Kas siin on veel peresid, kellel lapsed hommikust õhtuni tõukerattal ringi sõidaksid ja trikid on muutunud (vähemalt minu silmis) eluohtlikuks. Kodu on nagu tõukeratta juppide ladu ja iga kuu läheb korralik rahasumma tõukeratta poodi. Kuidas Teil närv vastu peab?!
Samuti tõukeratta fänn. Ühe suvega juba kolmas rattas. Olen nõus ennem sinna panustama. Kui lasen lapsel hommikust õhtuni arvutis/telekas olla. See ongi karm ala. Aga ega kõike saa karta.
oi, minu närv ka vastu ei peaks. vahel käin pargis jalutamas, kus on lapsed trikitõuksidega selleks ehitatud “mägedega”. esiteks on õudne vaadata, et paljudel pole ka kiivreid. teiseks need trikid suurel kiirusel ja mitu last korraga neid seal ühel mäel või nn kausis tegemas.