Esileht Koolilaps Lapsed veel kooli sel aastal.

Näitan 27 postitust - vahemik 31 kuni 57 (kokku 57 )

Teema: Lapsed veel kooli sel aastal.

Postitas:
Kägu

HEV-id ja muud mahajääjad.

Hariduslike erivajadustega lapsed ei ole mahajääjad. Sinna hulka kuuluvad ka akadeemiliselt tugevad, aga sotsiaalselt nõrgemad, samuti eriandekad õpilased. Ja enamik HEV lapsi üle Eesti on hetkel siiski distantsõppel nagu kõik teisedki.

+5
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: center;”>Miks ei võiks väiksema nakatumisega piirkondades algklassid kohe kooli minna. Nt Kogu Põlvamaal 80 nakatunut. Pooled elavad nagunii mujal. Elu pole ainult Tallinnas.</p>

Hea teada, et kusagil veel hästi. Tegelikult ettearvamatu haigus, kui lahvatab, siis nagu tulekahju, mida on raske kustutada. Las olla meil Lõuna-Eesti nagu tagalaks, sestpraegu viiakse igapäevaselt koroonahaigeid Tallinnast Tartusse, kui Lõuna-Eestis ka haiglaravi vajajate hulk suureneb, mis me siis teeme.

Algkooli laste koolis käimine või mitte käimine ei suurenda ega vähenda haiglasse sattumist. Hetkel koolid kinni, aina rohkem vanu inimesi satub haiglasse, kui koolide lahtioleku ajal. Rääkimata noorematest.

tegelikult väga paljud perekondlikud haigestumised said märtsi alguses alguse just koolilaste või lasteaialaste haigestumisest.  Ja sealt edasi töökohtadesse ja nii see ringles. Kui esimese tüve ajal põdesid lapsed märkamatult, nüüd siiski kõrge palavikuga (vähemalt Harjumaal, siin vist enamuses mutanteerunud UK viirus ringlemas). Seega arvan, et see, et terves riigis on koolid suletud, on õige otsus. Õpetaja saab ju praegugi mõne lapse kooli kutsuda, kui see tundub  ohutu ja on mõistlik.

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: center;”>Miks ei võiks väiksema nakatumisega piirkondades algklassid kohe kooli minna. Nt Kogu Põlvamaal 80 nakatunut. Pooled elavad nagunii mujal. Elu pole ainult Tallinnas.</p>

Sest elu näitas, et kui Tallinn kinni oli, hakati igale poole mujale rändama.
Kui Põlvamaa koolid lahti oleksid, tassiksid lapsed viirust edasi-tagasi ja kuna inimesed nagunii kodudes ei püsi, siis suureneb oht igale poole.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

HEV-id ja muud mahajääjad.

Hariduslike erivajadustega lapsed ei ole mahajääjad. Sinna hulka kuuluvad ka akadeemiliselt tugevad, aga sotsiaalselt nõrgemad, samuti eriandekad õpilased. Ja enamik HEV lapsi üle Eesti on hetkel siiski distantsõppel nagu kõik teisedki.

Siiski on enamuses koolides need lapsed mahajääjad. Algne idee oli küll ilus, et HEV tähendab ka andekat, aga tegelikult see nii pole. Need on ikka õpiraskustega lapsed, ei ole vaja ilustada asju. Meie inimeste häda ongi selles, et kogu aeg tahetakse näidata elu nagu roosamannat. Elu ei ole selline, kui on kõva peaga laps, siis on, mis siin häbeneda ja teha head nägu, et väikeklass või HEV on täpselt sama, mis tavaklass. Ei ole. Tean kooli siseasju väga hästi ja hakkab ära tüütama see nämmutamine, solvumine jne.

+12
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: center;”>Miks ei võiks väiksema nakatumisega piirkondades algklassid kohe kooli minna. Nt Kogu Põlvamaal 80 nakatunut. Pooled elavad nagunii mujal. Elu pole ainult Tallinnas.</p>

<p style=”text-align: left;”>Sest elu näitas, et kui Tallinn kinni oli, hakati igale poole mujale rändama.

Kui Põlvamaa koolid lahti oleksid, tassiksid lapsed viirust edasi-tagasi ja kuna inimesed nagunii kodudes ei püsi, siis suureneb oht igale poole.

