Teema: Lapsehoolduspuhkus ja koondamine

#3973114:

No kui keeruline on siis nüüd tööandja kirja peale vastata:

Minu avalduse esitamise hetkel viidatud seadus veel ei kehti. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt on etteteatamise tähtaeg 14 päeva. Seega lugeda minu esimeseks tööpäevaks 13.aprill 2022.

Tegelikkuses oleksid kohe pidanud avalduses kirjutama tööle asumise päevaks 13.aprill, sest teie vahel ei olnud mingit kokkulepet seadusest erineva etteteatamise aja kohta.

Võib ka esitada kohe homme uue avalduse, kus 14 päeva etteteatamine. Homme veel viimane päev seda teha.

No just. Kaitse ennast ja kirjuta see vastus kohe ära, nägu eelmine vastaja soovitas.

#3973135:

Jah ma vastasin talle juba päeval ja tegin uue avalduse ka.

Miks uue?

Vanas avalduses oli kirjas esimeseks tööpäevaks lugeda 01.04.202, õige on 13.04.2022

Endiselt ajab tööandja tagasi, et need seadused ei ole õiged.

Vastus:

teil ei ole õigus,
vanemapuhkuse katkestamisest tuleb teatada vähemalt 30 päeva ette.

Ekslik on teie väide, nagu hakkaks see kehtima alates 01.04.22.
Minupoolt teile eelmises meilis lingina edastatud seadus on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutatud juba 18.10.2018.

Riigiteataja lingi seaduse osas, mis te allpool mulle meilisite: see algne seadus jõustus juba 2009, aga sellest ajast alates on sinna tehtud rida parandusi, mille leiate kohe seaduse algusest teksti alt “Muudetus järgmiste aktidega” ja sealt:

Selleks seadust muudetigi, et tööandjal oleks rohkem aega töötaja ennetähtaegse naasmise korral töökoht ette valmistada.

Seaduses ja selle igas redaktsioonis st muutuses on alati kirjas, millal see kehtima hakkas ja millal kehtivusse lõpp on. Ei loe, millal võeti vastu otsus, et midagi muutub, millal kinnitati, välja kuulutati vms. Loeb see, mis on seaduses mustvalgel kirjas.

Kehtivad seadused leiab Riigi teatajast.

Nagu juba vastatud, viimaseid päevi kehtib etteteatamine 14p. Nagu hetkel on lapsehooolduspuhkus mitte vanemapuhkus. Kuni 31.03 kaasa arvatud.

Hetkel ei saa rääkida millestki, mis alustab kehtivust alles alates 01.04.

Sinu tööandja venitab mingil põhjusel või on tõesti lihtsalt rumal.

Pöördu Tööinspektsiooni oma õiguste kaitseks. Teavita sellest tööandjat viisakalt. Saad juristi vastuse, mille saad talle esitada, sellele ta ilmselt siiski vastu ei vaidle. Ja 13.04 töö juurde mine, sest sul on õigus.

Vastus selline

Rohkem ma ei vaidle. Pöördusin tööinspektsiooni.

Sain tööinspeksioonit kinnituse. Ning saatsin selle edasi ka tööandjale. Mille peale kohe saadeti koondamisteatis.

Kas mul on kogunenud ka puhkepäevi, mille tööandja peaks hüvitama?

