Esileht Väikelaps Lapsel on motoorikaga mingi probleem

Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )

Teema: Lapsel on motoorikaga mingi probleem

Postitas:
Kägu

Laps on 5-aastane tüdruk. Kõnega on ka suured probleemid. Elame soomes. Kui ta lasteaiaga alustas septembris siis ta õpetaja oli eestlane ja sain temaga kohe vabalt arutada lapse kõneprobleemist. Õnneks ta võttis selle tõsise luubi alla, sest ta sai ise ka aru, et lapse emakeel on väga nõrk. Tema tegi minu nõusolekul vajaliku paberi nõuandlasse ja sealt saadeti meid logopeedi- ja tegelusterapeudi juurde. Mõlema juures käisime 2x. Soomes on samasugune keskkond olemas nagu näiteks eestis digilugu kuhu kõik arsti kirjutatu üles läheb. Seal siis loen täna, et lapsel on raskusi peenmotoorikaga ning, et sellega tegeledes on ka käte värinat. Näiteks ta pidi ise endale tegema helmestest käeketi. Kirjas oli, et peale mitut üritust saab helmed paela otsa ja et terapeut pani tähele käte värisemist. Sama oli ka siis kui ta pidi täppide järgi tähti ja numbreid joonistama. Olen ka ise tähele pannud, et ta ei suuda sirget joont teha, ikka tuleb kõverik. Kas see võib tähendada, et tal on mingi kesknärvisüsteemi probleem? Kogu hinnang ja vestlus tuleb alles 3.06. Seal oli veel ka kirjas, et liikumisharjutusi teeb ta rõõmuga ja reipalt kaasa ja seal oli kõik hästi. Ilmselt see kõik on seotud ka kõne häirumisega? Ta räägib väga valesti ja päris tihti on jutt täiesti segane ja seosetu. Terapeudi juures osutus raskeks ka korraldustest arusaamine, sest laps ei oska väga palju soome keelt.
Kas teie arust oleks mõistlik käia korra ka eestis logopeedi konsultatsioonil või ei oskaks tema enam paremat abi osutada kui juba siin soomes osutatakse?
Mure on ka sellepärast nii suur, et laps peab minema juba augustis eelkooli ja ma ei kujuta ettegi kuidas ta tavaklassis hakkama saab. Tahaksin pigem, et ta saaks eriklassi aga see on jälle ilmselt omaette kadalipp.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Soovitan ikkagi eesti logopeedi poole pöörduda, et saada täpsemalt teada, milles seisneb kõneprobleem. Eestis ka eesti logopeed ei hinda venekeelse lapse kõnet ja ei tee venekeelsele lapsele teraapiat. Tõsise kõneprobleemiga laps muidugi peaks elama ühekeelses keskkonnas ja käima erirühmas, erikoolis. Sirget joont paberile tõmmata ja pärleid nööri otsa panna peaks suutma juba kolme aastane laps. Eestis on kõikidel lastel võimalik saada arendusravi nii taastusravi kui reha plaani alusel, kindlasti on ka soomes selliseid võimalusi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Su laps ei vaja logopeedi, vaid väga head neuroloogi ja kiirelt. Sa pead laskma tal kõik esmalt üle kontrollida, sest käte värisemine on märk millestki muust, kui ainult kõne probleemist.
Pane endale hea neuroloogi juurde aeg kinni.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Esiteks ei saa ma aru, miks elada võõrriigis ja mitte natukenegi tutvustada lapsele selle riigi keelt. Et kasvõi aru saamine oleks olemas. Lihtlaused jne. Tunnen sind ära FB grupist ja sa oled üsna pikalt juba Soomes elanud.
Teiseks, kui Soomest abi ei saa ja probleem on tõsine, siis loomulikult peab abi otsima Eestist, eriti, kui takistavaks faktoriks on keel. Elan ka siin ja tean, kui raske on siin saatekirju lunida oskajatelgi. Kolmeselt hakkasin probleemist rääkima ja 4.5 saime saatekirja lõpuks. Mul ka laps käis soome puheterapeudil ja kuna ta saab aru ja räägib natuke seda keelt, saime jätkuvad teraapiad ja lahenduse probleemile. Teise keele oskus tuleb tulevikus ainult kasuks. Ja keele koha pealt oleks pidanud juba ammu enne sellele mõtlema, kui tulu otsus laps Soomes eelkooli saata.
Kolmandaks ma ka kiirelt pöörduks neuroloogile(Eestis), sest 5a(saab juba 6ju!) raske kõnepuudega ja ka motoorika probleemiga laps on ju juba nii suur, et mul oleks ammu häirekell peas lööma hakkanud. Ainuüksi kõne poole pealt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgatajal on mure ja ta ei vaja hurjutamist; jah, püüa kindlasti ka Eestis logopeedile pääseda ja kindlasti käi lapsega neuroloogil.

