Esileht Ajaviite- ja muud jutud Lapsed ei oska arutleda

Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )

Teema: Lapsed ei oska arutleda

Postitas:
Kägu

Täiesti kurb, et lapsed ei oska arutleda. Vaatan tuttavate lapsi, lapse lasteaiakaaslasi, meediat – kurb tendents, et väikelapsed ei huvitu midagi küsima ega oska arutleda. Siin muidugi selliste laste vanemaid ei käi, aga kas on ehk teisedki sama tähele pannud? See, et lastega kodus ei räägita (ei loeta raamatuid), paistab ikka väga kaugele. Lisaks on paljud mängud ka mingid susisevate ja imelike häälitsustega multikate imiteerimised.

+9
-18
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mingit üldistust küll teha ei saa. Mõned oskavad, mõnel läheb rohkem aega, et need oskused areneks. Olen lasteaiaõps ja töötan kooliealistega ka, kohanud sadu lapsi viimaste aastate jooksul, suur osa neist suudavad arutleda küll. Ei ole see asi siiski nii hull 🙂

+23
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Alati on selliseid lapsi olnud ja tuletab meelde, et kaua seda arutluse võimalust üldse siin siis olnud ongi, et selline võimalus tekiks. Okupatsiooni ajal tuli pähe õppida õiged laused, et siis kirjandis suudaks teisi ärapetta ja vaja oli musta valgeks rääkimise oskust.  Eks lapsed nüüd ongi vabad, mitte midagi arvama. Miks peaksid lapsed oskama arutleda, milleks seda vaja on ? Kas teemaalgatus on arutluse põhiselt kirjutatud või hinnangut kasutades ?

+4
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Alati on selliseid lapsi olnud ja tuletab meelde, et kaua seda arutluse võimalust üldse siin siis olnud ongi, et selline võimalus tekiks. Okupatsiooni ajal tuli pähe õppida õiged laused, et siis kirjandis suudaks teisi ärapetta ja vaja oli musta valgeks rääkimise oskust. Eks lapsed nüüd ongi vabad, mitte midagi arvama. Miks peaksid lapsed oskama arutleda, milleks seda vaja on ? Kas teemaalgatus on arutluse põhiselt kirjutatud või hinnangut kasutades ?

Väga imelik postitus. Ma kirjutan seda, mida näen, võta arutlemise või hinnanguandmisena, ükskõik. Loe minu teema teist lauset, siis ehk saad aru, mille põhjal teema tegin.

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nutisõltlaste laste elu.

Vanemad süüdi

+7
-16
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui mina koolis käisin, oli pidevalt vaja midagi jutustada. Minu kahel lapsel on kokku 10 kooliaasta peale olnud võib-olla kokku maksimaalselt viiel korral midagi jutustada. Kord tuli lastel vist 6-7. klassis ajaloo õpetaja, kes tahtis jutustamist. Lapsed olid rabatud – mis imelik õpetaja.

+16
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Veel kurvem on et lapsed ja noored ei oska unistada! Vot see on kurb

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui mina koolis käisin, oli pidevalt vaja midagi jutustada. Minu kahel lapsel on kokku 10 kooliaasta peale olnud võib-olla kokku maksimaalselt viiel korral midagi jutustada. Kord tuli lastel vist 6-7. klassis ajaloo õpetaja, kes tahtis jutustamist. Lapsed olid rabatud – mis imelik õpetaja.