Vastuseks Teie pöördumisele selgitame järgmist. Vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 62 lõikele 1 on lapse emal õigus lapsehoolduspuhkust kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hetkel kehtiva (kuni 31.03.2022) TLS § 63 lõike 2 kohaselt teatab töötaja tööandjale lapsehoolduspuhkuse katkestamisest 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.<br style=”-webkit-text-size-adjust: auto; font-family: ‘Neue Helvetica W01’, sans-serif; font-size: 14px;” /><br style=”-webkit-text-size-adjust: auto; font-family: ‘Neue Helvetica W01’, sans-serif; font-size: 14px;” />Tööandja väide, et töötaja peaks tööle naasmisest ette teatama 30 kalendripäeva on pisut ennatlik, sest taoline kohustus tekib töötajal alles 2022. aasta 1. aprillist alates, kuna siis jõustuvad TLS § 62 lõikes 2 tehtavad muudatused. Ehk siis, Teie tööandjal ei ole seaduslikku alust Teie lapsehoolduspuhkuselt naasmise avaldust ignoreerida ning Teie esimesel tööpäeval (13.04.2022) peab ta kindlustama Teid töölepingus kokku lepitud tööga.<br style=”-webkit-text-size-adjust: auto; font-family: ‘Neue Helvetica W01’, sans-serif; font-size: 14px;” /><br style=”-webkit-text-size-adjust: auto; font-family: ‘Neue Helvetica W01’, sans-serif; font-size: 14px;” />Lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötajal on seega õigus jätkata samal töökohal ning samade tingimustega, mis enne lapsehoolduspuhkusele minekut. Kui aga tööandja leiab, et lapsehoolduspuhkuselt naasva töötajaga pole võimalik lepingut edasi täita, kuna töötajale ei ole sellel ametikohal enam tööd pakkuda, tekib selle töötaja jaoks koondamissituatsioon. Töötaja koondamise puhul peab tööandja järgima teatud seadusest tulenevaid reegleid. Töötaja koondamise puhul peab tööandja järgima teatud seadusest tulenevaid reegleid.<br style=”-webkit-text-size-adjust: auto; font-family: ‘Neue Helvetica W01’, sans-serif; font-size: 14px;” /><br style=”-webkit-text-size-adjust: auto; font-family: ‘Neue Helvetica W01’, sans-serif; font-size: 14px;” />Töötaja koondamiseks tema lapsehoolduspuhkuselt naasmisel esitab tööandja töötajale koondamisteate, ehk töölepingu ülesütlemise avalduse TLS § 89 lõike 1 alusel, järgides samas TLS § 97 lõikes 2 sätestatud töölepingu ülesütlemise tähtaegu. Kuna aga tööandjal hetkel tööd pakkuda ei ole (kauplus suletud), siis oleks tegemist Teie päevapealt koondamisega, ehk tööandja peaks hüvitama Teile töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja, nii nagu selle sätestab TLS § 100 lõige 5.<br style=”-webkit-text-size-adjust: auto; font-family: ‘Neue Helvetica W01’, sans-serif; font-size: 14px;” /><br style=”-webkit-text-size-adjust: auto; font-family: ‘Neue Helvetica W01’, sans-serif; font-size: 14px;” />Nimelt, vähem ette teatatud aja eest on töötajal õigus saada hüvitist keskmise tööpäevatasu alusel nende tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ette teatati. Ehk siis, loetakse töölepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast kalendripäevi ettepoole, vaadates kui palju jääb vähem etteteatatud kalendripäevade sisse tavalisi kalendrijärgseid tööpäevi. Need tööpäevad tulekski tööandjal töötajale hüvitada tema keskmise tööpäevatasu alusel.<br style=”-webkit-text-size-adjust: auto; font-family: ‘Neue Helvetica W01’, sans-serif; font-size: 14px;” /><br style=”-webkit-text-size-adjust: auto; font-family: ‘Neue Helvetica W01’, sans-serif; font-size: 14px;” />Töötaja koondamisel TLS § 89 lõike 1 alusel, peab tööandja maksma töötajale hüvitist tema ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lõige 1) ning lisaks hüvitama töötajale tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas, nii nagu sätestab TLS § 71. Koondamishüvitise arvutamisel ja maksmisel on aluseks Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009.a. määrusega nr 91 kehtestatud “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” (edaspidi määrus).