Palun vastake vaid need, kel tõesti juriidiline teadmine või kogemus olemas selle teemaga või oskavad viidata, kuskohast selguse saaks. Samuti palun mind mitte materdama hakata, sest olen siin teemas tegelikult kõrvalseisja, seega esitan vaid faktid ja palun ka teil vaid nendest lähtuda.
Kaks last, vanemad lahus elanud alates noorema lapse (hetkel 11-aastane) sünnist.
Lastest eraldi elav vanem maksnud elatist, kuid alla miinimumi (kahe lapse eest vähem kui ühele lapsele ette nähtud).
Nüüd soovivad lapsed elada teise vanemaga.
Küsimus: kas elatise nõudmisel saab arvesse võtta, et elatist nõudev vanem ei ole tegelikult aastate jooksul oma elatise maksmise kohustust täitnud ega ka muul viisil laste heaolusse rahaliselt panustanud (aastate jooksul jäi saamata üle 50 000 euro).
NB! Eesmärk ei ole saamata jäänud elatist tagantjärele nõudma hakata ega elatise maksmisest kõrvale hiilida.
Lihtsalt, kas sellist asjaolu arvestatakse, kui asi peaks näiteks kohtusse minema?
Teema: Lapsed teise lapsevanema juurde elama ja elatis
Ei.
ei arvestata, sest tihti makstaksegi kokkuleppel vähem kui ametlik elatis.
kui senisele saajale tundunuks, et saab liiga vähe, pidanuks siis kohe kohtusse pöörduma ja suuremat summat nõudma.
Ei
Omavahelises kokkuleppes võivad vanemad kokku leppida milles iganes. Ka selles, et nt elatist üldse ei pea maksma.
Õige see on -ei arvesta. Seda, kui palju laste eest varem maksti või ei makstud ei arvestata, kui minnakse teise vanema vastu. Sa muidugi võid esitada sellise argumendi, aga kodus arvestab ikkagi lapse põhjendatud ja igapäevaseid vajadusi.
Sa muidugi võid esitada sellise argumendi, aga kodus arvestab ikkagi lapse põhjendatud ja igapäevaseid vajadusi.
see võib olla tegelikult libe tee – kui väidad kohtus, et isa maksis seni nt 2 lapse eest 400 eurot ja ema 600 eurot, siis võib kohus sellest järeldada, et sama olukord peaks edasi kestma ka siis, kui lapsed kolivad isa juurde elama ning mõistab emalt välja 600 eurot elatist, sest laste senine olukord võiks jääda kestma ning emal järelikult on võimalik rohkem panustada kui isal.
kui lapsed kolivad teise vanema juurde, siis peaks nendega koos “kolima” ka riiklik lastetoetus
Kaks eraldi juhtumit. Sina nõuad oma saamata osa ja teine nõuab tänast elatist lastele. Tasaarveldada ametlikult ei saa.
Vaesed lapsed. Vanematel on omavaheline kemplemine olulisem, kui laste heaolu.
Kaks eraldi juhtumit. Sina nõuad oma saamata osa ja teine nõuab tänast elatist lastele. Tasaarveldada ametlikult ei saa.
saamata osa ei saa ju nõuda
tagantjärgi saab kuni aasta eest nõuda juhul, kui pole midagi makstud. kui kokkuleppeliselt on makstud alla miinimumi, siis pole midagi tagantjärgi nõuda – kokkulepe oli ju olemas ja selle järgi maksti. nii need asjad ei käi, et lepitakse mingi summa kokku ja siis üks avastab, et krt, aasta aega tahtnuks ma rohkem saada, nõuan nüüd juurde
saamata osa ei saa ju nõuda
Mina ei saa algsest küsimusest aru, kas see saamata 50 000 on ametlikult võlg kohtuotsuse alusel (pole viitsitud selle sissenõudmisega tegeleda) või lihtsalt ise umbes välja arvutatud?
Kuna küsija väidab end olevat vaid kõrvalseisja, kas ta teab siis täpselt, kuidas on?
Kaks last, vanemad lahus elanud alates noorema lapse (hetkel 11-aastane) sünnist.
Lastest eraldi elav vanem maksnud elatist, kuid alla miinimumi (kahe lapse eest vähem kui ühele lapsele ette nähtud).
Nüüd soovivad lapsed elada teise vanemaga.
Küsimus: kas elatise nõudmisel saab arvesse võtta, et elatist nõudev vanem ei ole tegelikult aastate jooksul oma elatise maksmise kohustust täitnud ega ka muul viisil laste heaolusse rahaliselt panustanud (aastate jooksul jäi saamata üle 50 000 euro).
veider, et lapsed, kellest üks pole kunagi isaga elanud ja kelle healusse pole isa aastaid rahaliselt panustanud, tahavad ometi selle hoolimatu rongaisa juurde elama minna?
tõenäoliselt on lapsed nende aastate jooksul palju aega isaga veetnud ning isa on siiski nendesse igapäevasel (-nädalaselt) otseselt rahaliselt panustanud sel ajal, kui lapsed on temaga olnud. vastasel juhul on arusaamatu, et lapsed, üks neist 11aastane, tahavad kolida võõra meesterahva juurde elama vaid seetõttu, et tegemist on bioloogilise isaga.
kui lapsed on olnud isaga 50:50 ajast, siis ei peagi isa elatist maksma. kui lapsed on isaga nt 1 nädala kuus, siis ongi elatis 1/2 min elatisest ning isa on oma ülalpidamiskohust täielikult täitnud
Palun vabandust, et ma küsimuse õiget vastust ei tea, aga mul tekkis tohutu huvi. Millises reaalsuses saab toimuda olukord, kus teine vanem pole piisavalt elatist maksnud (ok, see küll suht tavapärane ja ega lapsed seda nii täpselt hoomagi) ega ühelgi muul viisil rahaliselt panustanud – viinud lapsi kinno, neile midagi ostnud, nendega kuskil väljas käinud, enda juures majutanud vmt- ja ometi teismelised tahavad tema juurde elama minna. Või kui teine vanem ikkagi on neid eelnimetet asju teinud, siis ei saa päris öelda, et “pole mingil viisil laste heaolusse rahaliselt panustanud”. Kõik need asjad on ju samuti rahas mõõdetavad.
Aga ausalt – pidi ikka ülikõva mitterahaline panus olema, et lapsed on nõus ähvardavast rahapuudusest hoolimata ikkagi sinna elama minema. Täitsa ulmelugu tundub. Vot seda oleks huvitav taibata. Kas see teine vanem, kelle juurde minna tahetakse, on üldse isa, nagu esmapilgul tunduks.
Vanemaid, lapsi ja kodusid on igasuguseid. Ükskõik kui hooliva vanema juures eluaeg närutama pidanud otumale poisile võib teise vanema juures olla meelitav unelmate elu näiteks piiramatu nutikas istumine ja ATV- ga rallimine.