See meenutab mulle sõbranna tohutuid raskusi kevadise koroona ja koduõppe ajal – lapsed pidid loetud teksti kohta kavapunktid kirjutama ja pärast nende järgi jutustama. Kogu pere oli paanikas, et mis need kavapunktid on ja miks loetud jutt tuleb punktide alusel veel ümber jutustada. Kahjuks on tema kaks lasteaialast ja kaks koolilast just sellised, kellega vestelda-arutleda ei saa. Ta ise probleemi ei näe, sest on suhtumisega, et küll õpib. Mina leian, et laps ilma juhendamiseta väga ei õpi. Tänapäeval on elu hästi mugavaks ja mõnusaks tehtud, midagi endal väga leiutada pole vaja. See pärsib huvi ja õppimist, olen arvamusel. Tähelepanuvõime on meis kõigis mingil määral olemas, aga oleks normaalne seda lapsele kas või korrakski öelda, et jälgi mind, isa, vanaema vm. Mina näiteks jälgisin ema ja vanaema köögis, kogusin teoreetilist pagasit. Oskasin saagi, haamrit, meislit, höövlit või käia kasutada. Oskasin hobust vankri ette rakendada. Kõik tuli iseõppimise teel. Aga paljut soovitasid vanemad ka “vaata ja õpi” meetodil. Tänapäeval ilmselt puudub selleks vajadus. Ja kogu selle protsessi ajal saaks lapsele selgitada/temaga arutleda, miks midagi tehakse, mis siis juhtub kui teistmoodi teha jne. Tean ka vanemaid, kes ei vaata lapsega koos tema saateid ega loe temaealiste raamatuid lapsele – igav olevat (nagu see kraam oleks täiskasvanule mõeldud). Nii ei saagi laps küsima, miks õun kukub puu otsast alla, miks jänesele on vaja süüa anda või mis tööd teeb arst.

+10
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui mina koolis käisin, oli pidevalt vaja midagi jutustada. Minu kahel lapsel on kokku 10 kooliaasta peale olnud võib-olla kokku maksimaalselt viiel korral midagi jutustada. Kord tuli lastel vist 6-7. klassis ajaloo õpetaja, kes tahtis jutustamist. Lapsed olid rabatud – mis imelik õpetaja.

See meenutab mulle sõbranna tohutuid raskusi kevadise koroona ja koduõppe ajal – lapsed pidid loetud teksti kohta kavapunktid kirjutama ja pärast nende järgi jutustama. Kogu pere oli paanikas, et mis need kavapunktid on ja miks loetud jutt tuleb punktide alusel veel ümber jutustada. Kahjuks on tema kaks lasteaialast ja kaks koolilast just sellised, kellega vestelda-arutleda ei saa. Ta ise probleemi ei näe, sest on suhtumisega, et küll õpib. Mina leian, et laps ilma juhendamiseta väga ei õpi. Tänapäeval on elu hästi mugavaks ja mõnusaks tehtud, midagi endal väga leiutada pole vaja. See pärsib huvi ja õppimist, olen arvamusel.

Teema on küll lastest, kuid lapsevanematest rääkides illustreerib sinu näide ka teist hämmastavalt tendentsi – isegi kui ei mõisteta sellist lihtsat asja nagu kavapunktide koostamine, siis ei tulda selle peale, et paneks guuglisse ja uuriks. Internet on äärest-ääreni infot täis, aga mõnel avaneb brauseriaknas ainult feissbuuk, instagram ja perekool.

+8
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täiskasvanute enamik ka ei oska. Ja saavad väga hästi ilma läbi. Arutlejat otsi tikutulega taga. NB! Mitte segi ajada targutamisega.

+11
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kahjuks on nii, et arutlemise ja jälgimisoskus ei tule ilma seda nö arendamata. Või siis väga vähestel loomult andekatel nö sündinud filosoofidel. Ja eelnimetetud arendamisega tuleb algust teha juba väga väikesega. Juhtida lapse tähelepanu asjadele, mida maailmas/elus märgata. Näiteks, vaata taevasse, mina ei näe täna kuud. Kas sina näed kuud? Miks sa arvad, et kuud näha ei ole?

Ja nii edasi. Kui neid lihtsaid küsimusi küsida ja arutleda kolmeaastasega ja igasugustel erinevatel teemadel, nö jooksu pealt ja täieati tavalise elamise käigus, siis oskab laps hiljem ka ise arutleda ning küsida. Ehk, ma tahan öelda seda, et selliste oskuste puudumise taga paistavad minu meelest “ma ei viitsi oma lapsega rääkida” kõrvad.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selle “neid on alati olnud” taga on mõneti ka haridussüsteem, mis väärtustab õigeid vastuseid ja tõrjub tülikaid küsimusi. Sõltumata sellest, kui interaktiivseks protsess on õnnestunud muuta. Valikvastustega testid nt on näide, kuidas tehnoloogilise progressi varjus toimub sisuline taandareng.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Arutlemisoskus tuleb eelkõige kodust. Paljud vanemad ei oska ega tahagi arutleda.

