Teema: Lapsel magamisega probleeme

Mul kaks sellist. N-ö närvisüsteemi eripära. U 3,5-4a ei olnud enam probleeme.

“Andmise” osas – magneesiumivannil oli selgelt positiivne mõju.

Enne, kui hakata midagi lapsele “andma”, mida ma üldse ei poolda, tuleks vaadata üle päevane rütm. Kui van alaps on? Mis kell ärkab päeval ja mis kell sa soovid, et ta magama jääks? Üritad last varem magama panna – äkki hoopis polegi laps veel väsinud?

mida päeval teete, nagu esimene ütles, et liiga palju ekraan epoleks, kas on liiga palju magusat (sh mahlad, suhkrud poolfabrikaatites), kas saab päevas piisavalt stiimulit, värsket õhku jne.

Kuidas magama läheb – millised on tingimused – tuba liiga külm/palav, lapsel liiga palju riideid, ebamugav voodis, kaisukas puudu, tahab unejuttu/unelaulu, liiga pime, kardab pimedust, liiga valge, kardab üksi olla jne jne.

Ehk et enne, kui lapsele kohe midagi sisse anda, tuleb esmalt vaadata, mida saba muuta.

Palun ärge pudeli piimaga küll oma lapsi magama pange. Pärast ei jõua jälle neid “pärilikult halvad hambad” jutte ära kuulata.

Meil ka sünnist saati uneprolbeemid. Ütleme nii, et laps on keskmisest väiksema unevajadusega, samas nii nagu tema tahab ei saa teda magama harjutada. Väsib üle ja siis on meil kodus üks suur tsüklon ja tulekahjude kustutamine.

Ehk siis korralik unerutiin on väga tähtis. Iga päev ühel ja samal ajal magama, enne magamist ühed ja samad asjad, samas järjekorras. Mõtleme kaks korda, enne kui läheme kusagile uneajal. Tavaliselt ajab see unerutiini sassi ning sellest taastumine võtab nädal, vahel kaks. Kord, paar korda aastas ikka käime ka uneajal näiteks sünnipäeval või mõnel peol lapsega.

Magamajäämine peaks olema mõnus tegevus ning “maha laadimise” aeg. Kui laps rahuneb rääkides, siis räägitegi, kui lugedes, siis loete, kui lauldes, siis laulate jne.
Riidlemine ning tõrelemine, et kunagi sa magama ei jää, jälle puikled jne. ei aita vaid teevad asja hullemaks.

Kõht täis. 1,5 – 1 tundi enne magamaminemist võiks süüa selliseid toite, mis soodustavad magamajäämist. Näiteks täistera tooted, banaan, mesi, soe piim, kaerahelbed, mandlid ja naturaalne pähklivõi, kartul, kalkuniliha. Teedest aitab rahuneda kummeli, piparmündi ning pärnaõietee, natukene mett sisse.

Väga tähtis on, et laps oleks väsinud enne magamajäämist. Mõne lapse jaoks tähendab ära väsimine 2 x 2 tundi mängimist ja müramist õues värskes õhus iga ilmaga. Mõni väsib ka ilma rahmeldamiseta, seda peate ise tunnetama.

Samas on tähtis, et laps poleks üleväsinud. Üleväsinud laps ei suuda rahuneda ja uinuda. Ebastabiilne päevarütm, vähene uni, liiga palju ekraane, suhkrut ja muid stimuleerivaid asju võivad lapse nii ära väsitada, et salaja hiilib ligi üleväsimus.

Enne magamaminekut tuleb ära käia vetsus. Kui näed et laps niheleb voodis, võib olla et tal on pissi või kaka häda, mida ta kinni hoiab.

Tuleb ka välistada igasugu füsioloogilised segajad, näiteks: allergia, kuiv ja sügelev nahk, kitsad riided, palavus, külm, sooleparasiidid, janu, valu või mõni muu füsioloogiline ebamugavus.

Tuleb ka välistada, et lapsel on mõni mure või hirm, mis ei lase tal magama jääda.

Vahel aitavad ka motivatsioonikaardid. Näiteks igakord kui jääb rahulikult magama, saab motivatsioonikaardile pildi või tähekese ning kui on näiteks 7 pilti kokku saanud, siis teete midagi toredat või saab ta mõne mänguasja või kingituse. See ei tohiks olla n.ö. karistus vaid pigem motivatsioon. Kui ei maga, siis ei tohiks sellest erilist draamat teha.

Räägite, miks inimsed magavad, miks puhkus on vajalik, loete raamatuid muinasjututegelastest, kes ei taha magam jääda ja mis siis sai.