Teema: Lapsel väärareng raseduse ajal võetud ravimitest?

Jah. Kasutasin glaukoomitilku nimega Xalatan. Laps sündis pooliku südamega ja suri 10-päevaselt. Arstid ei saa kindlalt kinnitada, et see oli sellest, aga hiljem uugeldades leidsin, et selle silmatilga toimeaine on tekitanud laborihiirtel väärarenguid. Teise raseduse ajal olin Cosopti peal, see oli ilmselt ohutu.

Appi, kuidas see võimalik on? Xalatani infolehel on kirjas, et raseduse ajal mitte kasutada. Kuidas see võimalik on, et arstid sellise asja tähelepanuta jätsid? Mul on ka silmarõhk kõrge ja konkreetselt lükati ravi edasi kuni lapse sain ja imetamise lõpetasin. Silmaarst veel mõtles ja uuris, kas on mingeid tilku, mis vähem ohtlikud oleks, aga lõpuks otsustati, et oodata ikka. Tehti veel mingi laserprotseduur, et vedeliku äravoolu kiirendada, mis küll ei mõjunud. Nüüd panen ka xalatani, aga lapsi rohkem ei plaani.
Mul on nii valus seda lugeda, ise aastaid pabistasin tõusva silmarõhu pärast, aga samas teadsin, et kui neid tilku panema hakkan, siis rasedaks jääda ei tohi. Miks, miks ometi on nii juhmid arstid olemas…

#3095005:

#3093135:

Jah. Kasutasin glaukoomitilku nimega Xalatan. Laps sündis pooliku südamega ja suri 10-päevaselt. Arstid ei saa kindlalt kinnitada, et see oli sellest, aga hiljem uugeldades leidsin, et selle silmatilga toimeaine on tekitanud laborihiirtel väärarenguid. Teise raseduse ajal olin Cosopti peal, see oli ilmselt ohutu.

Minu kaastunne. Kui kaua sa neid tilkasid kasutasid raseduse ajal?

Aitäh. Ikka kogu raseduse aja. Seda tüüpi südame väärareng tekib juba 5.-7. rasedusnädalal. Esimese raseduse ajal kasutasin nii Cosopti kui Xalatani.
Mul oli tollal 3 erinevat silmaarsti, kes olid kõik erineval seisukohal. Fakt on, et rasedate peal ei testitagi glaukoomitilku, sp keelavad kõik infolehed ka nende kasutamise raseduse ajal (pole tõendeid ohutuse kohta).
Mu peamine raviarst soovitas ära jätta just selle teise glaukoomitilga (Cosopt), sest seda tuli panna 2 korda päevas, Xalatani aga üks kord. Teine ütles, et jätke ära Xalatan, ja kolmas, et ei tohiks üldse kumbagi. Nii et kasutasin Xalatani ja käisin ka vedelikuaparaati kinni laserdamas. Alternatiiv oleks olnud raseduse ajal täisnarkoosiga silma eemaldamine ja kunstsilm.
Mõni kuu enne teist rasedust kadus mul Xalatani vajadus ise ära ja jäi ainult Cosopt, mis ilmselt ei tekitanud midagi hullu. Lapsel on küll (kaasasündinud?) ajunärvi halvatuse tagajärjel kõõrdsilmsus ja silmad ei tee omavahel koostööd, aga seda ei saa otseselt seostada silmatilkadega.

Tahaks teada kas antidepressante võttes võib rasestuda? On kellelgi kogemusi?Aitäh!