Aga eelkõige välismaale elama asunud inimesed peaksid lapse kõnele juba varakult tähelepanu pöörama. Et endal ja lapsel kergem oleks, tasuks lapsevanematel alati võõrkeelsesse keskkonda elama asudes endale väga konkreetselt selgeks teha, mida õieti tahetakse: kas lapsele jääb koduseks keeleks eesti keel, kas temast peaks saama seda konkreetset võõrkeelt esimese keelena kõnelev inimene, kas kavatsetakse kunagi Eestisse tagasi tulla lapsega jne. Ja eriti hoolikas peab olema, kui lapse kõne areng hilistub ja tekivad mingid probleemid. Kui ikka 3-aastane ei räägi, siis minu arust võiks juba muret tunda. Kui ligi 6-aastane on kõnega hädas, on asi juba hull ja last raske aidata.

Vahel tundub küll, et siin PK-s on mõned emmed liialt agarad, tahavad juba aastase lapsega logopeedile minna või midagi sinnapoole, aga ausalt, keskmine laps peaks minu teada ikka nii 2-aastaselt ikkagi kõne arengut juba näitama. Iseasi, kas ta koostab 2-3-sõnalisi lauseid või ajab juba liitlausetes juttu, aga seal 2. ja 3. eluaasta vahel peaks ikkagi kõne mühinal arenema. Kui seda ei ole, peaks muret tundma.

Lastel, kes on kakskeelses keskkonnas, on tegelikult päris raske (vaadake kasvõi vene lapsi eesti lasteaias) ja vahel tasub ilmselt kaaluda ka seda, et lapsele ei pruugi sobida kahe keele korraga omandamine.

P.S. Mina küll ei tea ühtegi kolmeaastast, kes suudaks ilusaid sirgeid jooni tõmmata…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgatajal on mure ja ta ei vaja hurjutamist; jah, püüa kindlasti ka Eestis logopeedile pääseda ja kindlasti käi lapsega neuroloogil.

Aga eelkõige välismaale elama asunud inimesed peaksid lapse kõnele juba varakult tähelepanu pöörama. Et endal ja lapsel kergem oleks, tasuks lapsevanematel alati võõrkeelsesse keskkonda elama asudes endale väga konkreetselt selgeks teha, mida õieti tahetakse: kas lapsele jääb koduseks keeleks eesti keel, kas temast peaks saama seda konkreetset võõrkeelt esimese keelena kõnelev inimene, kas kavatsetakse kunagi Eestisse tagasi tulla lapsega jne. Ja eriti hoolikas peab olema, kui lapse kõne areng hilistub ja tekivad mingid probleemid. Kui ikka 3-aastane ei räägi, siis minu arust võiks juba muret tunda. Kui ligi 6-aastane on kõnega hädas, on asi juba hull ja last raske aidata.

Vahel tundub küll, et siin PK-s on mõned emmed liialt agarad, tahavad juba aastase lapsega logopeedile minna või midagi sinnapoole, aga ausalt, keskmine laps peaks minu teada ikka nii 2-aastaselt ikkagi kõne arengut juba näitama. Iseasi, kas ta koostab 2-3-sõnalisi lauseid või ajab juba liitlausetes juttu, aga seal 2. ja 3. eluaasta vahel peaks ikkagi kõne mühinal arenema. Kui seda ei ole, peaks muret tundma.

