Lapsed tahavad maal värskeid marju süüa. Vanaema ei luba, kuna KÕIK on vaja moosiks teha. Talvel siis pakub koguaeg moosi, lapsed seda ei armasta. Kevadel hakkab vanaema jälle moose minema viskama, kuna keegi ei jõua neid talve jooksul ära süüa ja lapsi keelama, et ei tohi värskeid vaarikaid noppida, moosi on vaja teha…
Väga nõme suhtumine…
Noh, sa võid ju emale selle ringmängu ette laulda ja öelda, et palju need lapsed ikka söövad. Aga üldiselt, kui vanaema marjad ja talle meeldib moosi keeta, siis mis teha. Mu meelest küll on värsked marjad paremad ning alati ikka sööks neid ka, ei keedaks kõike moosiks. Aga vaarikaid läheb moosi päris palju, vaarikamoos on hea ka, ma pole elus kordagi aga vaarikamoosi teinud, sest mul vaarikaid on vähe ja need on niisama ka head.
Paku, et sa lähed ISE korjad marju – teed siis moosi või söödad lastele sisse värskeid marju.
Kus elad? Kui Tallinnas, siis müü need ülejäävad hoidised mulle maha.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Pole jah midagi teha, aga kahju kevadel jälle vaadata, kuidas ta neid kraavi kallab… Teeks siis vähem, oleksid kõik rahul. Lapsed saaksid süüa, tema saaks moosi ja kevadel poleks vaja ära visata.[/tsitaat] Minu kadunud vanaema nt ei kallanud kraavi, tal oli vahel 5 aastat vana moosigi veel. Hoidis keldris, kui hallitust peale ei tulnud, siis täitsa kõlbasid. Aga ta lubas ikkagi lastel süüa ka ja alati jaguks ka moosiks, küllap oli heldem või oli tal marju rohkem.
Aga oled sa vanaemaga sellest üldse rääkinud? Küsinud, miks ei saa värskeid marju süüa, kui moosi ei lähe nii palju vaja? Mis on tema argumendid? Kui vanaema ei ole demnentne ega niisama suure kiiksuga inimene, siis saab arvatavasti mingi kompromissi leida.
Äkki oleks vanaema jaoks argumendiks see, et suhkrut kuluks vähem:)
Räägi vanaemaga!
Muide, vaarikamoosist saab koos sõstraga näiteks täiesti kobeda koduveini. Milleks head kraami kraavi kallata?
Oh, minu enda vanaema ja ema olid sellised, ma ei või moosi nähagi tänase päevani;) Nii mäletan, kuidas värskeid maasikaid oleksin tahtnud süüa, aga ei, vaja oli need ära plödistada ja siis seda surmmagusat keedust vägisi peale toppida, mul läks alati süda pahaks, uhh. Ei tea, mis neil viga, pakun, et mingi raskete aegade pärast muretsemine, et \”siis on hea võtta\”, kui kohe ära süüa, siis poleks nagu olnudki?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Lapsed tahavad maal värskeid marju süüa. Vanaema ei luba, kuna KÕIK on vaja moosiks teha. Talvel siis pakub koguaeg moosi, lapsed seda ei armasta. Kevadel hakkab vanaema jälle moose minema viskama, kuna keegi ei jõua neid talve jooksul ära süüa ja lapsi keelama, et ei tohi värskeid vaarikaid noppida, moosi on vaja teha…[/tsitaat]
Ma vist läheksin konkreetselt tülli ja küsiksin, kas tal on kahju lastele marju anda. Või siis on veel variant, et OSTAKSIN vanaemalt lastele vaarikaid. Marjadel on ikkagi väärtus eelkõige toorelt ja Eestis peab suve jooksul võimalikult palju kodumaist toorest kraami sisse sööma, et organismil oleks talvel jõudu haigustega võidelda. Keedetult ja suure suhkrukogusega on tegu küll maitsva, aga üsna mõttetu kraamiga.
Vanemaid inimesi tuleb austada, aga igal lollusel on lõpuks piirid. Vabandust väga, aga ei saa olla selline lammas.
On kaks võimalust – inimene on arenguvõimeline või ta ei ole seda.
Kui on võimalik rääkida ja ta saab ka aru marjade toiteväärtusest toorena ja keedetult, suhkruga ja ilma jne jne, siis võiks rääkida, selgitada.
Kui on juba ette selge, et ta nagunii jääb enda juurde, siis parem ennast ja oma lapsi eemale hoida ja marjad mujalt hankida!