Keegi siin kirjutas nõukaajast ja sellest, kuidas siis tuli musta valgeks osata kirjutada ja vastupidi. Vot praegu on selline aeg, kus kirjandis tuleb poliitkorrektset peavoolumeedia ümberjutustust harrastada või muidu kaotad kohe sisupunktid. Kui nõukaajal sai alati ka mittepoliitilisi ja üldinimlikke teemasid valida, siis praegune eesti keele riigieksam enam seda võimalust ei jätagi, sest teemad on nii kitsalt esitatud, et sa kas kirjutad “õiget juttu” või kirjutad “õiget juttu”.

Lisaks on praegu kuldaväärt hoopis oskus suud kinni hoida.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sul on siis imelikud tuttavad, kes oma lastega tegeleda ei viitsi, aga palun mitte seda üldistada kõigile. Meie lastel on klassis ja lasteaias vägagi nutikad, huvitavad, naljakad sõbrad, teravmeelsed, tähelepanelikud, uudishimulikud jne. Ei ole ära nutistunud, loevad raamatuidki.

Võib-olla on meie tuttavate lastel ka vanematega vedaud, sest lastega tegeletakse palju. Juba lasteaias öeldi, et kohe näha, kuidas lastele on palju ette leotud, nendega arutatud ja räägitud, et lapsed räägivad nii ilusat kujundlikku keelt jne. Meie õpetajad on oma klassi ja lasteaiarühma lastega küll väga rahul.

Vaatasin just 3. klassi inimeseõpetuse õpikut, kui head teemad, väärtusõpetus, kuidas aidata, milline peaks olema hea sõber, millised on sinu sõbrad ja milline sa ise sõbrana oled või tahaksid olla jnejne. Meile küll midagi sellist ei õpetatud!

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sul on siis imelikud tuttavad, kes oma lastega tegeleda ei viitsi, aga palun mitte seda üldistada kõigile. Meie lastel on klassis ja lasteaias vägagi nutikad, huvitavad, naljakad sõbrad, teravmeelsed, tähelepanelikud, uudishimulikud jne. Ei ole ära nutistunud, loevad raamatuidki.

Võib-olla on meie tuttavate lastel ka vanematega vedaud, sest lastega tegeletakse palju. Juba lasteaias öeldi, et kohe näha, kuidas lastele on palju ette leotud, nendega arutatud ja räägitud, et lapsed räägivad nii ilusat kujundlikku keelt jne. Meie õpetajad on oma klassi ja lasteaiarühma lastega küll väga rahul.

Vaatasin just 3. klassi inimeseõpetuse õpikut, kui head teemad, väärtusõpetus, kuidas aidata, milline peaks olema hea sõber, millised on sinu sõbrad ja milline sa ise sõbrana oled või tahaksid olla jnejne. Meile küll midagi sellist ei õpetatud!

Meile õpetati väärtusi küll, aga alati ei topitud lapsi ninapidi valminämmutatud pudisse, vaid pidid näiteks loetud raamatut suutma analüüsida. Maailmaklassika on pungil igasugustest ühiskondlikest ja inimsuhetest, kuid praeguseks on nii emakeele kui kirjanduse tundide arvu nii drastiliselt vähendatud, et lastele tulebki valmis tõdesid sööta. Kui teil oleks võimalus lugeda lõpuklasside kirjandeid, siis ahhetaksite, KUI mannetuks on muutunud meie noorte analüüsi- ja väljendusoskus.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui mina koolis käisin, oli pidevalt vaja midagi jutustada. Minu kahel lapsel on kokku 10 kooliaasta peale olnud võib-olla kokku maksimaalselt viiel korral midagi jutustada. Kord tuli lastel vist 6-7. klassis ajaloo õpetaja, kes tahtis jutustamist. Lapsed olid rabatud – mis imelik õpetaja.

see jutustamine oli väga kaugel arutlemisest. enamuses oli see lihtsalt tuim taasesitus.

ei ole nende “tänapäeva lastega” midagi lahti. inimene on väga kohanemisvõimeline, oleks naiivne arvata, et uus põlvkond saab halvemini hakkama. need on äkki meie kui hääbuva põlvkonna nõudmised, millele nad ei vasta.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sul on siis imelikud tuttavad,

Järelikult. Mis ma peaks siis tegema, kui tunnen lasteaialaaslaste vanemaid, enda töökollektiivi, trenni- ja hobigrupi inimesi jne? Need ongu tuttavad, mitte sõbrad. Mina ei vastuta teiste inimeste kasvatusmeetodite eest. Sina teed seda? Ja nagu avateemas ka mainisin, siis tean, et siin pole selliseid lapsi ega vanemaid. Sellega sa ei pea oma hästikasvatatud lastest rääkima. Räägi neist, kes ei ole korralikku kodust lähenemist saanud.

