siiski, nii et ma täiesti tean, mis tunne on, kui paar päga kooris jaurama hakkavad. Muide, isegi kolm väikelast on võimalik korraga sylle võtta & selle kandamiga ysna kiiresti jooxta, nagu ma avastasin siis, kui naabrimees yritas maja põlema panna.

Please wait...
Postitas:
nyah nyah

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

Teemasse ka: jah, lapsele tuleb loomulikult õpetada, et kui midagi väga tahta, siis saab seda. Yx suur AGA jääb siiski: lapsele tasux seejuures õpetada, millised meetodid soovitu saavutamisex on yldiselt aktsepteeritavad (viisakus, kokkuleppevalmidus, rahulik sihikindlus) & millised mitte (kole kisa, jalgade trampimine & nui neljax nõudmine). Kui Sa ise, oletame, unistad uuest autost, kas Sa siis hakkad raha lugema, hindu võrdlema & liisingutingimusi uurima või karjud keset myygisalongi, et andke mulle kohe see läikiv Lexus? Kumma tegevuse tulemusel on suurem tõenäosus mõne aja pärast uhkelt uut autot roolida?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

No ma ostan ka kana, kui mul on kanaisu. Aga enne seda ma tean, et mul on selle jaoks raha. Olen selle ise tööga teeninud. Tean ka seda, et kana ei ole minu rahakotile löögiks, et peaksin edaspidi kuu lõpuni ainult makarone ja kaerahelbeputru sööma. Lisaks sellele pole kana toiduna keskmisest eriti kallim ja mingit toitu pean ju niikuinii ostma. Kana nt sealiha asemel – ok ju.

Lapsega samamoodi. Kui ta avaldab poes soovi, et ta tahab maasika-kohupiimakreemi, mitte rosinatega varianti, siis minugi poolest võib ta selle muidugi saada. Kui oligi plaanis kohupiimakreemi osta (vm magustoitu), siis miks ei võiks laps saada, mida soovib. Üks magustoit teise asemel – täiesti ok.

Kommid pole meil tavaliselt poenimekirjas (jõulupakkide omadki pole veel söödud). Mänguasjad ka mitte. Seega need ei tuleks ostukorvi millegi muu ASEMEL, vaid millelegi LISAKS. Sama moodi ei osta ma endale uut kleiti, sest poes lihtsalt hakkas meeldima. Kleidi ostan, kui mul seda vaja on ja kui see on eelarvesse planeeritud. Lapsele vahel ikka erandi teen ja mõne ihaldatud maiuse ostan. Aga mitte alati ja kindlasti mitte, kui ta seda viisakalt küsida ei mõista.

Please wait...
Postitas:
Alfonss

RE: Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

huvitav see, et meie tütar käib meiega tihti poes ja aeg ajalt valib ka mõne mänguasja.

mingit lärmi pole meil poes olnud, kui vaja, saab last ära rääkida, et seda või teist asja ei ole vaja osta.

kisavate laste vanemaid endid tuleks koolitada, kuidas oma lapsi kasvatada.

Please wait...
Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Lapse “tahtmistest” teistmoodi pilguga

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.