Teema: Lapsel on depressioon ?

lase lapsel siis psühholoogi juurde minna. aitab, kui keegi kuulab hukka mõistmata ära ja saab ka tütrele edasisi juhiseid anda, kuidas tegutseda sellises olukorras.
soovin, et ise sarnases olukorras oleksin teismelisena psühholoogi juurde läinud.

#3270160:

Tere, head lugejad!

Mul on 16-aastane tütar. Õpib hästi, käib trennis, elab normaalset teismeliseelu (sõbrannad, külaskäimised jms). Tekkis ka poisssõber, kellega läks asi luhta (väidab, et polnudki midagi tõsist). Nüüd on olukord, kus ta on öelnud, et ta seda poissi ei taha, kuid kui näeb teda teiste tüdrukutega suhtlemas, siis on armukade. Tegelikult on lugu pikem, kuid püüan siin lühidalt rääkida.

Jah, üldiselt on ta tubli, kuid kodus ei taha ta mitte midagi teha. Läheb oma tuppa ja kas on nutiseadmes või magab ja muud mitte midagi. Tuleb toast välja ainult sööma. Koduseid töid (nõude ärapanemine jms) ta peaaegu ei teegi. Ja kui teeb, siis suure surmaga. Täna aga palusin kenasti teda, et ta teeks kraanikausi lihtsalt puhtaks ja seda siis ütlesin talle kaks korda. Kui kööki tagasi läksin, istus ta arvuti taga, vaatas mingit seriaali. Minu küsimuse peale, et miks sa kraanikaussi puhtaks ei teinud, tuli temalt küsimus mulle: kas sa ei mõista minu olukorra tõsidust (väidetav depressioon, diagnoosi pole ametlikult pandud)?

Mul tekkis nüüd olukord, kus ma ei saa aru, kas nüüd olen mina midagi valesti teinud ja tõesti ei adu olukorra tõsidust või mu tütar lihtsalt manipuleerib minuga.

Lugesin siin paar teemat allpool, et mis on 16-17 aastaste kohustused kodus.. tundub, et seinast seina on perekonniti. Mõnel ei ole üldse lastel kohustusi, mõnel aga suht päev otsa lastel käed tööd-tegemist täis. Tundub, et ma ise olen olnud kehv ema nii ehk naa. Ei mõista oma last, et tal on depressioon VÕI olen lasknud lapsel ülekäte minna, kes sõidab lihtsalt minust üle minuga manipuleerides. ???

Täiesti tavaline teismeline. Mässab sinu vastu.

Vaata seda Maimikute filmi Kirsitubakas. Seal ka teismeline läheb sõbralikult lahku, aga ikka elab raskelt üle.

Isegi kui sa ise kellegi maha jätad, ikkagi põed selle pärast mingil määral, aga teismelistel on kõik need emotsioonid võimendunud.

Sinu kirjelduse järgi tundub normaalne teismeline, kes on hetkel lihtsalt tusane, et pole enam kellegagi paar. isegi kui ta seda konkreetset kutti tagasi ei taha, ikkagi ta on sellest häiritud.

Oota veidi, kuu, paar. Jälgi olukorda ja püüa ise rahulik olla. Tehke midagi koos, räägi temaga jms. Isegi kui ta sulle vastu plõksib, anna talle teadmine, et kui on mingi jama, siis sinu juurde võib alati oma jutuga tulla.

Too talle näiteid oma noorusajast, enda ja sõbrannade näiteid, et selliseid asju juhtub palju ja ta pooe esimene ega viimane maailmas selline. Et ta aru saaks, et see pubekaaegne suhe tundub talle 10-20 aasta pärast nii tühine. Pole mõtet põdeda nii kaua selle pärast. Üldse miks peab nii noorelt mingit peikavärki aretama, mõelgu tuleviku peale ja õppigu, väärtustagu ennast, mitte põdeda mingi suvalise jorsi pärast.

No ma ei tea. Mõtle oma lapsepõlvele. Teed midagi, mis on ema meelest mitte midagi tegemine ja ta lihtsalt sõidab sulle sisse: too käärid, pese tainakauss ära. No ok tood ja teed aga kohusetundest ja mitte rõõmuga ja lähed hiilid minema, kus ema sind ei näeks. Too käärid tähendas meie peres seda, et ma pidin elamisest käärid üles otsima, kuna ema ei suutnud korda hoida ja ise kääre sinna panna, kus need käisid. Ja tainakausi pesemine tähendas seda, et emale ei meeldinud tainakausi pesemine ja siis kamandas mind. Kuna sulle tundub, et laps võiks midagi teha, sõidadki ta tegevusele sisse, nõuad esimese ettejuhtuva töö tegemist ja oled pahane, et ta kohe püsti ei karga.

#3271796:

Jah, depressiooni väidab laps ise.

Lasedki lapsel endale diagnoosi panna? On ikka tark laps! Muidugi psühholoogi juurde. Saate teada, et tegu normaalse lapsega.