Mina ütlesin oma vanaemale samas olukorras – lõpeta, kes neid moose ikka nii väga tahab!
kui isu tuleb moosi järgi, ostan poest.
solvus küll, aga aitas 🙂
– sööme täna marju. Lapsed saavad marjadest rohkem vitamiine jms kui moosist.
– täna nii palav, pole vaja pliidi ääres kuumas olla
– suhkrut kulub vähem
– teeme täna vahelduseks toormoosi (teistsugune maitse, meeldib vbl lastele rohkem)
– keeda ise moosiks, kindlasti tuleb teise maitsega kui emal, on vähemalt vaheldus
– teeme täna marjakooki
– lepime kokku, et ühest peenrast tohib süüa, teisest korjame moosiks
– mooside ära viskamine on hirmus raiskamine, moos säilib mitu aastat. Kui riiul eelmise aasta moosidest veel täis, siis ehk ei tee nii palju uut moosi?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Korjan ise. Probleem on ikka, kui need tuppa ei jõua, et kus jäid, kas niisama söödi ära. [/tsitaat]
Milles probleem- söödi ära jah. Õpeta lapsed ise aiast marju noppima, muidu nad ei teagi, kuidas marjad kasvavad. Mul on sugulane, 13-aastane, kes ei tee vahet vaarikal ja sõstral, ausalt jube hakkas.
Mul täpselt vastupidi, ei viitsi mina mingeid moose keeta; nii hea oleks kui värskest peast kõik marjad ära süüakse.
kui marjad on vanaema omad, siis pole midagi teha. tal on täielik õigus oma marjadega teha mida soovib.
aga sa küsi ta käest paar kilo marju müügiks. no et ostad ise ära, et lapsed süüa saaks. pakun, et vanaema on kohe nõus:P
Jah, mis salata , proovi osta oma lastele marjade söömisõigus. Võ osta kelleltki naabrilt marju ja too lastele lauale.. KUi vanaema näeb, äkki hakkab imelik.
Tõepoolest on rumal teha moosi, kui isud alles täis söömata.
Värsked marjad on kasulikumad, jah. Lisaks on tänapäeval moodne hoopis marju sügavkülmutada, nii säilivad vitamiinid paremini. Torka vanaemale mõni vastav artikkel nina alla, kui ta sinu juttu ei usu.
Vaarikatega on see mure, et otse põõsa küljest on kõige paremad ju 🙂 Nii et turult ma söömiseks isegi ei julge soovitada osta. Ikka peaks sõnadega ära suutma lahendada olukorra. Ma ei tea, kui vanad või hakkajad on lapsed või kui tihti vanaema juures käiakse, aga äkki saaks nad aias kuidagi abiks ka olla, mitte ainult marjaajal \”peale lennata\”? Mingi jupikese \”oma vaarikaid\” saada? (See muidugi see aasta ei päästa veel…)
Mina olen kohe nõus diili tegema, sina tood mulle moosi ja vastutasuks võivad su lapsed minu marjapõõsad tühjaks süüa.
Tegelikult on see väga kurb lugu. Nii palju on lapsi, kes ei söö marju. Eilegi käis üks selline külas, ma ei ole näinud, et ta peale limpsi ja krõpsude muud sööks. Õunu, marju, kirsse, maasikaid ei võta suu sissegi. Korralikust soojast toidust rääkimata.
Ja sinu lapsed peavad lihtsalt marju vaatama, ei või süüa, elu on ikka ebaõiglane.
Jube. Marjadest saavad ju lapsed vitamiini. Mul on lihtsalt hea meel, et minu laste vanaemad, sugulased ja muud aiamaadega tuttavad sihukest moosi tegemise juttu ei aja suust välja. Vanainimesed on vahel imelikud ikka, vabandust… Mul on nii hea meel, et minu lapsed võivad süüa marju 2 suu poolega, nii palju kui jaksavad ning vanavanaema lausa ütleb et tuleb süüa-saate vitamiini 🙂 Sulle lahenduseks!Istuta oma lastele paar põõsast ainult marjade söömiseks. Järgmisel aastal muret enam pole.
Mina räägiks vanaemaga ja lubaks lastel ikka marju süüa
Mina teeks lastele oma peenra- mõned sõstrad ja rida vaarikaid. Paari aastaga saab juba miskit noppida. Vanaemale aga ostaks suurema sügavkülma ja õpetaks marju lihtsalt külmutama. Minu lapsed moosi ei armasta, aga pudru ja hommikuhelvestega söövad külmutatud sõstraid ja vaarikaid nii mis mühiseb.