Kuidas Põlvamaa maakooli lahtiolek tassiks viirust laiali, kui seal maakohas polegi viirust.</p>
See pole spaa või ostukeskus, mille pärast Tallinna inimesed sinna sõidaksid. Lapsed nakatusid rohkem, kuna ühiskonnas oli rohkem viirust. Ei ole koolid kohad, kus rohkem nakatuti, kui mujal. Ei saa 100% väita, et just laps viiruse koju tõi, sama hästi võiks viiruse koju tuua täiskasvanud.

Nii Soomes kui Eestis on vaadatud koolilaste naaktumisi ja leitud, et koolide kinnipanek ei ole laste hulgas nii palju nakatumist vähendanud kui palju oodati koolide kinnipanekuga. Samamoodi pole leitud, et Briti tüvi nakatas rohkem ja tõsisemalt lapsi ja haigus lastel kulgeks raskemini.  Ja seda juttu kirjutades olen ma lugenud teadskirjandust mitte Delfit.

+1
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: center;”>Miks ei võiks väiksema nakatumisega piirkondades algklassid kohe kooli minna. Nt Kogu Põlvamaal 80 nakatunut. Pooled elavad nagunii mujal. Elu pole ainult Tallinnas.</p>

<p style=”text-align: left;”>Sest elu näitas, et kui Tallinn kinni oli, hakati igale poole mujale rändama.

Kui Põlvamaa koolid lahti oleksid, tassiksid lapsed viirust edasi-tagasi ja kuna inimesed nagunii kodudes ei püsi, siis suureneb oht igale poole.

Kuidas Põlvamaa maakooli lahtiolek tassiks viirust laiali, kui seal maakohas polegi viirust.</p>

See pole spaa või ostukeskus, mille pärast Tallinna inimesed sinna sõidaksid. Lapsed nakatusid rohkem, kuna ühiskonnas oli rohkem viirust. Ei ole koolid kohad, kus rohkem nakatuti, kui mujal. Ei saa 100% väita, et just laps viiruse koju tõi, sama hästi võiks viiruse koju tuua täiskasvanud.

Nii Soomes kui Eestis on vaadatud koolilaste naaktumisi ja leitud, et koolide kinnipanek ei ole laste hulgas nii palju nakatumist vähendanud kui palju oodati koolide kinnipanekuga. Samamoodi pole leitud, et Briti tüvi nakatas rohkem ja tõsisemalt lapsi ja haigus lastel kulgeks raskemini. Ja seda juttu kirjutades olen ma lugenud teadskirjandust mitte Delfit.

Selleks, et vastupidist tõestada, ei pea sa lugema teadusartikleid, piisab, kui uurid Harjumaa ja Tallinna koolide ning lasteaedade olukorda.  Lapsed põevad praegu kõrge palavikuga, sh lasteaialapsed.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

HEV-id ja muud mahajääjad.

Hariduslike erivajadustega lapsed ei ole mahajääjad. Sinna hulka kuuluvad ka akadeemiliselt tugevad, aga sotsiaalselt nõrgemad, samuti eriandekad õpilased. Ja enamik HEV lapsi üle Eesti on hetkel siiski distantsõppel nagu kõik teisedki.

Siiski on enamuses koolides need lapsed mahajääjad. Algne idee oli küll ilus, et HEV tähendab ka andekat, aga tegelikult see nii pole. Need on ikka õpiraskustega lapsed, ei ole vaja ilustada asju. Meie inimeste häda ongi selles, et kogu aeg tahetakse näidata elu nagu roosamannat. Elu ei ole selline, kui on kõva peaga laps, siis on, mis siin häbeneda ja teha head nägu, et väikeklass või HEV on täpselt sama, mis tavaklass. Ei ole. Tean kooli siseasju väga hästi ja hakkab ära tüütama see nämmutamine, solvumine jne.

Absoluutselt nõus! Ja neid, kes meie koolis HEV’id on ja väikeklassis käivad, näen ju ise – ongi tobud ja mahajääjad. “Andekus” seisneb ainult lolluste tegemises ja kasvavas seksuaalsuses (teatavasti on nad ses suhtes tavalastest “ees”).

