Teema: Lapsed tülis, kas tagastada sünnipäevakink?

Minu meelest olekd kingi tagastamine lihtsalt kummaline. Nagu ametlik suhte lõpetamine vms. Ka minu tütar ei suhtle juba pool aastat tüdrukuga, kes oli 5 aastat ta parim sõbranna. Ometi loodan, et kunagi lepivad nad veel ära.

Kas sõbranna pere on Eesti tipprikkad ja teie olete vallavaesed? Millegi muuga ei suuda seletada, et ühe lapse pere kingib oma tütre sõbrannale sünnipäevaks suurema summa raha? Mis see suur summa siis oli ka? Lausa 20 eurot, või koguni 200? Lapsed üldiselt kingivad üksteisele nänni või siis 10-20 €. Kas teie perekond omakorda on ka teisele tüdrukule sünnipäevaks suurema summa raha kinkinud või millest selline kingitus pere poolt??

Mina arvan küll, et kui lapse sõbranna vanemad on pidanud laste sõprust nii oluliseks, et kingisumma tavapärasest suurem on, siis see on märk sellest, et nendega võiksid sa ka tekkinud olukorra teemal rääkida. Raha tagastamine oleks imelik, suhtlemine ja murest rääkimine kindlasti mitte. Kui ikka tüli on nii suur, et laps ei taha enam kooli minna, siis ei peaks sekkumisega ootama.

#3112452:

Nüüd hakkasin mõtlema millegipärast et kui hiljaaegu oli lapse sünnipäev, siis kinkis sõbranna perekond tütrele suurema summa raha. Enam aga ei tundu mulle sobivana seda raha alles hoida ja ma eelistaksin et tütar selle neile tagasi annaks.

Kas teeks olukorra veel hullemaks kui lihtsalt tagastaksimegi kogu kingitud raha, muidugi nii taktitundeliselt kui võimalik?

Mida teeksite minu asemel? Laste tülisse ei sooviks sekkuda, kuid seda kinki alles jätta ei tundu ka õige.

Ma ei saa aru, miks peaks kiusamise eest peale maksma? Ma hoopis pöörduks klassijuhataja poole ja räägiksin sellest probleemist, sest koolikiusamist ei tohi sallida. Üks asi on, kui ei taha suhelda, aga teine teema on nõmedate kuulujuttude levitamine ja teiste üles ässitamine, see on lubamatu.

Minu laps on sõbraga kohutavalt tülli läinud. See häiris juba klassirahu ja õppimist. Õnneks olid ka teise poole vanemad mõistlikud ja koos saime lapsed ära lepitatus. Võta ühendust sõbranna vanematega ja katsuge lapsed ära lepitada. See on ainus viis, kuidas üle käte läinud konflikt lõpetada. Pisinägustega saavad ise hakkama, aga kui suur tüli, tuleb aidata lõpetada.
Raha tagastama ei pea.

Kingi tagastamine on pigem algklassi lapse tase. Täiskasvanu peaks olema laste tülidest üle. Mina alustaks probleemilahendust klassijuhatajaga rääkimisest. Võib-olla saad sedasi ka rohkem tüli põhjuste kohta teada. Kindlasti pole vaja tülile hagu juurde anda omapoolsete solvangutega (mida kingi tagastamine oleks).

#3116678:

Mis on suurem summa raha? Kui üle 20 euro, siis oleks pidanud üldse kohe juba tagasi andma, minu arust liiga suur summa ei ole kolmanda klassi laste vahel sobiv kink. Tüli ei puutu siin asjasse.

Minu sugulase laps sai 2 kingitust pea 100 eurost 3.klassis, mõned lihtsalt ei loe üldse raha või siis üritavad rahaga sõprust osta. Mõlemad kingid olid poistelt tüdrukule.

#3117751:

#3117545:

Minu sugulase laps sai 2 kingitust pea 100 eurost 3.klassis, mõned lihtsalt ei loe üldse raha või siis üritavad rahaga sõprust osta. Mõlemad kingid olid poistelt tüdrukule.

Mis asja? 100 eurot lapse klassivennalt klassiõele kingiks? Ma saadaks selle raha lapse vanemale kohe tagasi ja keelduks kategooriliselt vastu võtmast. Kui palju sellel inimesel raha on, ei puutu sugugi asjasse, see on lihtsalt sobimatu.

Tõsiselt räägid??? Ma kujutan ette kuidas laps tuleb õhinal klassiõe või sõbranna sünnipäevale ja siis sünnipäevalapse ema surub talle kingi tagasi pihku, et see kink ei sobi meile, võta tagasi! Kui siis järgmine aasta su lapse sünnipäevale keegi kohale ei ilmu ära imesta miks. Eesti keeles on ütlus “Kingitud hobuse suhu ei vaadata”! Ja see peab ka tänasel päeval paika.

#3122969:

Poja ja tütre emana arvan nii: See plikade värk on hirmus tüütu. Suhteprobleemid.

Ise näen samuti kõrvalt, kuidas mõne suure sõbrannaga on nö suhtepausid ja siis mingi aja pärast jälle teisega.

Ma pole kunagi kuulnud, et poistega sellist jama oleks. Tüdrukutega – alailma.

