Esileht Koolilaps Lapsed üksi ujuma?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 41 )

Teema: Lapsed üksi ujuma?

Postitas:
Mutsamamma

Mis vanusest alates, kui ujumisoskus on olemas, lubate lapsed üksi või eakaaslastega ujuma? Kas teie jaoks on vahet, kas jõgi (tugeva vooluga suur jõgi, kaldal ametlik rand koos vetelpäästega) või tiik/järv?

+8
-7
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
IirHisabella

Olen sama dilemma ees – kas lubada 12-aastast üksi (st sõpradega) ujuma või mitte. Laps on väga hea ujuja (parem kui ma ise), kuid kardan just kambakesi lollitamist, üksteise üle trumbata püüdmist, möllama hakkamist, kõva mees mängimist ja lihtsalt nende aju ebaküpsusest tuleneda võivat valede otsuste tegemist. Ise me käisime küll selles vanuses juba sõbrannadega mere ääres ilma vanemateta, aga siis oli kuidagi teine aeg ja ei osatud vist karta nii väga või ehk ikka kardeti küll, aga lihtsalt oli kombeks lapsi varem lubada vist. Me tegelikult olime väga rahulikud ja mõistlikud tüdrukud ka, samas korra sattusin ikkagi paanikasse, kui tugev lainetus justkui tõmbas aina kaugemale kaldast ja kartsin, et ei pääsegi merest välja enam.

+22
-2
Please wait...

Postitas:
tsiilibiili

Lubasin alates 10 eluaastast. Laps oli käinud 3 aastat ujumistrennis. Väike järv ja alati on rannas rahvast. Laps oli võimeline ujuma üle järve ja tagasi. Üksi ta käia ei viitsi, alati mõni sõber kaasas. Sõbrad võivad ka ilma vanemata ujumas käia.

+6
-19
Please wait...

Postitas:
grüüne

Üksi mingisse eraldatud kohta kindlasti ei laseks, ka tundmatu veekogu äärde kindlasti mitte.

Võiks ikka olla selline koht, kus on olemas vetelpääste pluss veel rahvast, siis mingi 12+ vanuses võiksid sinna omapäi ujuma minna.

+3
-5
Please wait...

Postitas:
Mauno

90ndatel käisime venna ja sõpradega 7-8aastastena kindlasti juba üksi. Kasvasime Võrtsjärve ääres ja siis oli see kuidagi loomulik. Täna ema vangutab pead ja ütleb, et kuidas ta ometi julges? Endal on 6-aastane poeg ja ausalt ei kujuta ette, et ta paari aasta pärast üksi ujuma lasen.

+23
-1
Please wait...

Postitas:
OriginalTaste

Nõukaajal sai küll juba 8 aastaselt käidud ja väiksed pägalikud olid kaasas. Suuremad ikka vaatasid ja pägalikud sügavale läinudki. Kui 12 aastane ka ei tohi ise rannas olla, et tal tekiks vastutus ja ohutunne ilma vanemateta, kuna temast siis suur saab?

+10
-17
Please wait...

Postitas:
Lisberg

Meil on kujunenud nii, et südamerahuga lubasin üksi nad Pärnu jõkke 13-aastaselt, olin eelneval suvel veendunud, et hüpates jõkke suudavad ikka ujuda edasi ja tagasi, hulpida ja hõljuda. Taustaks vaid kooli ujumine.

+5
-10
Please wait...

Postitas:
moorike

Lubasin alates 10 eluaastast. Laps oli käinud 3 aastat ujumistrennis. Väike järv ja alati on rannas rahvast. Laps oli võimeline ujuma üle järve ja tagasi. Üksi ta käia ei viitsi, alati mõni sõber kaasas. Sõbrad võivad ka ilma vanemata ujumas käia.

see “alati on rannas rahvast” võib just olla ka probleem. Meil kodulähedase järve ääres on vahepeal nii ülerahvastatud, et juba rahvamassi tõttu on seal ohtlik järelevalveta olla, keegi ei märka, kui keegi kellelegi oma hiigelsuure flamingo või sõõrikuga peale hulbib…. Muidugi see teine teema, miks väiksesse randa nende ülisuurte asjandustega tullakse, mõni üritab veel sup-lauaga ka 5-6aastaste vahelt vette minna….Purde peal ka teismelised laamendavad vahel nii hirmsasti, et väga lihtne kellelgi seal suures naljahoos libastuda, pea vastu serva lüüa ja sulpsti…

+26
0
Please wait...