No mulle üritas üks kägu siin kunagi selgeks teha, tema koolipikenduse saanud laps on ka üliandekas. Seda, et laps normaalajaga lasteaedagi lõpetada ei suuda, ei tahtnud ta muidugi tunnistada.
Meie kooli väikeklassi lapsed on KÕIK koolipikendusega. 100%. Mahajäämus juba lasteaiast alates.

+6
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sest elu näitas, et kui Tallinn kinni oli, hakati igale poole mujale rändama. Kui Põlvamaa koolid lahti oleksid, tassiksid lapsed viirust edasi-tagasi ja kuna inimesed nagunii kodudes ei püsi, siis suureneb oht igale poole.

Kui Tallinnas ja Ida-Virus olid lõbustusasutused kinni, siis läksid inimesed mujale lõbutsema ja puhkama, sest mujal sai. Praegu ei saa. Tahaks näha kuidas Tallinna inimesed oma lapsi Põlvamaa koolidesse tassivad.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jah, koole saaks küll piirkonniti ka avada, ei hakkaks eri piirkondade lapsed sinna kokku jooksma.

19.04 tulevad kõigi piirkondade 12. klassid oma kooli+ need üksikud isikud, kes varem on lõpetanud ja tahavad uuesti eksamit teha, ja on seal ruumis 6 tundi järjest (osa muidugi lõpetavad ja lahkuvad tegelikult varem). Neil on riigieksam. Järgmine eksam on 3.- 7. mai: võõrkeel, nii et kui keegi sealt koroona saab (juhul kui muidugi üldse juhtub midagi sellist), jõuab napilt terveks saada ja isolatsioonist välja, kui raskelt ei põe, aga on muidugi lisaeksam ka, sest kuna haigusel võib olla peiteaeg, siis ei pruugi ka kõigil isolatsioon selleks ajaks läbi olla. Matemaatika on 21. mai, jälle sama vahemik ja sama olukord. Eelmisel aastal olid näitajad ju praeguste kõrval väga madalad, aga siis toimusid gümnaasiumi eksamid alles 29.05 ja matemaatika 5. juunil (väga lähestikku ju, aga ilmselt madalate näitajate tõttu toona ei ole kuulda olnud, et oleks toimunud nakatumisi seal, sel aastal muidugi on olukord hullem ja ette ei tea, kuidas läheb, aga karta on, et mõni nakatumine võib üle Eesti kuskil ikka ette tulla). Muidugi, kui nüüd on võimalik tõesti kasutada neid kiirteste, siis äkki saab midagi ära hoida, aga eks seda ole keeruline korraldada ilmselt, eksmid algavad ju kell 10, olenevalt koolist võib lõpetajaid olla paarikümnest kuni nt kuskil riigigümnaasiumis 150ni või enamgi. Nüüd oleks muidugi gümnaasiumieksamite eelmise aastaga sarnane edasilükkamine keerulisem, kuna vähemalt praeguse kava järgi toimuvad ka põhikooli eksamid, mis eelmisel ajal ära jäeti.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Absoluutselt nõus! Ja neid, kes meie koolis HEV’id on ja väikeklassis käivad, näen ju ise – ongi tobud ja mahajääjad.

Intellektuaalselt võimekas laps võib siiski väikeklassi sattuda, kui ta on asperger, hüpik, autist vms, nii et ta ei suuda suures klassis vajalikul määral õppetööle keskenduda. Muidugi vajavad osa neist üldse üks ühele õpet ja mõned neist saavad tavaklassis hakkama ja mõned lihtsalt ka ei saa seal tegelikult hakkama, aga kas pole koolil nende eraldamiseks ressursse ja võimalusi (või viitsimist seda korraldada) või pole vanemad eraldi õppega või väikeklassiga nõus. See, et teie koolis selliseid pole, ei tähenda, et mujal nii ei oleks. Muidugi on tõsi, et kui laps on lihtsalt eriliselt andekas, aga muud erivajadust ta pole, siis ta ilmselt ikka jääb tavaklassi, kuna kogu see väikeklassindus ja individuaalõpe on kulukas ja mõttekas on seda esmajoones jagada neile, kes ilma sellise toeta üldse toime ei tule.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sest elu näitas, et kui Tallinn kinni oli, hakati igale poole mujale rändama. Kui Põlvamaa koolid lahti oleksid, tassiksid lapsed viirust edasi-tagasi ja kuna inimesed nagunii kodudes ei püsi, siis suureneb oht igale poole.

