Tere!
Kas Teie oskate öelda, kust oleks võimalik leida lapsehoidja päris vastsündinule? Mul on jäänud ülikoolis veel viimane aasta teha ja tahaks proovida nominaaliga lõpetada. Aga see tähendaks, et vahepeal tuleb mul paar tundi ikka ära käia beebi juurest ja iga kord ei saa isa teda vaadata.
Lapse vanavanemad, tädid, onud.
Tôest, sugulased, sôbrad, ehk saab mees aegajalt töölt vabaks/kaugtööd teha. Vôôra kätte küll ei usaldaks.
Millise kooliga tegu, osadel koolidel eraldi lastehoid või võib olla saab kooli lehel kirjutada ja kellegiga kellel ka laps klapitada, et sina hoiad kui temal vaja ja tema siis kui sinul vaja.
Kui esimene laps, siis soovitan kindlaid plaane mitte teha. Võib juhtuda 50/50: mõni sööb ja magab ning beebi kõrvalt on just lihtne kooliasju teha, uinakud pikad. Samamoodi võib aga tulla selline beebi, kelle kõrvalt sa ei jõua duši alla ka. Mina enne esimest last mõtlesin, et kuidas see on võimalik, kõik beebid ju magavad, ju ma ikka saan oma asju teha. Tegin samuti plaane, mida vaja kohe beebi kõrvalt jätkata. Tegelikkus oli see, et ta istus ainult rinna otsas, kui mitte, siis röökis, nii et pidi pidevalt kussutama. Magas ainult kandelinas või liikuvas vankris ja ikka ärkas iga 15 minuti järel. Eluilmas poleks ühelegi hoidjale saanud jätta esimesel poolaastal.
Sama kogemus ühe õppejõu lapsega, keda ise püüdsin hoida. Õppejõud sai suvel emaks ja tegi plaane, et võtab sügisel ühe loengu õpetada, samal ajal siis laps hoidjaga (minuga). Laps oli kahekuune, kui semester algas. Paar korda proovis, aga laps täiesti lohutamatult nuttis end hingetuks, nii et oli näost lilla lõpuks. Miski ei aidanud. Seega kuu aja pärast otsis õppejõud asendaja ja jäi beebiga koduseks.
Kui esimene laps, siis soovitan kindlaid plaane mitte teha. Võib juhtuda 50/50: mõni sööb ja magab ning beebi kõrvalt on just lihtne kooliasju teha, uinakud pikad. Samamoodi võib aga tulla selline beebi, kelle kõrvalt sa ei jõua duši alla ka. Mina enne esimest last mõtlesin, et kuidas see on võimalik, kõik beebid ju magavad, ju ma ikka saan oma asju teha. Tegin samuti plaane, mida vaja kohe beebi kõrvalt jätkata. Tegelikkus oli see, et ta istus ainult rinna otsas, kui mitte, siis röökis, nii et pidi pidevalt kussutama. Magas ainult kandelinas või liikuvas vankris ja ikka ärkas iga 15 minuti järel. Eluilmas poleks ühelegi hoidjale saanud jätta esimesel poolaastal.
Mul ka samasugune kogemus, nii et ise ei julgeks enam iialgi mingeid suuremaid plaane teha beebi esimeseks eluaastaks. Minu oma karjus iga päev nagu pöörane ja oli kogu aeg süles. Umbes pooleaastasena lisandus ka unepaanika ja öine hüsteeriline röökimine iga 20 minuti tagant. Igal öösel kuni hommikuni. Uhh, ei tea isegi, kuidas selle üle elasin. Pluss veel lapse lõputud haigused. No tõeline õudus ühesõnaga. Loodan väga, teemaalgataja, et sinu laps tuleb rahulik ja rõõmus beebi, kes sööb ja magab hästi. Aga igaks juhuks võiksid end ette valmistada ka selliseks variandiks, et pead kõik oma isiklikud asjad ja plaanid lapse pärast ootele panema. Noh, umbes nii, et kui kõik läheb nii, nagu plaanid, siis on tore, aga oled siiski valmis ka selleks, et peale tite sinu ellu selle aasta vältel rohkemat ei mahugi. Kui juba ette sellise variandiga arvestad, siis ei ole pärast pettumus nii ränk.
Lapsehoidja otsimine on igal juhul hea mõte. Võib-olla õnnestub sul koolis käia, nagu plaanid, aga võib-olla kulub lapsehoidja ära hoopis selleks, et sa karjuva imiku kõrval päris hulluks ei läheks. Mõlemal juhul on hea, kui on keegi tubli ja usaldusväärne abiline.
Veitsbuukis on ka neid lapsehoidjate gruppe, võid liituda ja sealt kellegi ehk leida
Kas usaldusväärseid sõpru ka kummalgi pole? Ma ikkagi küsiks esialgu sõprade ringist, et kas kellelgi endal on huvi või teab kedagi soovitada. Võõraid lapsehoidjaks esialgu ei võtaks.
Kas usaldusväärseid sõpru ka kummalgi pole? Ma ikkagi küsiks esialgu sõprade ringist, et kas kellelgi endal on huvi või teab kedagi soovitada. Võõraid lapsehoidjaks esialgu ei võtaks.
No aga milline sõber, noor inimene, on vaba vastavalt noorte vanemate soovile last hoidma? Noored inimesed käivad üldjuhul ju ikka tööl või koolis või on oma perega piisavalt hõivatud. Pealegi, kui tegu on üliõpilastega alles, siis tõenäoliselt enamik sõpru on alles ise lapseohtu ja neil puudub beebidega igasugune kogemus. Kogenud hoidja on selles situatsioonis kahtlemata usaldusväärsem.