Lastel, kes on kakskeelses keskkonnas, on tegelikult päris raske (vaadake kasvõi vene lapsi eesti lasteaias) ja vahel tasub ilmselt kaaluda ka seda, et lapsele ei pruugi sobida kahe keele korraga omandamine.

P.S. Mina küll ei tea ühtegi kolmeaastast, kes suudaks ilusaid sirgeid jooni tõmmata…

Ma ei püüagi hurjutada aga tal on see kõneprobleem juba aastaid. Ja hoolimata soovitustest ikkagi Eestisse pöörduda logopeedile, juba aastaid tagasi, ei ole, nagu näha, teemaalgataja midagi ette võtnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas laps sinu kõnest aru saab? Kas kuulmist on kontrollitud?
Kas lapsel on kõne segane selles mõttes, et sõnad ei moodusta korrektset lauset?
Või on probleem selles, et sõnavara on liiga väike ja mõtleb ise sõnu välja?
Või on kõnest palju häälikuid puudu, mistõttu asendab neid teistega ja see muudab kõne segaseks?

Eestisse logopeedi arvamust küsima võid ju tulla, aga sellest pole suurt kasu, kui sellele teraapiat ei järgne. Kas sul on valmisolek lapsega iga nädal Eestis logopeedi vastuvõtul käia?

Seda, kas lapsel on suu- ja keele lihased õigesti arenenud, saab logopeed ka võõrkeelsel lapsel hinnata. Saab anda harjutused suulihaste treenimiseks või suunata edasi müofunktsionaalsesse teraapiasse. Saab harjutada häälikuid ja häälikuühendeid.

Sõnavara ja lauseehitusega ei saa logopeed võõrkeelset last aidata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Esmalt ikka neuroloogile. Mis logopeed, see on hetkel väiksem mure.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma arvan,et lapsel on lihtsalt stress- kodus emakeelena eesti keel,siis ühtäkki võõra tädi juuresolekul võõras keeles käsklustele mingeid helmeid nöörile ajama.
No kujuta ennast ette,töövestlus ja vestlusel pead rääkima inglise keeles-võtab käed värisema ja kaenlaalused märjaks küll.

Kas kodus helmeid nöörile ajades ka käed värisevad?
Iseasi kui suguvõsas mingeid geneetilisi haiguseid on esinenud.
Soomes on väga populaarsed igasugused kehityskeskustelut ja suunnitelmat. Ei tasu nüüd üks ühele ka neid võtta.
Iga laps areneb ju omamoodi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kõige leebem variant oleks, et lapsel oli tõesti võõra inimese juures närv püsti, käsi värises erutusest jne. Aga kuna ema on sama asja juba pikalt täheldanud, siis ikkagi, nagu siin teisedki soovitavad- esiteks neuroloog ja teiseks logopeed. Eesti logopeed, kuna soomlane ei saa õpetada last eesti keeles rääkima ometi. Ja palun kiiresti, siis saab laps kooliajaks ehk parema häälduse kätte.

Mul värisesid käed terve lapsepõlve kogu aeg (küllap enneaegse sünniga seostud mingi asi) ja täiesti paigal hoida ei suuda ma neid siiani. Mäletan, et keegi lasteaiais ka soovitas emal neuroloogile minna, et äkki on probleem. Aga õnneks pole see kooliedukust jms seganud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Esmalt ikka neuroloogile. Mis logopeed, see on hetkel väiksem mure.

Üks ei välista teist. Sõltumata põhjusest miks laps ei omanda kõnet eakohasel tasemel, tuleb sellega kohe tegelema hakata. Isegi kui on mingi geneetiline või muu haiguslik põhjus, hakkab häälikute ja kõnega tegelema ikka logopeed ja see on väga pikk protsess arvestades lapse praegust vanust. Täpne diagnoos muidugi toetab logopeedi tööd ja on võimalik, et mõne närvi-või lihashäire puhul polegi laps võimeline kõiki häälikuid korrektselt hääldama õppima, aga sellegipoolest tuleb anda parim, et lapse kõne saaks nii selgeks kui vähegi võimalik.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See peenmotoorika arengu probleem võib olla ka erinevatest nägemishäirest tingitud. Kui silmad ühtmoodi ei vaata või nägemine on halb, rääkimata erinevatest muudest funktsioonihäiretest, siis lapse silma ja käe koostöö ei toimi korralikult.