<br style=”-webkit-text-size-adjust: auto; font-family: ‘Neue Helvetica W01’, sans-serif; font-size: 14px;” /><br style=”-webkit-text-size-adjust: auto; font-family: ‘Neue Helvetica W01’, sans-serif; font-size: 14px;” />Määruse § 2 lõige 4 selgitab: kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale kuue kuu jooksul töötasu makstud, arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivast töötasust. Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale rohkem kui 12 kuu jooksul töötasu makstud, korrigeeritakse töötaja töötasu vastava indeksiga. Nimetatud indeksi väärtus arvutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul (koondamise kuu) ning töö tegemisest keeldumise kuul (rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämise kuu) kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärade suhtena.<br style=”-webkit-text-size-adjust: auto; font-family: ‘Neue Helvetica W01’, sans-serif; font-size: 14px;” /><br style=”-webkit-text-size-adjust: auto; font-family: ‘Neue Helvetica W01’, sans-serif; font-size: 14px;” />Kui tööandja aga Teid ei koonda, samas aga ka töölepingus kokku lepitud tööga ei kindlusta ning Teie võimalikele pöördumistele ei vasta, siis saaksite töölepingu tööandjale erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lõike 2 alusel, seda tööandja poolse olulise rikkumise tõttu. Tööandja poolseks oluliseks rikkumisteks, mis õigustab töölepingu erakorralist ülesütlemist, on asjaolu, et tööandja ei kindlusta Teid lapsehoolduspuhkuselt naasmisel töölepingus kokku lepitud tööga ning samas ka ei koonda.<br style=”-webkit-text-size-adjust: auto; font-family: ‘Neue Helvetica W01’, sans-serif; font-size: 14px;” /><br style=”-webkit-text-size-adjust: auto; font-family: ‘Neue Helvetica W01’, sans-serif; font-size: 14px;” />Teatavasti paneb TLS § 100 lõige 4 tööandjale kohustuse maksta töötajale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töötaja on sunnitud tööandja poolse kohustuse olulise rikkumise tõttu oma töölepingu erakorraliselt üles ütlema. Kui tööandja töölepingu ülesütlemise järel Teile nimetatud hüvitist ei maksa, siis tuleks selle sissenõudmiseks edaspidiselt pöörduda töövaidlusorgani (töövaidluskomisjoni või kohtu) poole. Töövaidlusorgan omab õigust hüvitise suurust muuta, hinnates kõiki asjaolusid kogumis. <br style=”-webkit-text-size-adjust: auto; font-family: ‘Neue Helvetica W01’, sans-serif; font-size: 14px;” /><br style=”-webkit-text-size-adjust: auto; font-family: ‘Neue Helvetica W01’, sans-serif; font-size: 14px;” />Töövaidluskomisjonile esitatava nõudeavalduse näidise leiate Tööinspektsiooni veebilehelt aadressil: https://www.ti.ee/et/tooinspektsioon/vormid-ja-blanketid ja juhise selle täitmiseks siit: https://www.youtube.com/watch?v=jrqa6xE2iQM.Töövaidluskomisjonile saab avalduse koos lisadega saata kas elektrooniliselt digiallkirjastatuna või posti teel tähitud kirjaga. Vastavad aadressid leiate meie veebilehelt aadressil: https://www.ti.ee/et/tookeskkond-toosuhted/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile. <br style=”-webkit-text-size-adjust: auto; font-family: ‘Neue Helvetica W01’, sans-serif; font-size: 14px;” /><br style=”-webkit-text-size-adjust: auto; font-family: ‘Neue Helvetica W01’, sans-serif; font-size: 14px;” />Pöörame Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõiget tõlgendust ega ole siduv töövaidluse lahendamisel.