Kui Tallinnas ja Ida-Virus olid lõbustusasutused kinni, siis läksid inimesed mujale lõbutsema ja puhkama, sest mujal sai. Praegu ei saa. Tahaks näha kuidas Tallinna inimesed oma lapsi Põlvamaa koolidesse tassivad.

Kas viirus nakkab ainult lõbustusasutustes?

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Absoluutselt nõus! Ja neid, kes meie koolis HEV’id on ja väikeklassis käivad, näen ju ise – ongi tobud ja mahajääjad. “Andekus” seisneb ainult lolluste tegemises ja kasvavas seksuaalsuses (teatavasti on nad ses suhtes tavalastest “ees”).

No mulle üritas üks kägu siin kunagi selgeks teha, tema koolipikenduse saanud laps on ka üliandekas. Seda, et laps normaalajaga lasteaedagi lõpetada ei suuda, ei tahtnud ta muidugi tunnistada.
Meie kooli väikeklassi lapsed on KÕIK koolipikendusega. 100%. Mahajäämus juba lasteaiast alates.

Kala ei roni puu otsa ja ahv ei uju. Nad on mõlemad teise pilgu läbi tobud ja mahajääjad.
Minul on koolipikenduse saanud laps, kellele ma olen kaalunud juba 5 õppeaastat HEV kooli varianti, aga olen alati selle mõtte maha matnud, kui meenub, et tihtipeale ei saa need lapsed neist koolidest ikkagi seda, mida nad vajavad – personaalset lähenemist – vaid kamp tobusid lükatakse lihtsalt ühte karpi kokku. Et nad teisi ei segaks.

Minu laps soovitati tungivalt väikeklassi panna, kui käisin talle koolipikendust nõutamas. Mõtisklesin selle üle terve pikenduse aasta. Mul õnnestus aga leida veel parem lahendus – lapsesõbralik (era)kool. Õppimine on läinud küll üle kivide-kändude ja ikka olen mina see, kes lapsele kodus hiljem uued teemad selgeks õpetab või kontrollib, millist infot laps valdab, millist mitte, aga kool ise toetab igati tema ebatraditsioonilist arengut ja olen seni kooliga rahul olnud. Nüüd, distantsõppel on see laps lausa õide puhkenud! Ta õpib 100% minuga, see tähendab, et saan õpetada puhanud ja õppimisest huvitatud last. Kogu õppematerjal on kenasti sobivateks portsjoniteks jaotatud klassiõpetaja poolt (nagu distantsõppel kõigi jaoks). Ma saan alati õpetaja käest üle küsida kõik küsimused, mis last juhendades tekivad. Mu laps areneb teiste lastega võrreldes teises tempos ja õpib teistmoodi kui valdav enamus. Aga see ei tee temast tobut või mahajääjat! Ta on oma klassis praegu üks paremini edasi edenevaid õpilasi! Teda tuuakse teistele, tavalastele eeskujuks!

Kahjuks ei ole nö ametlik koduõpe sarnaselt toetatud ja seega peab ka minu laps kord koolimajja tagasi pöörduma. Aga nüüd ma vähemalt tean, et temas on potentsiaali palju rohkemaks, kui 20-lapselises kollektiivis ellu jäämise nimel rüseldes välja paistab.

Ärge stigmatiseerige teist moodi õpilasi, teist moodi õppijaid! Kala ei roni puu otsa, aga ta on suurepärane ujuja.

+6
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas viirus nakkab ainult lõbustusasutustes?

Puust ja punaseks. Viirus nakkab inimeselt inimesele. Kui lõbustusasutused on kinni, siis liiguvad inimesed ka vähem ringi ja neil on vähem võimalusi teisi nakatada ja viirust levitada. Kui teha mõnes väikses nakkusvabas kohas kool lahti, siis ei tule sinna turistide horde üle terve Eesti seda kooli külastama. Kui seal samas kohas juhtub olema ka spaa, siis selle avamisel on suur tõenäosus, et teistest piirkondadest pärit inimesed tulevad spaasse koos viirusega.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ärge stigmatiseerige teist moodi õpilasi, teist moodi õppijaid! Kala ei roni puu otsa, aga ta on suurepärane ujuja.