Please wait...
Postitas:
Kägu

soni

Peenmotoorika on ju väga soetud kõnekeskusega. Mina olen asjast niimoodi aru saanud, et mida rohkem sa nt. ise kodus lapsega igasugu käelisi tegevusi teed, seda paremini areneb ka kõne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Käisin lapsega esimest korda 3-aastaselt eestis logopeed-eropedagoogi vastuvõtul. Tol hetkel öeldi, et lapsel on kõne hilistumine ja liialt pole vaja muretseda. Neuvola jaoks oli piisav see kui ütlesin, et lapsel ikka lühilaused tulevad ja minu kõnest saab aru.
Soome pool käisin logopeedi ja tegelusterapeudi kokkuvõtet kuulamas ja seal öeldi, et käte värin näitab harjumatust. Ja üldine füüsiline areng pidi olema eakohane.
Käisin lapsega juuni alguses ka eestis logopeedil ja tema sõnul on asi ikka väga halvasti. Läheme septembris eestisse eripedagoogi juurde. Ja sealt vajadusel suunatakse edasi eriarstile.
Lapsel on kontrollitud silmanägemine ja kuulmine, mõlemad on korras. Eesti logopeed arvas isegi, et lapsel võib olla vaimne alaareng. Sõnavara pidavat tal olema väike, õpitu ei kinnistu ja hääldusprobleemid on. Käändeid ja pöördeid suuremas osas ka ei kasuta.
Veel segab ta väga palju inglise, soome ja eesti keelt kokku. Mõned sõnad, mida ta eesti keeles ei tea, ütleb ta ingl keeles ja soome keeles. Samas talle tuttavlikud laused tulevad tal perfektselt ja grammatiliselt õigesti.
Kahjuks ei ole võimalik teda hoida ainult eestikeelses keskkonnas, sest eelkool on soomes kohustuslik ja lähema 15 aasta jooksul pole küll plaanis soomest ära kolida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eesti logopeed arvas isegi, et lapsel võib olla vaimne alaareng. Sõnavara pidavat tal olema väike, õpitu ei kinnistu ja hääldusprobleemid on. Käändeid ja pöördeid suuremas osas ka ei kasuta.
Veel segab ta väga palju inglise, soome ja eesti keelt kokku. Mõned sõnad, mida ta eesti keeles ei tea, ütleb ta ingl keeles ja soome keeles. Samas talle tuttavlikud laused tulevad tal perfektselt ja grammatiliselt õigesti.
Kahjuks ei ole võimalik teda hoida ainult eestikeelses keskkonnas, sest eelkool on soomes kohustuslik ja lähema 15 aasta jooksul pole küll plaanis soomest ära kolida.

Kas eesti logopeed ikka võttis arvesse, et tegu on võõrkeelses keskkonnas kasvava lapsega, mitte eestlasega Eestis? Kõik need asjad võivad olla vähene keeleharjutamine, vähene keele kuulmine, nägemine. Palju sa talle eesti multikaid, eesti raamatuid loed ja näitad, palju suhtled, palju tal eesti lastest sõpru on, kellega mängida ja rääkida? Keelte segunemine näitab, et lapsel on raskusi kolme keelega, inglise keelt äkki saab mitte praegu asjasse segada, mõnele lapsele on isegi 2 keelt korraga raske ja kolm juba tekitab probleeme.
Ja paljud välis-eesti lapsed jäävadki eesti keelt rääkima rohkem või vähem vigaselt, isegi kui ema temaga ainult eesti keeles räägib. Samuti teist keelt, kumbki pole täiesti emakeel. Sa peaksid veel nõu küsima kelleltki, kes tegeleb kaks/mitmekeelsete lastega.
Ja kui te 15a kavatsete Soomes olla, siis loomulikult tuleb lapsel ju soome keel selgeks saada? Mida sa üritad, teda ainult eestikeelsena hoida soome koolis?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eesti logopeed arvas isegi, et lapsel võib olla vaimne alaareng. Sõnavara pidavat tal olema väike, õpitu ei kinnistu ja hääldusprobleemid on. Käändeid ja pöördeid suuremas osas ka ei kasuta.