Soovitada otseselt kahjuks ei oska, sest oma laste hoidja leidsin tuttavate kaudu. Aga sisetunnet tasub usaldada ja lapse käitumist – minu vanem laps oli hoidjat esimest korda kohates kõige hullemas võõrastamiseas, aga vot sellele hoidjale läks kohe esimesel hetkel rõõmuga sülle, laskis ennast isegi musitada – ma poleks eluski arvanud, et niisugune käitumine saaks minu lapsega adekvaatne olla selles vanuses ja sellises arenguetapis, aga laps võttis ta esimesest hetkest omaks. Ning minu sisetunne oli ka kohe esimestest minutitest see, et tegu on minu lapse jaoks õige inimesega. Ja pole seda hiljem kordagi ümber mõtlema pidanud (praeguseks on ta vastavalt vajadusele mu lapsi hoidnud juba ligi kolm aastat). Päris vastsündinu kõrvale pole ma küll teda vajanud, aga reaalne praktika oli meil küll selline, et kui noorem laps oli kohutav klammerduja, ei leppinud hetkekski kellegi teisega peale minu – siis kui mul oli vaja tema beebieas hambaarstide vahet käia või suuremaga arsti juurde minna, siis ainuke inimene, kellega noorem laps peale minu muretult jääma nõustus, oli just seesama hoidja. Kõigi teistega, sh absoluutselt kõigi pereliikmetega, röökis, nagu oleks keegi tal kõri kallal, kui mind silmapiiril polnud. Seega mina absoluutselt ei jaga seda arvamust, et “oma” inimene oleks kindlasti parem kui “võõras”. Lihtsalt õige inimene peab olema. Selline, kes lapsi armastab, nendega käituda mõistab ja lapsel turvalise tunde tekitada oskab. Kust aga niisugust leida, vaat see on muidugi keeruline küsimus.
Nominaalajaga saab ikka lõpetada, kui vahepeal akadeemilisel olla.
Mina arvan, et hoidja veel leiaks, aga peamiseks takistuseks saab see “paar tundi”. Milline hoidja tahab suvalistel kellaaegadel paari tunni kaupa su last hoida – sellega ei teeni ju mitte midagi. Teiste lastega koos ei anna vastsündinut hoida, sest nagu varemgi mainitud, võivad nad tundide kaupa nutta ja jagamatut tähelepanu vajada. Millestki peab ju hoidja kah elama ja kui tal töökoht on, ei sobi talle ilmselt sinu pakutud kellaajad. Täisajaks on kindlasti lihtsam hoidjat leida või isegi (vähemalt) poole kohaga, seda eeldusel, et hoidmisel on regulaarsus, näiteks igal tööpäeval 9-14, sel juhul saab hoidja pärastlõunati mujal raha teenida.
Tahtsin ka just mainida, et akadeemilise puhkuse saad seoses lapse hooldamisega ju võtta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni ja seejuures ikkagi nn nominaalajaga lõpetada. Pole ju mõtet kiirustada ainult kraadi pärast, 2h päevas loengus veeta – vaevalt, et see piisav on, lõputööd ju ka vaja tõenäoliselt kirjutada. Parem ikka võtta ülikoolist, mis võtta annab ja mitte latti kiirustamisega alla lasta. Lisaks saab lapsehooldus akadeemilisel olles tegelikult loengutes osaleda ja mõned ainepunktid ära teha, nii saab ka jooksvalt vaadata, et kui palju sa jõuad. Ma soovitan pigem küll vormistada akadeemiline (seda saab ju suvalisel hetkel varem katkestada ka) ja see viimane aasta veidi pikema perioodi peale ära jagada.
Ise läksin bakasse 7 kuuse lapse kõrvalt ja magistrisse siis kui teine oli umbes aastane. Lõpetasin mõlemad haridusastmed heade tulemuste ja nominaalajaga. Mul oli muidugi toetav perekond ja sõbrannad + ebatraditsioonilise tööajaga abikaasa, muidu vist poleks õnnestunud. Aga seda saan oma kogemusest väita küll, et väikeste laste olemasolu on tohutuks motivaatoriks, distsiplineerib ja õpetab aega efektiivselt kasutama ja muidugi õppimisest kui tegevusest naudingut tundma.
Tuttava-sõbrajutu peale niipalju, et titale nad pole ju tuttavad. Imikutega kogenud ja harjunud, heade soovitustega hoidja oleks minu meelest küll parem.
Aga need ajad peaks jah läbi mõtlema – konkreetne graafik ikka hoidjale ja muul ajal pead mehega klapitama
Kas oled Tallinnas? Ja kui, siis mis piirkonnas? Tunnen huvi, olen Põhja-Tallinnast ise. Kogemused beebidega olemas, endal 1 laps( elab juba eraldi) ja olnud lapsehoidja imikutele sünnitusmajast tulekust alates
Mina olen ise lapsehoidja ja hoidnud ka vastsündinuid. Eelistan siiski muidugi vanemaid lapsi, st vastsûndinu hoidmine on siiski väga riskantne ning olenevalt emast ka väga raske. Olen küsinud topeltraha, sest see pinge ja risk pole muidu seda väärt. Siiani olen kenasti hakkama saanud, kuid sisimas mind ikka pisut häirib kui emad vastsündinud kohe hoidjate käe alla kupatavad ja mõni lausa pooleks päevaks ära kaob. Las laps esimesed kuud ikka tekitab sideme emaga, kogeb soojust ja turvatunnet ning kui ta juba vanem on, siis vaadata seda hoidja asja.
Minul sündis laps viimasel kursusel. Minul oli vanaema, kes lapse järele vaatas. Aga ikka raske oli, esimene laps ka, sa ei kujuta ettegi, mis muutuse see su elus toob. Tuttav võttis oma beebi kooli kaasa. Laps magas tal kandelinas ja ei seganud kedagi.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