Jälle üks, kelle arvates hev ja väikeklassi õpilane on hoopis andekas geenius. Tal VÕIB OLLA mingi osa millestki, milles ta on tugev, aga keskmise akadeemilise hariduse omandamisel on nad teistest nõrgemad ja mahajääjad. Miks seda nii keeruline tunnistada on? Kui keeled, grammatika, matemaatika, bioloogia vm on vilets ning sedagi peab lõk kava järgi õppima, kuid tikkimises või maalimises ehk “ujumises” tugev, siis keskmiselt see laps ei saa klassi üldise rütmi ning õppekavaga hakkama.

+7
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

aga keskmise akadeemilise hariduse omandamisel on nad teistest nõrgemad ja mahajääjad

Vabandust, aga minu väikeklassis õppival lapsel on kõik viied, osaleb matemaatikaolümpiaadidel ja õpib 1. klassist peale süvaõppena inglise keelt. Pole iialgi mingeid õpiraskusi olnud ning Rajaleidja komisjon hindas teda akadeemiliselt väga võimekaks.

+4
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jälle üks, kelle arvates hev ja väikeklassi õpilane on hoopis andekas geenius. Tal VÕIB OLLA mingi osa milledtki, mulles ta on tugev, aga keskmise akadeemilise hariduse omandamisel on nad teistest nõrgemad ja mahajääjad. Miks seda nii keeruline tunnistada on? Kui keeled, grammatika, matemaatika, bioloogia vm on vilets ning sedagi peab lõk kava järgi õppima, kuid tikkimises või maalimises ehk “ujumises” tugev, siis keskmiselt see laps ei saa klassi üldise rütmi ning õppekavaga hakkama.

Ma tegelikult ütlesin seda, et ta on akadeemiliselt täiesti tavaline laps, kes erineb teistest omavanustest vaid selle poolest, et ta salvestab infot teisel moel. Kuna mina tean, kuidas mu laps õpib, siis teda kodus õpetades suudan kogu informatsiooni temani viia ja lõpptulemusena on tema teadmised samaväärsed eakaaslastega. Kuna minu õpetamismetoodika on hästi lõimunud eluliste näidetega (matemaatikas, emakeeles, ajaloos), siis tegelikult õpib ta uut teemat võttes rohkemgi kui klassikaaslased. Sest me peame temaga minema süvitsi. Vastasel juhul ei ole teema tema jaoks loogiline ja ta ei suuda sellist informatsiooni hästi salvestada.

Teda ei ole lihtne koolis õpetada, sest tema tähelepanu hajub, kui õpetaja peab õpetamise vahele teiste, tavaliste lastega kurjustama, et nad ei niheleks ja ei lobiseks tunni ajal. Minu last segab teiste laste kirjutamiskrabin. Õpetaja ei näe minu lapse sisse, kui ta temaga on kord tunnis kontakti kaotanud ja tea, kas peaks end kordama või mitte. Minu laps sattub segadusse, kui teised lapsed ütlevad õpetajale valesid vastuseid. Minu laps ei küsi alati abi kui miski jääb segaseks. Me teeme kodus teise koolipäeva veel, kui on näha, et laps on pinges ja mures lörri läinud koolipäeva pärast.

Miskipärast lugesid minu analoogiast välja, et kala ujumisoskus võrdub käsitööoskusega inimlapsel. Minu laps “ujub” meisterlikult, on igati oma arengus ja teadmistes seal, kus ta olema peab, aga ahvidele mõeldud koolisüsteemis ei paista see välja.