Täna hommikul käisin arstil. Kohe minu järgi tuli naine umbes 5-6 aastase poisiga. Kogu selle elava jäejekorra aja (ehk mingi 8-10 min) see poisike ainult susises ja piiksus ning imiteeris mingut õhupüssi või midagi taolist. Naine (eeldan, et lapsevanem) istus ja vaatas niisama. Oleks kordki vestelnud lapsega, selgitanud, et ooteruumis tuleks vaikselt ja teisi häirimata olla või et igasugused tulistamismängud on inetud. Ei, ta ei tulnud tõenäoliselt selle pealegi, sest see võib ebamugavust tekitada (laps võib häälekamalt vinguma hakata) või mis loogilisem – ta ei tulnud ise selle pealegi. Aga kogu situatsiooni oleks saanud lapsega läbi rääkida, et oleme arsti juures, siin käivad inimesed, kellel on tervisemure ja mure teeb inimesed kurvaks, seepärast ärme meie neid rohkem kurvasta oma kõvahäälse jutu või käitumisega. Oleks saanud rääkida arstide tööst ja nende tähtsusest, küsinud lapselt sellekohaseid küsimusi/arvamust jne. Ühesõnaga arutelu puudus. Aga kuna lapsevanem ei näinud niisugust asja, siis tõenäoliselt mõnes muus seltskonnas räägib ta samamoodi, et tema laps on küll tark ja nutikas, oskab kõike ja nii hästi.

+2
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui mina koolis käisin, oli pidevalt vaja midagi jutustada. Minu kahel lapsel on kokku 10 kooliaasta peale olnud võib-olla kokku maksimaalselt viiel korral midagi jutustada. Kord tuli lastel vist 6-7. klassis ajaloo õpetaja, kes tahtis jutustamist. Lapsed olid rabatud – mis imelik õpetaja.

see jutustamine oli väga kaugel arutlemisest. enamuses oli see lihtsalt tuim taasesitus.

Mitte loo jutustamine, vaid loetu ja jutustatu sisu; tegelaste käitumine, selle üle arutlemine. Seda tehti nii, et sa ei saanud arugi, et lugemispala abil käis kasvatustöö.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui mina koolis käisin, oli pidevalt vaja midagi jutustada. Minu kahel lapsel on kokku 10 kooliaasta peale olnud võib-olla kokku maksimaalselt viiel korral midagi jutustada. Kord tuli lastel vist 6-7. klassis ajaloo õpetaja, kes tahtis jutustamist. Lapsed olid rabatud – mis imelik õpetaja.

see jutustamine oli väga kaugel arutlemisest. enamuses oli see lihtsalt tuim taasesitus.

ei ole nende “tänapäeva lastega” midagi lahti. inimene on väga kohanemisvõimeline, oleks naiivne arvata, et uus põlvkond saab halvemini hakkama. need on äkki meie kui hääbuva põlvkonna nõudmised, millele nad ei vasta.

Tuimal taasesitusel oli oma mõte täiesti olemas. Nii kaua tagusidki pähe, kuni lõpuks oli sõnavara piisavalt suur, et omi mõtteid esitada. Mõni muidugi sinna faasi jäigi.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga kuidas sa kujutad ette väikelapse arutlemist? Väikelaps on ju lasteaialaps. Võibolla sinu ettekujutus väikelapse arutlemisoskusest ei olegi väikelapsele eakohane?