Ei loe sealt rohkem kuupäevi välja, kui, et töölepingu viimaseks päevaks loetakse 30.mai 2022

Siis selgituses põhjus miks koondati.

*Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel makstakse teile muu hulgas tööandja poolt ühe kuu keskmine töötasu töölepingu ülesütlemise hüvitisena.

Käesolev teatis on koostatud ja töötajale edastatud 31.märtsl 2022.a.

Kuupäev 31.03.2022

Ja soovis kirja kättesaamise kinnitamist.

Seega taas tal 1 eksimus (tööandjal)-kui ta esitab sulle 31.03 kuupäevaga koondamisteate (sinu lhp ajal!) siis ta kas eksib seaduse vastu

või

on nõus sellega, et sinu lhp on lõpetatud juba alates 31.03

st

sel juhul loomulikult tulnuks sinuga kokku leppida, kas sul on tööpäev(kus jne) või graafikujärgne vaba päev…kas homme oled tööl (kus?) jne

Lhp-l töötajale ei saa ju koondamisest teavitada tehniliselt. Seega sa pole enam lhp-l? Seega oled tööl?

Või tegid täna tööluusi?

Pöördu veel kord TI, sest tööandjaga pole kõik korras endiselt st on arusaamatusi.

Küsi:

kas saab esitada koondamisteatist lhp-l töötajale? Või siiski alles pärast lhp lõppu (selgitades, et esitasid lhp lõpetamise avalduse 1.tööpäevaga 13.04 aga said koondamisteatise kuupäevaga 31.03)

kas tööandja peab selgesõnaliselt vastama, et sai kätte sinu lhp lõpetamise avalduse ja on nüüd teadlik, et etteteatamisajaga 14 p on sinu 1.tööpäev 13.04?

või ilmud lihtsalt 13.04 tööle, kuidas käituda sellise tööandjaga?

kas koondamisteatise kuupäev on mingi seaduse järgi märk, et tööandja arvates lõppes sinu lhp 31.03?

Ja edasta saadud teatis analüüsiks.

Loomulikult sina ei oska. Ei peagi oskama. Eeldan, et ta tahtis vältida etteteatamata aja st 2k väljamaksmist.

Aga sa pead täpselt teadma, mis toimub

st

küsid, kas 31.03 teatatud koondamine tähendab, et sinu lhp on lõppenud (sest kui oled lhp-l ei saa koondada) St kas oled töötaja.

Mis toimub 31.03 kuni 30.05?

st

kas ja kus töötad+saad palka

või

saad kirjaliku korralduse olla töö puudumisel kodus ja saad palka.

Ja 30.05 saad lõpparve (sh koondamishüvitise).

Mille ta nii kokku hoiab? Etteteatamisaja. St muidu tulnuks etteteatamata 60p välja maksta nagunii, nüüd maksab selle sulle palgaks.

Aga, jah, selle teatisega st alates 31.03 on ta sinu lhp lõpetanud nüüd alates 31.03 st palka peab maksma alates 31.03

#3973464:

Loomulikult sina ei oska. Ei peagi oskama. Eeldan, et ta tahtis vältida etteteatamata aja st 2k väljamaksmist.

Aga sa pead täpselt teadma, mis toimub

st

küsid, kas 31.03 teatatud koondamine tähendab, et sinu lhp on lõppenud (sest kui oled lhp-l ei saa koondada) St kas oled töötaja.

Mis toimub 31.03 kuni 30.05?

st

kas ja kus töötad+saad palka

või

saad kirjaliku korralduse olla töö puudumisel kodus ja saad palka.

Ja 30.05 saad lõpparve (sh koondamishüvitise).

Mille ta nii kokku hoiab? Etteteatamisaja. St muidu tulnuks etteteatamata 60p välja maksta nagunii, nüüd maksab selle sulle palgaks.

Aga, jah, selle teatisega st alates 31.03 on ta sinu lhp lõpetanud nüüd alates 31.03 st palka peab maksma alates 31.03

Vastus nendele küsimustele tööandjal puudub.

#3973500:

Ma endiselt sooviks teada, kes see tööandja on.

Tegu on mingi väikelinna “butiigiga”, kus müüakse poola ja hiina kaltse. Ilmselt mingi Cäthy Butiik.

#3973966:

Hoian kahe käega peast kinni seda teemat lugedes, müts maha, kes te siin kannatlikult selgitusi jaganud olete. Ja vaesed ametnikud, kes päevast-päeva selliste küsimustega tegelema ja sada korda sama asja vastama peavad.

Teemaalgataja, tubli oled, et nõu küsima tulid, paljudel ilmselt tõmmatakse lihtsalt kott pähe nende teadmatuse tõttu.

Proovi vähem energiat kulutada mõistatamisele, mida tööandja mõtleb või teeb ja lähtu enda huvidest ja eesmärkidest.

Tänan, ei teadnud samamoodi, kuidas ja mis teha sellises olukorras. Seetõttu tegingi teema nõu küsimiseks.  Sain siit väga head nõu ja kõigil vastajatel oli ka õigus, seda kinnitas ka TI ja kahjuks tööandja eksis, mitu korda  ta soovis, et annaksin lahkumisavalduse.

Hetkel ootan vastust TI, mis saab edasi kuna ta märkis viimaseks tööpäevaks 30.mai.2022.

Ise ta minu küsimustele vastanud ei ole, miks ta nii  kirjutas ja mis edasi, soovis minuga tel. teel rääkida.

Ja tööandja loodabki, et ullike kirjutab lahkumisavalduse,siis ei pea hüvitist maksma. Aga ullike teeb endale karuteene, sest koondatuna saab töötukassast aasta aega veel hüvitist (esimesed 100 päeva 60%, edast 50% palgast).