Depakine ja Topamax koos ohtra foolhappega. Kaks arsti kinnitasid, et kui foolhapet lisaks võtta, on ohutu. Kolm last on autismi+ATH diagnoosiga, varem pole teadaolevalt kellelgi suguvõsas seda esinenud. Sündisid pealtnäha tervetena, diagnoosid tulid alles siis kui kõik kolm olemas olid. Oleks kohe teadnud, oleks piirdunud ühega ja end meditsiinilistel kaalutlustel ära steriliseerinud. 🙁

#3148653:

#3094497:

Appi, kuidas see võimalik on? Xalatani infolehel on kirjas, et raseduse ajal mitte kasutada. Kuidas see võimalik on, et arstid sellise asja tähelepanuta jätsid? Mul on ka silmarõhk kõrge ja konkreetselt lükati ravi edasi kuni lapse sain ja imetamise lõpetasin. Silmaarst veel mõtles ja uuris, kas on mingeid tilku, mis vähem ohtlikud oleks, aga lõpuks otsustati, et oodata ikka. Tehti veel mingi laserprotseduur, et vedeliku äravoolu kiirendada, mis küll ei mõjunud. Nüüd panen ka xalatani, aga lapsi rohkem ei plaani.

Mul on nii valus seda lugeda, ise aastaid pabistasin tõusva silmarõhu pärast, aga samas teadsin, et kui neid tilku panema hakkan, siis rasedaks jääda ei tohi. Miks, miks ometi on nii juhmid arstid olemas…

No ega patsient ju ka siis targem pole, kui infolehel selgelt kirjas ja patsient ei loe seda või loeb ja ei lähe üle küsima. Infoleht ongi PATSIENDI jaoks, kirjutatud patsiendi keeles, mitte meditsiiniterminites. Kogu infolehte ei ole arstil võimalik patsiendile ümber rääkida iga ravimi korral, selleks ei ole aega.

Mitte ühtki silmarõhutilka ei soovitata rasedatele, ometi tuleb neist midagi valida. Mul oli alternatiiviks klaassilm keset rasedust.
Xalatani infolehelt: Ärge kasutage Xalatani, kui te olete rase või toidate last rinnaga, välja arvatud juhul, kui teie arst peab seda vajalikuks. Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidageenne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

#3150060:

ATH ja autism vaevalt nendest ravimitest on. Pigem siiski geenidest (eriti kui kõik kolm last) või mõnest muust tegurist. Kuna olen ise ka autisti ema, siis olen ka kõik tõenduspõhised artiklid selle kohta läbi lugenud ja on välja tulnud, et kui ikka mitu last peres autistid, siis geenid (ei pea suguvõsas autiste isegi olema, lihtsalt sinu ja mehe geenikombinatsioon ei ole hea)

Kuna sa oled natukene uurinud selle kohta, siis mida sa arvad näiteks sellest väitest, et antidepressandid raseduse ajal võivad väidetavalt põhjustada autismi või ATHd? Ma ei olegi päris täpselt aru saanud, kas see väide vastab mingilgi viisil tõele või on suvaline lahmimine.

Kui selgub, et lapsega on midagi valesti, hakkab ema paratamatult otsima põhjust. Hõlpsam on syydistada ravimit või vaktsiini või meest, kellel juba vanaonu oli opakas, kui lihtsalt tõdeda, et näh, juhtus.

Mina olen oma syndroomi pärinud isapoolselt suguvõsalt — põlvkondade viisi isepäiseid visasid tähenärijaid juba aegadel, kui tablette ei tarvitatud. Edasi pärandasin ka, yhele kolmest lapsest, nii et seegi on juhuste mäng.

Samas leidub tänapäeval tõesti ravimeid, mis võivad põhjustada loote väärarengut. Seega, kui regulaarselt midagi aspiriinist kangemat kasutad, pea enne rasestumist arstiga nõu.

Kas keegi oskab kommenteerida või omab kogemust selles, kui ema on raseduse ajal tarbinud vitamiine rohkem kui oleks tohtinud/võinud? Mina sõin ämmaemanda soovitusel 3 kuud B12 vitamiini väga suurt kogust (1000 mikrogrammi metüülkobalamiini), mis aga arsti sõnul pidi olema C rühma preparaat, s.t. puudub piisavate uuringute arv, mis kinnitaks et selle kasutamine raseduse ajal oleks täiesti riskivaba.
Ühesõnaga ma olen nüüd lugenud igasuguseid uuringuid ja artikleid ja sellega seoses ei suuda ma rasedusest enam rõõmugi tunda, teades, et olen võibolla oma sündimata lapse tervist rikkunud. On tekkinud väga suur hirm selle ees, et mul sünnib selle tõttu kas füüsilise või vaimse puudega või muu terviserikkega laps.

