Esileht Pereelu ja suhted Lapsed suured, eluga huvitavalt edasi

Näitan 5 postitust - vahemik 91 kuni 95 (kokku 95 )

Teema: Lapsed suured, eluga huvitavalt edasi

Postitas:
Kägu

Uskumatu, kuidas see teema taaskord nii lappama on läinud. Kas need on samad inimesed, kes iga teema all jaurama hakkavad või ongi pooled inimesed sellised…

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina olen 49, abikaasa on 57. Lapsed meil suured, aga lapselapsi veel ei ole.

Mina isiklikult ootan pikisilmi lapselapsi :). Ja veel ootan ma pikisilmi pensioni-iga.

Jah, tõepoolest. Ma nii tahaksin olla 24/7 oma maakodus, maavanaema. Toimetada oma aias, võtta kanad, äkki isegi mõned lambad, hoidistada, küpsetada, käia kord nädalas küla laulukooris laulmas ja iga viie aasta tagant pealinnas laulupeol, rõõmustada ilusa suure tomati üle või liilia esimese õie üle. Hoida koolivaheaegadel ja suviti lapselapsi. Elada rahulikult omas rütmis, väikeste vajadustega. Väga unistan sellest.

Mina ei saa üldse aru sellest elukestva õppe  teemast. No ma ei taha kuuldagi seda, et ma peaks veel nüüd kuskile kooli minema uut ametit õppima. Ei-ei-ei.

Ja see, millest paljud unistavad – reisimine. No seda ei taha ma üldse. Minule on täiesti piisav reisida pealinnast lõuna-Eestisse oma maakoju ja mõned korrad aastas kuskile Eesti alevisse või väikelinna laadale või kontserdile.

Ja palgatööl ei taha ma ka üldse enam käia, seega töökohavahetusest ei unista ma ka. Ainult raha pärast käin ju tööl, sest lapsed on vaja ülikoolis koolitada ja maal on vaja uus ait ehitada. Õnneks on mul kodukontori võimalus ja ma saangi suure osa oma ajast veeta maal, eemal linnakärast ja aktiivsest elust. Ilma kodukontori võimaluseta oleks ma ilmselt väga sügavas stressis, sest iga päev tööl käimine – see ei ole minu jaoks. Nii et töökoha vahetus ei tule kõne allagi – ma ei usu, et ma kuskil mujal saaksin nii mugavalt töö korval oma elu elada.

Aga jah – lapselapsed. Vot see oleks küll üks tore lisandus ellu 🙂

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mismoodi saab teemast “lapsed on suured, mida huvitavat eluga peale hakata” mõttetu kädin ja klats ja “ainult mina tean, mismoodi on õige elada!” pealesurumine ja kaagutamine teemal millal on kellelgi õige aeg sünnitada…? Te teemas püsida üldse ei suuda?

Teemasse vastates- mõtle, mis sulle kunagi huvi pakkus, mille jaoks ei olnud aega või mis jäi tegemata, sets lapsi polnud panna või mille kohta tuli kunagi mõte “vohh, seda võiks küll proovida”. Olete küllalt noored, et midaiganes veel ette võtta, alates peotantsust, kannutamisest kuni bikiinifitnessini 🙂

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

* kanuutamisest! oeh 🙂 kannutamist ei oska soovitada pole proovinud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina isiklikult ootan pikisilmi lapselapsi :). Ja veel ootan ma pikisilmi pensioni-iga. Jah, tõepoolest. Ma nii tahaksin olla 24/7 oma maakodus, maavanaema. Toimetada oma aias, võtta kanad, äkki isegi mõned lambad, hoidistada, küpsetada, käia kord nädalas küla laulukooris laulmas ja iga viie aasta tagant pealinnas laulupeol, rõõmustada ilusa suure tomati üle või liilia esimese õie üle. Hoida koolivaheaegadel ja suviti lapselapsi. Elada rahulikult omas rütmis, väikeste vajadustega. Väga unistan sellest. Mina ei saa üldse aru sellest elukestva õppe  teemast. No ma ei taha kuuldagi seda, et ma peaks veel nüüd kuskile kooli minema uut ametit õppima. Ei-ei-ei. Ja see, millest paljud unistavad – reisimine. No seda ei taha ma üldse. Minule on täiesti piisav reisida pealinnast lõuna-Eestisse oma maakoju ja mõned korrad aastas kuskile Eesti alevisse või väikelinna laadale või kontserdile. Ja palgatööl ei taha ma ka üldse enam käia, seega töökohavahetusest ei unista ma ka. Ainult raha pärast käin ju tööl, sest lapsed on vaja ülikoolis koolitada ja maal on vaja uus ait ehitada. Õnneks on mul kodukontori võimalus ja ma saangi suure osa oma ajast veeta maal, eemal linnakärast ja aktiivsest elust. Ilma kodukontori võimaluseta oleks ma ilmselt väga sügavas stressis, sest iga päev tööl käimine – see ei ole minu jaoks. Nii et töökoha vahetus ei tule kõne allagi – ma ei usu, et ma kuskil mujal saaksin nii mugavalt töö korval oma elu elada.

Ma täpselt samasugune, ainult et mul on üks lapselaps olemas. Ka tahan pensionile ja maakodusse läheks elama. 14 aastat veel oodata. Jube!

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 5 postitust - vahemik 91 kuni 95 (kokku 95 )


Esileht Pereelu ja suhted Lapsed suured, eluga huvitavalt edasi