Veel segab ta väga palju inglise, soome ja eesti keelt kokku. Mõned sõnad, mida ta eesti keeles ei tea, ütleb ta ingl keeles ja soome keeles. Samas talle tuttavlikud laused tulevad tal perfektselt ja grammatiliselt õigesti.

Kahjuks ei ole võimalik teda hoida ainult eestikeelses keskkonnas, sest eelkool on soomes kohustuslik ja lähema 15 aasta jooksul pole küll plaanis soomest ära kolida.

Kas eesti logopeed ikka võttis arvesse, et tegu on võõrkeelses keskkonnas kasvava lapsega, mitte eestlasega Eestis? Kõik need asjad võivad olla vähene keeleharjutamine, vähene keele kuulmine, nägemine. Palju sa talle eesti multikaid, eesti raamatuid loed ja näitad, palju suhtled, palju tal eesti lastest sõpru on, kellega mängida ja rääkida? Keelte segunemine näitab, et lapsel on raskusi kolme keelega, inglise keelt äkki saab mitte praegu asjasse segada, mõnele lapsele on isegi 2 keelt korraga raske ja kolm juba tekitab probleeme.

Ja paljud välis-eesti lapsed jäävadki eesti keelt rääkima rohkem või vähem vigaselt, isegi kui ema temaga ainult eesti keeles räägib. Samuti teist keelt, kumbki pole täiesti emakeel. Sa peaksid veel nõu küsima kelleltki, kes tegeleb kaks/mitmekeelsete lastega.

Ja kui te 15a kavatsete Soomes olla, siis loomulikult tuleb lapsel ju soome keel selgeks saada? Mida sa üritad, teda ainult eestikeelsena hoida soome koolis?

Mina ei ürita last isoleerida soome keelest. Eestis logopeed ütles, et kõige parem oleks kui laps käiks eesti keelses koolis. Aga ma ütlesin, et kahjuks see pole võimalik. Ütles, et parem on keskenduda ühele keelele aga seegi jälle pole võimalik. Laps käis 8 kuud soomekeelses lasteaias. Mul teine laps ka kes kellel on alati olnud 2 keelt eraldi ja kes 2-aastaselt juba lausetega rääkis selget juttu. Eraldi ei treeninud tal kõnet ega midagi. Seepärast olen ka natuke võhik kõnehäire puhul.
Meil on kodus viasat, telekast tulev on kõik eestikeelne, laps vaatab ka eestikeelseid multikaid, mängime, värvime koos ja talle meeldib kui loen talle raamatuid. Eestikeelseid raamatuid on meil väga palju. Laste 2 väikest sugulast elavad ka soomes aga rohkem nagu eesti lapsi sõpru polegi ja ega nad sugulasi näevad ka harva. Lasteaias oli tal 3 eesti poissi rühmas, nendega ta mingil määral ikka mängis ja rääkis. Ega suuremalgi lapsel eesti sõpru väga pole, kõik soomlased või muumaalased.
Nii soome kui ka eesti logopeed ütlesid mõlemad, et kui lapsel pole eesti keel korralikult selge siis ta ei saa korralikult ka soome keelt selgeks õpitud. Mina ei oska siin kodus ka rohkemat teha kui temaga mängida, rääkida, lugeda raamatuid ette. Alati kui ta midagi valesti ütleb siis ma kohe parandan kuidas õige on. Seda ma teen tema rääkima hakkamisest saadik. Eesti logopeed oli ka 100% kindel, et mu lapsel tekivad koolis õpiraskused ja nüüd tuleb kõik abi vastu võtta mida siinpool pakutakse. Augustis algab lapsel tegelusteraapia.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lapsel õdesid või vendi pole? Kuidas nende kõnega lood on?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lapsel õdesid või vendi pole? Kuidas nende kõnega lood on?