+5
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Huvitav, et teema on kuidagi sujuvalt läinud üle HEV laste mõnitamiseks ja materdamiseks. Milleks see vajalik on? Kus koolis töötavad sellised pedagoogid, kes niisuguseid halvustavaid kommentaare kirjutavad? (kõva pea, mahajääjad, tobukesed jne)

+6
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Huvitav, et teema on kuidagi sujuvalt läinud üle HEV laste mõnitamiseks ja materdamiseks. Milleks see vajalik on? Kus koolis töötavad sellised pedagoogid, kes niisuguseid halvustavaid kommentaare kirjutavad? (kõva pea, mahajääjad, tobukesed jne)

Keegi ei mõnita. Aga pole mõtet olukordi ilustada, väikeklassi õpilased on valdavalt õpiraskustega või vahel ka keskendumisraskustega diagnoosiga lapsed, nad ei ole normintellektiga, milleks peab tegema kogu aeg selgeks midagi muud, et oh, pole hullu, väga hästi, nagu tavalaps, vahel paremgi jne.

+2
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Muidugi on neid normintellektiga ka väike klassis.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

nad ei ole normintellektiga,

Huvitav, minu laps õpib katsetega koolis väikeklassis, mis mõttes ei ole normintellektiga?

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Keegi ei mõnita. Aga pole mõtet olukordi ilustada, väikeklassi õpilased on valdavalt õpiraskustega või vahel ka keskendumisraskustega diagnoosiga lapsed, nad ei ole normintellektiga, milleks peab tegema kogu aeg selgeks midagi muud, et oh, pole hullu, väga hästi, nagu tavalaps, vahel paremgi jne.

Aga just sellepärast peab, et ilma selleta pole mingit võimalust, et iga väikeklassi laps saaks talle vajalikku individuaalset lähenemist. Keskendumisraskusega lapsele peab ülesandeid veidi teistmoodi esitama ja ta saab hästi hakkama, parimal juhul kasvab ta keskendumisraskusest välja ja temast saab igati asjalik inimene. Kui seda ei tehta, jääb tema potentsiaal realiseerimata.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

HEV-id ja muud mahajääjad.

Hariduslike erivajadustega lapsed ei ole mahajääjad. Sinna hulka kuuluvad ka akadeemiliselt tugevad, aga sotsiaalselt nõrgemad, samuti eriandekad õpilased. Ja enamik HEV lapsi üle Eesti on hetkel siiski distantsõppel nagu kõik teisedki.

Ei taha olla õel, aga ma tõesti ei tea ühtegi andekat kes õpiks väikeklassis. Oma lapse koolis on väikeklassis lapsed: kes ei suuda õppida suures rühmas, kel on väga suur  tähelepanuvajadus, on probleemsetest peredest, on tihti teistega mitte arvestavad ja ka lärmakad. Kuidas minu andekas laps seal klassis saaks vajalikku tähelepanu ja vaikust et üldse keskendudagi?

 

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei taha olla õel, aga ma tõesti ei tea ühtegi andekat kes õpiks väikeklassis. Oma lapse koolis on väikeklassis lapsed: kes ei suuda õppida suures rühmas, kel on väga suur  tähelepanuvajadus, on probleemsetest peredest, on tihti teistega mitte arvestavad ja ka lärmakad. Kuidas minu andekas laps seal klassis saaks vajalikku tähelepanu ja vaikust et üldse keskendudagi?

Meie lapse koolis on lärmakad ja probleemsed lapsed individuaalõppes, mitte tunnis teisi segamas. Väikeklassides on need, kellele sobib väike kollektiiv, kus õpetajal on võimalik igale lapsele rohkem aega pühendada, igaühele võimetekohaseid ülesandeid anda, küsimustele vastata jmt. Meie laps on selline väike hajameelse professori tüüp, kes ei suuda kingapaelu õigesti siduda ja hakkab nutma, kui sellega hakkama ei saa, see-eest valdab kolme keelt, lemmikaine on matemaatika ja lemmiktegevus on teaduskooli viktoriinidel osalemine. Tema intellekti ja akadeemilise võimekusega on kõik korras.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Huvitav, et teema on kuidagi sujuvalt läinud üle HEV laste mõnitamiseks ja materdamiseks. Milleks see vajalik on? Kus koolis töötavad sellised pedagoogid, kes niisuguseid halvustavaid kommentaare kirjutavad? (kõva pea, mahajääjad, tobukesed jne)

See pole oluline. Lihtsalt mõistlikum on asju õigete nimedega nimetada, mitte ninnu-nännutada ja geeniusteks pidada.

