Tänu sellistele sarisigijatele ongi eestlaste rahvus veel säilinud, kuid meie rahvuse kvaliteet langeb üha, istun lõputult kodus ja naudin muudkui hüvesid
Kuigi lõpp kiskus irooniliseks nende hüvede osas (ilmselt pole need hüved piisavalt suured, et selliseid “sarisigijaid” on siiski vähem kui vaja), ütlesid sa praegu välja suure tõe.
Minul tekkis hoopis see mõte, et kas sa tööl käid? On sul eriala, mida naudid? Võib-olla on asi selles, et oled väga pikalt kodune olnud ja nüüd, mil kolmas on juba koolis, ei ole enam rakendust ja uus beebi annaks selle rakenduse.
Minevikus enamuse naiste elu sisu oligi emaroll ja kodused askeldused. Ja huvitav- huvitav, laste kvaliteedis ei kahelnud keegi.
Tänapäeval, kui kellegi kutsumus on kodu ja lapsed, st. ta ei tahakski niiväga käia palgatööl, vaid just teostada ennast selles klassikalises ema ja perenaise rollis, siis hakatakse sõrme viibutama, et ei tohi ju nii, lapsed ei tulevat kvaliteetsed…
Et tänapäeva läänelikus ühiskonnas inimeste (sh. naiste) keskmine haridustase on hoopis kõrgem kui minevikus ja valikuid eneseteostuseks on ka rohkem – see kõik on väga tore.
Kuid kui minevikus häbistati vahel tööalase eneseteostusega naisi ja kupatati neid “koju ja pliidi juurde”…
…siis nüüd tundub mulle kohati, et asjad on sõitnud teise äärmusesse ära ja on hakatud häbistama naisi, kes on hingelt “vanamoodsad” perenaised ja lastekantseldajad, st kes ei võta (väikeste) lastega tegelemist kui ajutist, peale sunnitud paratamatust, millest tuleb võimalikult kiiresti lahti saada ja nö. tõelise eneseteostuse ehk siis töö juurde tagasi kiirustada. Vaid on valmis täiesti rahulikult ja rõõmsalt täitma perenaiserolli ja ära kantseldama – üles kasvatama rohkmem lapsi kui nö. keskmine naine. Aga nüüd peame me seda mingipärast maru imelikuks ja kahtleme üles kasvatatud laste kvaliteedis? Hmm.
Teemaalgataja “klubiga” enam ei liitu. Isiklik soovitud laste arv oli kolm, see sai täis. Aga mõistan neid, kelles on seda kodukesksust ja lapselembust rohkem – kes on valmis olema rohkem kodus, üles kasvatama rohkem lapsi jne. Ma ei näe selles iseenesest midagi halba. Ma ei lahterda neid automaatselt lollimateks, vähem arukateks, valesti elavateks vms.
Ühiskonna, kõrvalseisvate, möödujate arvamus ja hinnangud on ülehinnatud.
Igaüks käitub nagu tahab, kui leiab võimalusi, istub lastega kodus ja on perenaine. Kui soovib läheb ülikooli või Selveri lattu tööle.
Naine on ajast aega soovinud tegelikult kodus perenaine olla, aga vot ei tule välja (rahaliselt) – lembus ei puutu asjasse ju. Ja kui mõni selleks võimaluse leiab on kullakaevaja automaatselt.
Mõni sünnitab ühe lapse, teine 4, kolmandat need ei huvita. Minu arvates on aeg selline, kus igaüks teeb mida tahab või milleks võimalusi leiab.
Soovitaks püüda teiste valikutega hakkama saada ja rohkem enda elu ja valikutele keskenduda.
Uurida, mida teine inimene väga teistsuguse tausta ja kogemuste juures sinu asemel teeks on väga mõttetu, sest sa ei oska ju end tema kingadesse pannagi. Siin foorumis mln. sellist näidet.ja vbl 3 arvamust, kus inimene saab aru, mida Ta oma tekstiga mõtleb.