See on üks suur põhjus, miks ma olen veendunud, et poisse on lihtsam kasvatada. Poiste jamad on sellised praktilist laadi, a’la ei viitsi pintsli ja värvidega maalida.

Ei ole päris nii. Mina ka poja ja tütre ema. Juhtumisi oli/on nii minu poja kui tütre klassis (põhikoolis 6.-8.klassi) poistel palju suuremad ja tõsisemad suhteprobleemid kui tüdrukutel. Ikka oleneb konkreetsest seltskonnast kes kokku sattunud on – keeruline “frukt” võib olla nii tüdruk kui poiss.
Poistel ehk ei ole probleemid päris samasugused, aga nad võivad olla vägagi julmad ja vastikud oma kiusamistes (ja kergemini muutub kiusamine ka füüsiliseks). Miskipärast on need konkreetsed lapsed kellest tean et nad kiusamise tõttu kooli on vahetanud, just poisid (kindlasti leidub ka tüdrukuid…).

Teemaalgataja, pane ennast olukorda kui sulle tundub, et kõik on tööl sinu vastu ja keegi pole sinuga sõbralik. Kuidas mõjutaks selline asi su üldist vaimset vormi, keskendumisvõimet, töövõimet? Üllatav, et nii väike laps keeldub rääkimast, mis juhtus.
Su laps vajab abi. Ja see, et sa teed teema mingist kingi tagastamisest, näitab et su laps on täiesti üksinda, kuna ema ei näe olulist poolt. Aita ometi oma last selles, milles ta abi vajab ja unusta see kingiteema. Tagasi andma ei peaks kohe kindlasti, see valab vaid õli tulle. Lisaks annab see signaali, et kõik saadud kingid tuleb igaks juhuks kasutamata alles hoida, sest tüli korral peab ju olema valmis tagastama.

Tüdrukutest ja poistest.
Seda, et kiusamine ja suhteprobleemid see mingi tüdrukuteteema on, ütlevad inimesed, kellel on varasemast välja mõeldud eelarvamus, et poisid ja mehed on kuidagi paremad. Eriti kehv lugu on siis kui sellise tõdemusega on pedagoog ja klassis pigistatakse siis poiste pattude suhtes silm kinni, aga tüdrukud saavad iga pisiasja eest kriitikat. Minu õpetaja oli koolis selline. Üks poiss meie klassist lõi korduvalt üht tüdrukut jalaga tagumikku ja narris sõnadega, mida ei taha siin korratagi. Poisse kiusas ta samuti. Õpetaja ei teinud väljagi, aga peale lastevanemate koosolekut uuris mu ema, mis toimub, sest õps olla rääkinud, et küll ikka tüdrukutega on raske.
Meil ei olnud tüdrukutel aga üldse konflikte, tänase päevani oleme head sõbrad. See, et too üks agressiivne poiss oli kiusaja, ajas ka teised poisid selle tüdruku vastu, kuna nad ei julgenud teisel arvamusel olla. Nii järgis terve kamp poisse ühe eeskuju, suures hirmus ka ise kiusatud saada. Mõni tegi isegi järele mida üks julmur ees tegi. Õudne klass oli ja seda peamiselt selle ühe poisi pärast, kes oli kiusaja ja teiste pärast, kes ei julgenud kiusajast erineda.

Mõttekoht on ka see, et huvitav kust tulevad kõik need mehed, kellest siin sageli teemasid tehakse. Kes ignoreerivad päevade või nädalate kaupa, solvuvad, salasuhteid peavad, on vägivaldsed nii vaimselt kui füüsiliselt. Mõni isegi peksab oma naise luid puruks, aga on avalikkuse ees professionaalne ja edukas.
Kui ainus mure poistega on see, et nad joonistada ei viitsi, siis kõik need probleemsed mehed pole kunagi lapsed olnud.

Pigem peaksid sa muretsema selle teiste oma lapse vastu ässitamise pärast, mitte munema kingiraha üle, mis kuidagimoodi asjasse ei puutu! Kui sa enne ilma tülita ei saanud seda KOHE tagasi antud, siis hetkeolukorra valguses teeks see asja palju hullemaks.

Kas pead ühendust võtma tüdruku vanematega (jah u selle võtmes, et küll on kahju, et lapsed enam läbi ei saa, aga kas nad saaksid aidata selle vastuaktsiooni vähendamises, sest nii paneb ta oma endise sõbra kannatama jne). JA võiks asjast rääkida ka õpetajaga, kas tema on märganud ja mida saaks ette võtta.
Ühesõnaga sa pole oma lapse heaks midagi teinud, ei selgitanud tüli põhjusi (ja ilma seda teadmata ei saa ka palju aidata ega selgitada lapsele), ei aidanud lahendada, oled lapse jätnud oma tarkusega asju lahendama (millega, au talle, on laps siis toime tulnud kuidagi, sest tulipunkt on möödas). Aga minu meelest pole see olukord kuidagi paranenud, vaid lihtsalt on kuidagimoodi, ja tüli vajaks hädasti täiskasvanute õpetust, et lapsed saaksid sellest konfliktilahendamise positiivse kogemuse.