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Huvitav, et teema on kuidagi sujuvalt läinud üle HEV laste mõnitamiseks ja materdamiseks. Milleks see vajalik on? Kus koolis töötavad sellised pedagoogid, kes niisuguseid halvustavaid kommentaare kirjutavad? (kõva pea, mahajääjad, tobukesed jne)

See pole oluline. Lihtsalt mõistlikum on asju õigete nimedega nimetada, mitte ninnu-nännutada ja geeniusteks pidada.

Täpselt. On üksikuid HEV lapsi, kes on mõnes aines andekad, aga enamusel on suured probleemid ikka õppimisega. Ja lihtsalt tavaline, ilma ühegi muu probleemita andekas laps tegelikult Eestis väikeklassis EI ÕPI. Teda ei suunata sinna õppima, aga ega ta ei sobiks sinna ka.

Teoorias on nii mõeldud, et väikeklassid peaksid olema mõeldud ka andekatele aga reaalsus on teine. Oma andekaga ka Rajaleidjas käidud ja ainus mida osati soovitada oli kooli vahetus. Tehtud ja toimib. See on meie reaalsus. Õnneks on meil koole kus andekal pole igav aga tavakool kahjuks üldjuhul midagi andekaga peale ei oska hakata.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

sutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt Vasta | Tsitee

Ei tea midagi.  Mingile klassile stigma külgepanemine ja selle lollide grupiks tembeldamine kindlasti ei aita kaasa sellele, et lapsevanemad julgeks oma järeltulijat sinna panna, aga just nii on nende lapsel tegelikult parimad võimalused saada maksimaalne oma võimetele vastav haridus ja arenguvõimalused, mis neil suures kollektiivis oleks tunduvalt väiksemad või puuduksid sootuks. Nii et tuleks natuke mõelda, mis sa selle õige nimega nimetamisega tegelikult saavutad. Pealegi: see ei ole ju ka täpne, on ju juba  mitu korda mainitud, et kui inimesel on keskendumisraskus, siis võib ta tegelikult olla intellektuaalselt mõnes valkonnas väga andekas ja kui talle võimaldada keskkond, kus ta suudab keskenduda, saavutada ka väga häid akadeemilisi tulemusi.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

sutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt Vasta | Tsitee

Ei tea midagi. Mingile klassile stigma külgepanemine ja selle lollide grupiks tembeldamine kindlasti ei aita kaasa sellele, et lapsevanemad julgeks oma järeltulijat sinna panna, aga just nii on nende lapsel tegelikult parimad võimalused saada maksimaalne oma võimetele vastav haridus ja arenguvõimalused, mis neil suures kollektiivis oleks tunduvalt väiksemad või puuduksid sootuks. Nii et tuleks natuke mõelda, mis sa selle õige nimega nimetamisega tegelikult saavutad. Pealegi: see ei ole ju ka täpne, on ju juba mitu korda mainitud, et kui inimesel on keskendumisraskus, siis võib ta tegelikult olla intellektuaalselt mõnes valkonnas väga andekas ja kui talle võimaldada keskkond, kus ta suudab keskenduda, saavutada ka väga häid akadeemilisi tulemusi.

Et saada väikeklassis häid tulemusi, peab olema väga tugev kodu tugi ja abi. Paraku õpivad väikeklassis käitumishäiretega õpilased. Ja isegi kui neid on klassis vaid neli, on nad kõik pidurdamatu käitumisega, seega õpetamine selles klassis on üliraske, peaaegu võimatu. Nii kujunebki õppimine nendes klassides pidevas võitluses ning õpetajad teevad pigem kõik selleks, et seal õppivaid lapsi võimalikult vähe ärritada, seega kannatavad õpitulemused. Õppimine on ju pingutus ja seda väikeklassi õpilased reeglina ei suuda. Samuti ei tunnista ega ole võimelised taluma ebaõnnestumist ning reaktsioon sellele võib olla ettearvamatu.  Väikeklassis õppiv õpilane võib olla normintellektiga, kuid need jäävad käitumishäirete tõttu arendamat.  Neile oleks abiks üks-ühele õpe, kuid selleks ei ole meie riik materiaalselt veel valmis.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Näitan 27 postitust - vahemik 31 kuni 57 (kokku 57 )


Esileht Koolilaps Lapsed veel kooli sel aastal.