Postitas:
Christal

Rannavalve ei pruugi märgata, sest uppumine käib vaikselt. Kahjuks kogemus ca 8a lapsega, kes hakkas minu kõrval uppuma…järves. Rahvast oli palju, keegi ei märganud.

+23
0
Please wait...

Postitas:
Tondinahk

Minu klassiõde (oli 16-a) uppus. Kusjuures ilm oli ilus, lainetus rahulik, vesi polnud üldse sügav ja rannas oli rahvast. Paar noormeest kiitlesid pärast, et olid näinud, kuidas neiu kuidagi kummaliselt õhku ahmis ja kätega märku andis, et tal miskit valesti – aga et nüüd ka midagi ette võtta võiks, selle peale kutid ei tulnud.

Seega mina ei luba alaealist üksi randa. Teismeealisel tüdrukul peab vähemalt sõbrannagi kaasas olema, ja olen neid ise instrueerinud, et vastastikku tuleb teisel silma peal hoida.

+26
-2
Please wait...

Postitas:
IirHisabella

Nõukaajal sai küll juba 8 aastaselt käidud ja väiksed pägalikud olid kaasas. Suuremad ikka vaatasid ja pägalikud sügavale läinudki. Kui 12 aastane ka ei tohi ise rannas olla, et tal tekiks vastutus ja ohutunne ilma vanemateta, kuna temast siis suur saab?

Mõne koha pealt juba ongi temast suur saanud, usaldan teda osades küsimustes palju. Teistes valdkondades jälle tunnen, et päris valmis “lahti laskma” veel pole – ei mina, ei laps ise. Superäge on muidugi oma nõuka-aja kogemusest – ja ise ilmselt lastetu olles (või vähemalt neid mitte kasvatades) – utsitada, et no 12-aastastane juba ammu võiks ilma järelvalveta ujumas käia… aga kui seal midagi juhtub, siis pole see ju sinu vastutus ja traagika, või mis?

Eks see lubamine hakkab ka tasapisi tekkima – juba eelmisel suvel jälgisime neid sellise pilguga, et kuidas nad käituvad, mil moel potentsiaalsetele ohtlikele olukordadele reageerivad jne, sel aastal veegi enam, aina vähem on vaja sekkuda, ei pea nii kullipilgul passima kui päris väikseid lapsi. Aga ega need 12-aastased mingid mõistlikkuse ja vastutustundlikkuse musternäidised ka pole kambakesi vees hullates, võin ma öelda.

+18
0
Please wait...

Postitas:
piret005

Nõukaajal sai küll juba 8 aastaselt käidud ja väiksed pägalikud olid kaasas. Suuremad ikka vaatasid ja pägalikud sügavale läinudki. Kui 12 aastane ka ei tohi ise rannas olla, et tal tekiks vastutus ja ohutunne ilma vanemateta, kuna temast siis suur saab?

Kaua seda nõukaaega küll positiivse eeskujuna siin välja tuuakse, ei saa aru. Lastega juhtunud õnnetuste arv oli siis ülimalt suur, laste surmade arv niisamuti. Et keegi lapsi ei valvanud ja nad pidevalt üksi jäeti, ei ole küll mingisugune positiivne eeskuju, mida tänapäeval peaks rakendama.

+24
-6
Please wait...

Postitas:
Agathe

Jõkke lubasime lapsi ainult kambakesi, st vähemalt 4 last korraga ja vähemalt kaks neist ikka 11+. Tingimus oli, et jalad on põhjas, st müra, mölla, aga ei uju pikuti ega hoopiski mitte põiki. Midagi ei juhtunud, käisid palju kümneid kordi. Noorim oli ehk 7.

Merre üldse ilma vanemate inimesteta ei lubanud. Küll aga sugulastega, kes olid umbes 17-19.

Järve…no ikka ainult kambakesi, vanim olenevalt küpsusest 9-11 kindlasti ja noorim oli ehk 4. Vanimatele oli see väga uhkuse asi, et neid usaldati. Ja väiksemad olid nende…kätistega. Üle pea ulatuvasse vette ei lähe! Ja ei läinud, käisime mitmeid kordi piilumas.

Ah ja ja värvilised mütsid peas oli meil kohustus. Sukeldumine keelatud, kuni nad kõik olid seal 11+ ja ujumisõppes käinud.