Miks retaferi ei peaks võtma?

#3153531:

B12 on palju parem variant kui nt Retafer, mida arstid ise massiliselt välja kirjutavad ja mida tõesti ei peaks võtma.

Need on ju täiesti erinevad asjad!

#3150105:

#3150060:

ATH ja autism vaevalt nendest ravimitest on. Pigem siiski geenidest (eriti kui kõik kolm last) või mõnest muust tegurist. Kuna olen ise ka autisti ema, siis olen ka kõik tõenduspõhised artiklid selle kohta läbi lugenud ja on välja tulnud, et kui ikka mitu last peres autistid, siis geenid (ei pea suguvõsas autiste isegi olema, lihtsalt sinu ja mehe geenikombinatsioon ei ole hea)

Kuna sa oled natukene uurinud selle kohta, siis mida sa arvad näiteks sellest väitest, et antidepressandid raseduse ajal võivad väidetavalt põhjustada autismi või ATHd? Ma ei olegi päris täpselt aru saanud, kas see väide vastab mingilgi viisil tõele või on suvaline lahmimine.

Autism tekib juba raseduse teisel või kolmandal trimestril. Kui võtad Ad-d raseduse lõpus, siis need ei mõjuta kindlasti. Samas on leitud ka et raseduse esimesel trimestril põetud kõrge palavik ja põletik võivad autismi põhjustada. Kuid kui peres mitu sellist last, siis ikka geneetiline. Ühte kindlat põhjust ei ole.

Autistide organism reeglina ei suuda geneetilistel põhjustel vaktsiinides sisalduvaid toksilisi aineid väljutada, nende organsimis on 5 korda rohkem alumiiniumit kui vaktsineerimata lastel. Neil tekib kergemini ajupõletik peale vaktsineerimist (sellest annab aimu kui nad peale vaktsineerimist röögivad tundide ja päevade kaupa) jne.
Nii et jah võib pidada geneetiliseks küll.

Minu arust on see iseenesest juba piisav ohumärk hoidumaks vaktsiinidest, et mitte keegi ei tee lastele eelnevalt mingeid geeniteste, teema üle vaieldakse alates hetkest kui esimesed vaktsiinid turule tulid ja siiamaani mitte keegi ei saa 100%-liselt tagada, et vaktsiin lapsele kahju ei põhjusta.

Kuna sotsiaalmeediakanalitele juba anti käsk kätte kõik vaktsiinide kõrvaltoimetest rääkivad postitused ja grupid kustutada, Amazon juba vaikselt keelab sel teemal ilmunud raamatute müügi jne, siis viimane aeg ennast teemaga süvitsi kurssi viia.

Kindlasti tuleb ennast hoida ka otsese kiirguse eest (võimalusel mitte kastuada wifit, mitte hoida läpakat süles, mobiil ööseks välja lülitada).

Paratsetamooli küünalde kasutamise ja autismi vahel on ka leitud seos, nii et lapse palaviku alandamisel võiks kasutada traditsioonilisemaid meetodeid.

Kasulike rasvhapete puudumine organismis ja düsleksia on viimaste uuringute järgi seotud.
Kalad on kõik nii mürgitatud ja elavhõbedat täis, et rasedana ei tohiks tegelikult ülde kala süüa.
Pestitsiidid…jne jne

Lutipudeli teema – tänapäeval on juba teada, et plastmasspudeleid ei tohiks kasutada sellest eralduvate nanoosakeste pärast. Klaaspudel peab olema.

Tänapäeval tehakse ka seda, et riided beebile ostetakse kasutatult – siis on neid juba niipalju pestud, et algsed mürgised riidevärvid on piisavalt minema eraldunud.

Igasugu imeaasju on, mida võiks teada ja arvesse võtta. Ja kui olla laisk ja ükskõikne tarbija, siis pole mõtet pärast ka kiunuda, aga ma ei teanud, või mulle ei öeldud.