Pealegi, millel su tähekepanekud põhinevad? Võõrastel lastel, neile võõras keskkonnas? Ilmselt kui ma nt lähen lastega külla, siis ma ootan ka, et ta mängiks teiste lastega, mitte ei küsiks minult, et miks kuu tiirleb ümber maa, aga maa tiirleb ümber päikese. Või et miks ma endal küüned punaseks lakkisin, mitte roosaks, kui rääkida 3-aastasest, keda veel maakera tiirlemine ja pöörlemine ei huvita.

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sul on siis imelikud tuttavad,

Järelikult. Mis ma peaks siis tegema, kui tunnen lasteaialaaslaste vanemaid, enda töökollektiivi, trenni- ja hobigrupi inimesi jne? Need ongu tuttavad, mitte sõbrad. Mina ei vastuta teiste inimeste kasvatusmeetodite eest. Sina teed seda? Ja nagu avateemas ka mainisin, siis tean, et siin pole selliseid lapsi ega vanemaid. Sellega sa ei pea oma hästikasvatatud lastest rääkima. Räägi neist, kes ei ole korralikku kodust lähenemist saanud.

Täna hommikul käisin arstil. Kohe minu järgi tuli naine umbes 5-6 aastase poisiga. Kogu selle elava jäejekorra aja (ehk mingi 8-10 min) see poisike ainult susises ja piiksus ning imiteeris mingut õhupüssi või midagi taolist. Naine (eeldan, et lapsevanem) istus ja vaatas niisama. Oleks kordki vestelnud lapsega, selgitanud, et ooteruumis tuleks vaikselt ja teisi häirimata olla või et igasugused tulistamismängud on inetud. Ei, ta ei tulnud tõenäoliselt selle pealegi, sest see võib ebamugavust tekitada (laps võib häälekamalt vinguma hakata) või mis loogilisem – ta ei tulnud ise selle pealegi. Aga kogu situatsiooni oleks saanud lapsega läbi rääkida, et oleme arsti juures, siin käivad inimesed, kellel on tervisemure ja mure teeb inimesed kurvaks, seepärast ärme meie neid rohkem kurvasta oma kõvahäälse jutu või käitumisega. Oleks saanud rääkida arstide tööst ja nende tähtsusest, küsinud lapselt sellekohaseid küsimusi/arvamust jne. Ühesõnaga arutelu puudus. Aga kuna lapsevanem ei näinud niisugust asja, siis tõenäoliselt mõnes muus seltskonnas räägib ta samamoodi, et tema laps on küll tark ja nutikas, oskab kõike ja nii hästi.

Sina ei räägi ju arutlemisoskusest , vaid käitumisnormide õpetamisest. See, millest sina räägid, ei ole arutelu, vaid vanem selgitab käitumisreegleid. Arutelu on ikka küsimus-vastusstiilis. Sa ei oska isegi arutleda. Ja lihtsalt ühe tähelepaneku põhjal, et lapsevanem ei käitunud nii nagu sina ootad ja laps mängis, selleasemel et raamatut lugeda või tuimalt istuda.

Muide, just need lapsed, kes ooteruumis vaikides ja tuimalt istuvad – need ilmselt ei oska arutleda. Sest üks uudishimulik ja arutlev laps lobiseb vahetpidamata ja küsibki kõige kohta seal arsti ooteruumis – miks on tool pruuni värvi, miks on kabineti peal kirjutatud 1-0-1,miks peavad täiskasvanutel maskid olema, aga lastel ei pea jne.

Sa ise ütled, et oleks võinud pikalt arutleda ja samal ajal oleks pidanud olema arutelu  sisu, et üldse arsti ooteruumis peab olema vait (miks?). Tegelikult häiris sind see, et sul oli mingi oma nägemus olukorrast, aga ei saanud seda olukorda. Paljude arstide ooteruumides on lausa lastele mängunurgad tekitatud. Laagri perearstikeskuses nt hiljuti sõitis mu laps pealeistumisautoga terve ooteaja ringi – selleks see auto seal ju oligi. Kas ringisõitmise asemel oleks pidanud laps siis hoopis arutlema minuga, et huvitav, miks see auto siin on ja kes selle siia pani….

+6
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Arutlejat otsi tikutulega taga. NB! Mitte segi ajada targutamisega.