+2
-11
Please wait...

Postitas:
seliiina

Nõukaajal jäeti ka aastane päevaks võrevoodisse- “välja sealt ei saa, hea ohutu, ei kuku ega midagi”, “autodel polnud turvaöösid olemaski, ikka oleme elus” jnejne. Kaua te heietate oma vanamutijutte. Jah, ellu jäid need, kes ära ei surnud. Küllalt kukkus lapsi akendest alla, uppus suviti jne.

Aga 12-aastasele võib nt anda jupikaupa vabadust, lähete koos vee äärde, aga koju tulevad ise, on natuke kauem (kui mingeid hulle ja mürgeldamist vees ei ole), et ei oleks üksinda ja võõras kohas. Olete kaugemal ja hoiate silma peal, kuidas lapsed käituvad, kui sügav ja ohtlik veekogu üldse on (kas madal vaikne järveke, millest korraga üle ujuda saab või kiire vooluga jõgi, keerised ja allikad nt) jnejne. Ja oma lapsest lähtuvalt- kui mõistlik ja ettevaatlik-hulljulge laps on, kuidas hindab oma jõudu ja osavust (ja mitte üle).

Olles ise mererannas ema-isa kõrval peaaegu ära uppunud, tean, et uppumissurm on ilus küll (nii kena valgus oli vee all!) , aga oma lastele seda kogemust siiski ei tahaks.

+27
-5
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
piret005

Järve…no ikka ainult kambakesi, vanim olenevalt küpsusest 9-11 kindlasti ja noorim oli ehk 4.

Saan aru, et taas meenutused nõukaajast, aga üheksased neljastega ujumas ei lähe tänapäeva mõistes küll mitte. Suur kamp teeb siin asja pigem hullemaks, mitte paremaks.

+19
-4
Please wait...

Postitas:
Agathe

Järve…no ikka ainult kambakesi, vanim olenevalt küpsusest 9-11 kindlasti ja noorim oli ehk 4.

Saan aru, et taas meenutused nõukaajast, aga üheksased neljastega ujumas ei lähe tänapäeva mõistes küll mitte. Suur kamp teeb siin asja pigem hullemaks, mitte paremaks.

Pidasin silmas 4-5 last, kellest kõik, välja arvatud üks, on oma õde ja vend.

Igatahes ellu nad jäid, aga see-eest mina oleksin peaaegu uppunud merre tõesti nõuk ajal ehk kolme ja poolesena, kui olime rannas ema, isa, kolme tädi ja ühe tädimehega, kes istusid minust 10 meetri kaugusel. Olin ehk 20 cm sügavuses vees. Päästis üks tädi ja seepeale pandi mind viiesena ujumistrenni.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
nodzu2007

Nõukaajal sai küll juba 8 aastaselt käidud ja väiksed pägalikud olid kaasas. Suuremad ikka vaatasid ja pägalikud sügavale läinudki. Kui 12 aastane ka ei tohi ise rannas olla, et tal tekiks vastutus ja ohutunne ilma vanemateta, kuna temast siis suur saab?

Kaua seda nõukaaega küll positiivse eeskujuna siin välja tuuakse, ei saa aru. Lastega juhtunud õnnetuste arv oli siis ülimalt suur, laste surmade arv niisamuti. Et keegi lapsi ei valvanud ja nad pidevalt üksi jäeti, ei ole küll mingisugune positiivne eeskuju, mida tänapäeval peaks rakendama.

Niipalju siiski võiks, et tollel ajal oskasid lapsed palju enam hoolikad olla ja otsustada, sest tuligi ise hakkama saada. Lapsed ei ole nii lollid, kui arvatakse aga tänapäeval ei lasta neil vastutada mitte millegi eest.

+10
-18
Please wait...

Postitas:
treesi

Mina lubaksin oma 10 aastasel tuttavas järves ise ujumas käia. On käinud paar aastat ujumistrennis ja lisaks käis kooliga ujumas. Oskab veepeal hõljuda ja suudab ujuda pikka maad. Ujumisoskusest üksi ei piisa. Laps on ettevaatlik ja oskab ohte hinnata. Kui oleks ettearvamatu ja hulljulge siis ma ei lubaks.

+7
-5
Please wait...