Kümutatud maasikatest ja banaanist teeme talvel jäätist.
minu vanaema teeb ka kõik moosiks, selle vahega, et enne sööme isu täis ja mis üle jääb, see moosiks. ega me väga palju moosi söö, vahel pannkoogi või pudru peale, aga vanaema oskab kokkuhoidliku inimesena teha moosidest kisselli, panna leivasupi sisse, teha morssi ja kevadeks saavad moosid tavaliselt ikka otsa. see on küll ennekuulmatu, et moosid kevadel kraavi kallatakse. moos ju säilib kauem kui ühe talve ja tänapäeval kui suhkur nii kallis on, siis on see ju lausa raha ära viskamine. teemaalgataja, teeme nii, et kui kevadel moosi viskamise aeg jälle kätte jõuab, siis anna siin teada. siin leidub kindlasti inimesi, kes need moosid ära ostaks.
No selline suhtumine ju nõukaajast, kus keldrisse tehti sadase kaupa hoidiseid. Ka minu üks vanaemadest jaotas hiljem mingeid 10a taguseid moose, milles juba suhkur kummaliselt kristalliseerunud. Siis pandi ju keedeumoosile veel kilo marjade kohta ka kilo suhkrut.
Ka siis lapsena ei võinud me kohati marju, ploome, herneid jne. korjata/süüa, sest neid pidi ju talveks purki panema. Herneid oli vaja näiteks jätta ka järgmise kevade seemneks. Ka olid tal aiasaadused lisateenistuseks pensionile.
Nüüd aga teised ajad ja minu aia saadused on laste päralt. Keelan vaid väheküpsenuid vilju noppida ja vahel ka mõne noore puu vilju ühel lapsel üksi kinni pista. Sest neid ju noorel puul/põõsal veel vähe ja ka teised pereliikmed tahavad maitsta. Seega tuleb need kenasti võrdsuse alusel pintslisse pista.
Ja mis siis lastest üle jääb, pistan purki. Eks vahel jääb üht-teist ka lindudele. Kõike küll realiseerida ei jõua. Pole ka mõtet, kui pere ei jõua neid hoidiseid ära süüa ning järgmise marjahooaja pealetulekul eelmised keldrist, sügavkülmast välja tuleb heita. Metsasaadused tulevad ju ka veel juurde.
meil oli ka selline suhtumine valdav ja praegugi loeb minu ema hoolega maasikaid, et enamik ikka toormoosina sügavkülma saaks. kui ma ostsin viis kilo maasikaid ja ütlesin hiljem talle, et see, ,mis söömisest üle jäi, sai külma, siis tegi ta väga manitsevat häält. mis teha, nõuka ajal ei saanud teisiti ja seda nõuka aega oli enamik tema elust. ta on niigi tubli olnud, ostis omale külmkirstu ja vorbib nüüd sinna sisse, nendest saadustest ei keeldu ükski laps. aga niisama söömisel hoiab ikka silma peal.
nii et suunake teie ka oma vana toormoose tegema ja söömise osa ostke ise. sellest võidavad kõik!
minu vanaema oli ka selline, ainult sellise vahega, et ta ei pakkunud moose ka, kõik läks tema tütre lastele, mina ei olnud vanaema silmis kuigi oluline isik.
ise ma olen hakanud rohkem moose tegema, vahepeal olin laisk ja lasin marjadel isegi lihtsalt maha kukkuda, aga iial ei keela ma kellelgi süüa. keelan, kui lapsed lõhuvad põõsaid või kisuvad toored marjad lihtsalt maha. kui tahavad põske pista, siis lasku käia, ma ei keela ka külalastel neid marju süüa, mis üle aia ulatuvad, ainus tingimus on, et ei lõhuks aeda ega kisuks taimi üles.
Talvevearude kramplik kogumine on supermarketite- eelse aja inimestesse sügavalt juurdunud, sinna ei ole midagi teha. Minu poeg kõmpis korra solvunult 14 km maha, sest vanaema ei lubanud peenralt maasikaid süüa ja ta tuli selle peale lihtsalt tulema.
Mul käib nii, et süüakse palju jõutakse ja natuke rohkem kui jõutakse, kui jääb midagi, siis läheb purki ja kui ei jää, siis purgimari tuleb kasvõi 100% turult.
Sul ilmselt tuleb 100% söögimari turult osta, ega midagi teha ei ole, vanadel inimestel arusaamade muutumine käib väga aeglaselt, kui üldse. Lihtsam on leppida ja väikese veidrusena võtta.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