PS Tuttav tegi terve raseduse aja tööd erinevate kemikaalidega (bakteritevastased, pleegitajad, lahustid jms, hingas sisse ja küllap naha peale sattus ka), arvatakse, et laps sündis sellepärast suulaelõhega.

#3185319:

Autistide organism reeglina ei suuda geneetilistel põhjustel vaktsiinides sisalduvaid toksilisi aineid väljutada, nende organsimis on 5 korda rohkem alumiiniumit kui vaktsineerimata lastel. Neil tekib kergemini ajupõletik peale vaktsineerimist (sellest annab aimu kui nad peale vaktsineerimist röögivad tundide ja päevade kaupa) jne.

Nii et jah võib pidada geneetiliseks küll.

Minu arust on see iseenesest juba piisav ohumärk hoidumaks vaktsiinidest, et mitte keegi ei tee lastele eelnevalt mingeid geeniteste, teema üle vaieldakse alates hetkest kui esimesed vaktsiinid turule tulid ja siiamaani mitte keegi ei saa 100%-liselt tagada, et vaktsiin lapsele kahju ei põhjusta.

Kuna sotsiaalmeediakanalitele juba anti käsk kätte kõik vaktsiinide kõrvaltoimetest rääkivad postitused ja grupid kustutada, Amazon juba vaikselt keelab sel teemal ilmunud raamatute müügi jne, siis viimane aeg ennast teemaga süvitsi kurssi viia.

Kindlasti tuleb ennast hoida ka otsese kiirguse eest (võimalusel mitte kastuada wifit, mitte hoida läpakat süles, mobiil ööseks välja lülitada).

Paratsetamooli küünalde kasutamise ja autismi vahel on ka leitud seos, nii et lapse palaviku alandamisel võiks kasutada traditsioonilisemaid meetodeid.

Kasulike rasvhapete puudumine organismis ja düsleksia on viimaste uuringute järgi seotud.

Kalad on kõik nii mürgitatud ja elavhõbedat täis, et rasedana ei tohiks tegelikult ülde kala süüa.

Pestitsiidid…jne jne

Lutipudeli teema – tänapäeval on juba teada, et plastmasspudeleid ei tohiks kasutada sellest eralduvate nanoosakeste pärast. Klaaspudel peab olema.

Tänapäeval tehakse ka seda, et riided beebile ostetakse kasutatult – siis on neid juba niipalju pestud, et algsed mürgised riidevärvid on piisavalt minema eraldunud.

Igasugu imeaasju on, mida võiks teada ja arvesse võtta. Ja kui olla laisk ja ükskõikne tarbija, siis pole mõtet pärast ka kiunuda, aga ma ei teanud, või mulle ei öeldud.

PS Tuttav tegi terve raseduse aja tööd erinevate kemikaalidega (bakteritevastased, pleegitajad, lahustid jms, hingas sisse ja küllap naha peale sattus ka), arvatakse, et laps sündis sellepärast suulaelõhega.

Alumiiniumi sisaldavad igapäevased tavatooted kordades rohkem kui vaktsiinid – konservid, pesuvahendid, kosmeetika jne.
Vaktsiinidel on loomulikult kõrvaltoimed, aga need on palju vähem tõenäolised kui igapäevastel ravimitel – palavikualandaja, valuvaigisti, nahasalvid, köha- ja nohurohud, allergiaravimid…

#3150060:

ATH ja autism vaevalt nendest ravimitest on. Pigem siiski geenidest (eriti kui kõik kolm last) või mõnest muust tegurist. Kuna olen ise ka autisti ema, siis olen ka kõik tõenduspõhised artiklid selle kohta läbi lugenud ja on välja tulnud, et kui ikka mitu last peres autistid, siis geenid (ei pea suguvõsas autiste isegi olema, lihtsalt sinu ja mehe geenikombinatsioon ei ole hea)

On olemas lausa fetal valproate syndrome, mis ühega nendest ravimitest võib kaasneda. https://rarediseases.org/rare-diseases/fetal-valproate-syndrome/

Samuti otseselt üht neist ravimitest seostatud autismiga. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4511955/