Postitas:
Mette-Merithh

Minu 15-aastane käib sõpradega koos ujumas ja rannas. Tegelikult vist paar aastat tagasi hakkasi vähehaaval jääma üksi randa. Näiteks reisidel olles meeldis talle õhtuti ujuma minna juba mingi 12-13 aastaselt. Sel aastal esimest korda näitas reaalset huvi üles Eestis sõpradega randa minna ja ei ole keelanud. Käivad Stromkal ja Pirital. Tunnen enda last ja teisi ja ausaltöeldes ei karda liialt. Talvel käivad ka näiteks Kalev Spas koos ujumas. Mind lasti mingi 10-aastaselt umbes. Järv oli meist 5 km kaugusel, käisime ratastega. Osadel olid väiksed õed-vennad ka pakikal kaasas. Samas mäletan kuidas üks mu sõbranna pidi umbes selles vanuses ära uppuma. Üle järve oli selline poolik petoonist kõrge sillamoodi asi. Päevitasime seal ja mingil hetkel üks veidi suurem poiss lükkas ta sealt vette. Sealt muidu hüpatigi ja olime ka meie hüpanud, aga ilmselt oli see lükkamine liiga ootamatu ja tüdruk tõmbas kuidagi valesti vett sisse. Igatahes õnneks üks meie kooli lõpuklassis käiv poiss reageeris mega kiirelt ja tõi tüdruku sealt välja. Mäletan, kuidas ta pärast lükkaja peale karjus. Kõik olid mega ehmatanud. Lükkajal olid lausa pisarad silmas. Õnn, et nii läks, sest ta muidugi ei tahtnud midagi paha, vaid lihtsalt nalja teha. Just sellised laste mõtlematused omavahel võivadki pigem saatuslikuks saada. Rahulikult ujumine avalikus rannas ei kujuta erilist ohtu, aga lapse mõistus ja kambakesi koos võib jama tekitada. Niiet pigem tasub just mõelda sõprade mõjule ja kuidas koosolles käitutakse.

+15
-4
Please wait...

Postitas:
Elga-Salme

Üksi  või ühe sõbraga lubaks vetelpäästega veekogu äärde. Aga kambakesi koos on selles vanuses poisid nagu kari napakaid. Käib üks lõputu nügimine, tõuklemine, lõugamine, eputamine. Ise elan järve lähedal ja siinsed õnnetused on juhtunud just poiste kampadega. Küll hüpatakse üksteisele selga nii et teine invaliidiks või löövad suurest möllupingutusest välja muidu kontrolli all olevad tervisehädad, mistõttu sukeldudes veepinnale ei suudeta tõusta.

Palju rahvast ei tee turvalisemaks. Ise näinud olukorda, kuidas vanaisa seisis vees  kohe lapselapse kõrval, aga sel ajal kui ta midagi selja taha vahtima jäi, vajus laps vee alla. Õnneks oli tähelepanelik vanem õde läheduses ja sikutas väikemehe välja. Paar sekundit hiljem oleks see laps juba elustamist vajanud. Kui vanaisa pea tagasi pööras siis ei teadnud ta mütsigi, miks enne nii elevil laps nutta tihub. Võõraid lapsi ei märka üldiselt keegi, ammugi teismelisi kes kaugel möllavad.

Märkan paremini teisi suplejaid hoopis siis kui veekogu ääres on  vähe inimesi a la varahommikul, kus kõik püüavad soliidset distantsi hoida ja oma “nurga” ujumiseks leida. Kohe paneks tähele, et kuhu too mammi sealt 70 meetri kauguselt jäi.

+17
-4
Please wait...

Postitas:
Mutsamamma

Aitäh kõikidele arvamuse avaldajatele! Teist oli palju abi oma mõtete korrastamisel.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Igateine

Minul on paaniline hirm oma laste vee äärde jätmise osas, olgugi, et käivad juba aastaid ujumistrennis ja ka spordigrupis (10 ja 12).

Seega hetkel ei tohi nad iseseisvalt ilma täiskasvanuta ujuma minna, kuigi jõgi kohe lähedal.

Lähtun reeglist-parem karta, kui kahetseda!

+16
-3
Please wait...

Postitas:
dewey

Nõukogude aja idealiseerijatelt küsiks, et kust üldse on pärit arvamus, et siis küll midagi ei juhtunud? Kuna siis uudised ei levinud niimoodi kulutulena nagu sotsiaalmeedia ajastul ja ajakirjanduses avaldati heal juhul peenikeses kirjas nupuke, siis ei olnudki sel ajal inimesel väga palju võimalusi teada saada, mis väljaspool tema vahetut tutvusringkonda toimus. Õnnetusi üritati muidugi ka ametlikult maha vaikida. Ise mäletan oma kooliajast küll juhtumeid, kus laps sai õnnetuses surma ja ilmselgelt oli neid veel. Huvitav oleks näha statistikat, aga nõukogude aja kohta on seda raske leida.