On kodus ka 11-aastane õde. Temal polnud üldse kõnega raskusi. 2-aastaselt rääkis juba lausetega ilusti. Mingeid motoorika probleeme ka ei olnud, väga kiiresti ja tublisti arenes.
Lasteaias ja koolis öeldi, et tal on omakeel väga tugev.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga tema ei ole ju Soomes kasvanud! Temal oli õiges arengujärgus ainult eesti keesl mis kinnistus emakeeleks ja nüüd on soome keel võõrkeelena. Kogu su mure on mitmekeelne keskkond, mis lapsele korraga omandamiseks üle jõu käib. JA neuroloogile ka kindlasti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga tema ei ole ju Soomes kasvanud! Temal oli õiges arengujärgus ainult eesti keesl mis kinnistus emakeeleks ja nüüd on soome keel võõrkeelena. Kogu su mure on mitmekeelne keskkond, mis lapsele korraga omandamiseks üle jõu käib. JA neuroloogile ka kindlasti.

Kasvas küll ka esimene laps soomes. Ta lihtsalt sündis eestis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mulle tundub, et sellele lapsele on kakskeelsus raske. Mis siis, et õde suurepäraselt omandas mõlemad keeled; kõik inimesed pole sellises asjas tugevad. Nüüd pead sa arvestama teise lapse omapäraga ja kui teil pole lähema 15 aasta jooksul kavas Eestisse tagasi tulla, siis mina sinu asemel lapse aitamiseks hakkaksin teda kasvatama soomekeelseks. Ära too juurde inglise keelt, ära sega sisse eesti keelt. Rääkigegi temaga kodus soome keelt ja las vahib multikaid soome keeles, raamatud anna soomekeelsed ette jne. Kui laps ei ole võimeline lennult omandama mitut keelt, siis peaks ta saama keskenduda ühele keelele, mis jääb tema põhikeeleks. Muidu ongi lõpuks koolis meeletult raske, pärast näeb vaeva lugemise ja kirjutamisega; võib-olla ei saagi kunagi õigekirja omandatud. Tee talle asi lihtsamaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kõne ja peenmotoorika on omavahel seotud. Kui peenmotoorika vajab arendamist või on mingi terviseprobleem, mis seda takistab, siis tuleb kindlasti tegeleda. Kui oma noorema lapsega logopeedi juures käisime, saime korduvalt soovitusi just peenmotoorika arendamiseks (meisterdamine, plastiliiniga mängimine jmt, kuna laps niigi kodus vanema õega väga palju meisterdas ja talle meeldis ka plastiliiniga mängida, siis väga selles suunas midagi kodus juurde ei osanudki pakkuda, õnneks lahenes kõneprobleem teatud häälikuharjutustega peagi).

Ilmtingimata ei pea olema neuroloogilist probleemi. Laps tajub, et peab midagi täpselt tegema, pingutab ja ka see võib tekitada värinat. Aga et selles kindel olla, peaks muidugi ka arsti juures käima.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mulle tundub, et sellele lapsele on kakskeelsus raske. Mis siis, et õde suurepäraselt omandas mõlemad keeled; kõik inimesed pole sellises asjas tugevad. Nüüd pead sa arvestama teise lapse omapäraga ja kui teil pole lähema 15 aasta jooksul kavas Eestisse tagasi tulla, siis mina sinu asemel lapse aitamiseks hakkaksin teda kasvatama soomekeelseks. Ära too juurde inglise keelt, ära sega sisse eesti keelt. Rääkigegi temaga kodus soome keelt ja las vahib multikaid soome keeles, raamatud anna soomekeelsed ette jne. Kui laps ei ole võimeline lennult omandama mitut keelt, siis peaks ta saama keskenduda ühele keelele, mis jääb tema põhikeeleks. Muidu ongi lõpuks koolis meeletult raske, pärast näeb vaeva lugemise ja kirjutamisega; võib-olla ei saagi kunagi õigekirja omandatud. Tee talle asi lihtsamaks.

Sama kogemus siin. Kõne hilines ja välistasime kõik keeled v.a. emakeel (vene). Juba paari-kolme kuuga andis selline taktika tulemust.

Please wait...
Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )


Esileht Väikelaps Lapsel on motoorikaga mingi probleem