Arutleda mitte oskava inimese jaoks ongi iga arutluskäik targutamine 🙁

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga kuidas sa kujutad ette väikelapse arutlemist? Väikelaps on ju lasteaialaps. Võibolla sinu ettekujutus väikelapse arutlemisoskusest ei olegi väikelapsele eakohane?

Pealegi, millel su tähekepanekud põhinevad? Võõrastel lastel, neile võõras keskkonnas? Ilmselt kui ma nt lähen lastega külla, siis ma ootan ka, et ta mängiks teiste lastega, mitte ei küsiks minult, et miks kuu tiirleb ümber maa, aga maa tiirleb ümber päikese. Või et miks ma endal küüned punaseks lakkisin, mitte roosaks, kui rääkida 3-aastasest, keda veel maakera tiirlemine ja pöörlemine ei huvita.

Sa võid targutada, palju tahes, kuid fakti, et laste väljendusoskus on kõvasti langenud, ei saa eitada. Oma osa on muidugi ka äpardunud kaasaval haridusel.

 

+1
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Väga huvitav teema! Ma ei teadnud, et on olemas inimesi, kes koguni arsti ooteruumis jälgivad, kas võõras lapsevanem ikka ütleb oma lapsele “õigeid” ja “korrektseid” asju. See on tõesti väga kummaline minu jaoks.

Ja huvitab mind, täiesti siiralt, mis värk teil selle laste imiteerimisoskusega on. Loen juba mitmendat korda sel teemal perekoolist pahameeleavaldusi. Nt väikelapse rubriigis oli hiljuti teema, kus kägu kaebas, et lasteaialaps imiteerib koera ja möirgab nagu dinosaurus. Nüüd jälle, laps teeb multikat järgi, paha-paha!

Teie meelest siis lastel ei tohiks üldse välja areneda oskus kujutada ette, et ta on keegi teine? Kas te üldse olete mõelnud, mida sellise oskuse puudumine täiskasvanud inimesele tähendab? Psühhopaate tahate toota või mis? Või on ehk äkki jälle nii, et kägu otsustab, mida on lubatud järgi teha? Baleriinid, haldjad ja muu ninnu-nännu on lubatud, aga dinosaurus ei ole? Soovitaks vahelduseks mõne arengupsühholoogia-alase raamatu läbi lugeda.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täna hommikul käisin arstil. Kohe minu järgi tuli naine umbes 5-6 aastase poisiga. Kogu selle elava jäejekorra aja (ehk mingi 8-10 min) see poisike ainult susises ja piiksus ning imiteeris mingut õhupüssi või midagi taolist. Naine (eeldan, et lapsevanem) istus ja vaatas niisama. Oleks kordki vestelnud lapsega, selgitanud, et ooteruumis tuleks vaikselt ja teisi häirimata olla või et igasugused tulistamismängud on inetud. Ei, ta ei tulnud tõenäoliselt selle pealegi, sest see võib ebamugavust tekitada (laps võib häälekamalt vinguma hakata) või mis loogilisem – ta ei tulnud ise selle pealegi. Aga kogu situatsiooni oleks saanud lapsega läbi rääkida, et oleme arsti juures, siin käivad inimesed, kellel on tervisemure ja mure teeb inimesed kurvaks, seepärast ärme meie neid rohkem kurvasta oma kõvahäälse jutu või käitumisega. Oleks saanud rääkida arstide tööst ja nende tähtsusest, küsinud lapselt sellekohaseid küsimusi/arvamust jne. Ühesõnaga arutelu puudus.

Olen viimastel kuudel oma lapsega pidanud palju käima lastearstide juures, kus ukse taga ootavad ainult lapsed koos vanematega. Ja võin öelda, et ei ole midagi tüütumat kui arsti ukse taga oma võsukesi põhjalikult ja valjuhäälselt harivad lapsevanemad. Haigla koridoris võiks püüda võimalikult vait olla ja seda ka lapselt paluda.  Ja kui laps midagi küsib, siis on mõistlik mitte kohapeal detailselt  jahuma kukkuda, vaid hiljem tänaval selgitada. Lapsele telefoni andvad vanemad meeldisid mulle selles olukorras palju rohkem. Lärmakaid ja tüütuid lapsi ei meenugi neist käikudest, küll aga vanemaid.

+1
-1
Please wait...

Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Lapsed ei oska arutleda