+14
-1
Please wait...

Postitas:
ttriinu

13-aastaseks saamise ajaks oskasin aastaid hästi ujuda ja sukelduda, see ei takistanud mul põhja vajumast. Pind kadus ootamatult alt kuigi teadsin, et peaks veel pühja olema ja ehmatusest tõmbasin vett kurku. Vajusin põhja, mäletan kuidas vajusin ja mullid silme ees üles tõusid. Naabrite poisid teadsid, et olen hea ujuja, aga igaks juhuks tulid kontrollima, et miks ma välja ei tule ja tõmbasid mu välja.

Minu teismelised võivad sõpradega ujuma minna, aga kaasas peab olema üks täiskasvanu (vanem vend, sugulane võ peresõber) keda võib usaldada, et hoiab ujujatel silma peal.

+11
-1
Please wait...

Postitas:
triibuliina

Ainus kes seal järve ääres ära uppus oli üks vana jota. Hommikul olime järve ääres ja õhtul hüüti koju. Vanemad hüüdsid telefonimängu majast majja, et sööma ja sina ja sina.. Vahel üritasime teha nägu, et ei kuule. Ja ei mingit nälga päeval ega poputamist. Peoga marju suhu või poest saia, titeporgandi- või õunapüreed.

+6
-10
Please wait...

Postitas:
musil

Lubasin oma mõistliku tütre 12-a vanusena esimest korda koos sõbrannadega järve ujuma. Aga pigem käib ta ikka koos täiskasvanuga. Ise mäletan enda lapsepõlvest, et 12-a olin ka ilma vanemateta sõbrannadega jões ujumas.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lubasime vist ka oma kaksikutel alates  12.a üksinda ujumas käima hakata.

Nad käivad ijumistrennis alates 5.eluaastast, aga ega ma ikkagi ei lubanud meil kohe üksinda. 12. a tundus olema õige vanus, aga ka koos sõpradega (mõned olid vanemad, mõned nooremad).

Meil on nii meri, kui ka jõgi läheduses. Kuna nad olid mõistlikud, siis lubasin.

Vene ajaga ei võrdle, sest aeg oligi teistsugune ja ma ei laseks iialgi oma 5-6.a lapsi suurematega päevaks veekogu äärde.

 

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Omast kogemusest ei laseks lapsehoidjaga ka. Olen väiskena rannas elustamist kogenud 🙂

Mul puudus igasugune järelvalve – ja kuigi ma olen hetkel elus ja terve, arvan, et nii ei ole õige ja hea. Paraku oli vanematel tähtsamaid asju teha 🙂

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Me hakkasime n]ukaajal kambakesi koos ujumas k’ima alates 4. eluaastast. Jah, mul oli 1 uppumisolukord ka, aga t]usin pinnale. 10aastased laseksin ka t’nap’eval s]pradega ujuma, kui ujumisoskus on olemas.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nõukogude aja idealiseerijatelt küsiks, et kust üldse on pärit arvamus, et siis küll midagi ei juhtunud? Kuna siis uudised ei levinud niimoodi kulutulena nagu sotsiaalmeedia ajastul ja ajakirjanduses avaldati heal juhul peenikeses kirjas nupuke, siis ei olnudki sel ajal inimesel väga palju võimalusi teada saada, mis väljaspool tema vahetut tutvusringkonda toimus. Õnnetusi üritati muidugi ka ametlikult maha vaikida. Ise mäletan oma kooliajast küll juhtumeid, kus laps sai õnnetuses surma ja ilmselgelt oli neid veel. Huvitav oleks näha statistikat, aga nõukogude aja kohta on seda raske leida.

Mina olen ka nõuka aja laps, palju isepäi ringi kolanud, aga vot ujuma mind üksi lähedal asuvasse jõkke ega tiiki ei lubatud.  Alati tuli keegi kaasa.
Mina oma teismelist koos teiste poistega ei luba. Lollitavad, mängivad oma uputamist jne.

+1
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 41 )


Esileht Koolilaps Lapsed üksi ujuma?