Esileht Koolilaps Lapsel vahel imelik tundmus nagu kõik muutuks hästi väikseks

Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )

Teema: Lapsel vahel imelik tundmus nagu kõik muutuks hästi väikseks

14-aastasel poisil esinevad vahel sellised episoodid, kus talle tundub, et kõik ta ümber muutuks justkui väikeseks, nagu vaataks binokli valest otsast. Enamasti juhtub see siis, kui ta on väsinud või stressab. Ma ei ole ise midagi taolist kunagi kogenud, seega tundub see üsna ehmatav. Millega võiks olla tegu? Guugeldades leidsin mingi taolise asjani nagu Alice in Wonderland Syndrome https://en.m.wikipedia.org/wiki/Alice_in_Wonderland_syndrome, mis on päris hirmutav.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 07.01 00:03; 07.01 11:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul lähevad helid väsimuse tagajärjel (väga suure väsimuse, harilikult mõne haiguse järel) hästi kaugele, nagu vati taha. Siis pean hetke magama ja pärast seda on kõik korras. Pole pähegi tulnud selle pärast muretseda, õnneks. Ka artikkel, millele viitad, ütleb, et lapseeas on normaalne selline taju muutus.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 07.01 01:10; 07.01 02:00; 07.01 16:50;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul olid ka lapsena (10 ümber) une ja ärkveloleku vahel (nagu aju magas, meeled ärkvel või vastupidi – tõenäoliselt stressi, unevaeguse, haigusest kurnatusega seotud) moonutatud taju episoodid (peamiselt aja kulg, ei tundnud ennast “sünkroonis”). Täiskasvanuna on migreen.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul olid ka lapsena (10 ümber) une ja ärkveloleku vahel (nagu aju magas, meeled ärkvel või vastupidi – tõenäoliselt stressi, unevaeguse, haigusest kurnatusega seotud) moonutatud taju episoodid (peamiselt aja kulg, ei tundnud ennast “sünkroonis”). Täiskasvanuna on migreen.

Minul migreeni ei ole.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 07.01 01:10; 07.01 02:00; 07.01 16:50;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu 10aastasel poisil on ka seda esinenud, õnneks üsna harva. Nüüd viimasel ajal isegi ei ole enam, on olnud 3-4 episoodi, kuid viimati küll mingi aasta tagasi. Tema puhul pole osanud seostada seda stressi või üleväsimusega, aga kes teab. Aitäh lingi eest, tutvun.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul esineb vastupidist, st tunnet, et ma ise muutun väikseks ümbritseva suhtes. Seda esineb harva, siis, kui ma väsinud olen, aga tunne on hästi meeles. Olen sellega juba 40 a elanud, ei arva, et kuidagi tervistkahjustav on.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

Mu last kahjuks hirmutab see tunne, ta kardab, et tal on mingi psüühiline probleem. Ma ei ole ise sellist asja kunagi kogenud, seega on raske teda veenda, et see pole ohtlik. Varasemalt on tal olnud sarnast asja ka kiireks muutuvate helidega. Algul esines tal seda vaid haruharva une eel, nüüd aga on paar korda kurtnud selle üle ka keset päeva.Seda Wikipedia linki lugedes tundub hirmutav see variant, et põhjuseks võib olla ka nt ajukasvaja, epilepsia või mononukleoos. Lisaks veel see, et ravida justkui ei saagi. Ühesõnaga nüüd hakkasin ise ka muretsema.

Laps on viimased kuud olnud väga tundlik, puberteet on peal, meeleolumuutused ja närvilisus. Mõtlengi, kas puberteediiga võib olla olukorra võimenemises süüdi. Olen pannud talle aja psühholoogi juurde, aga see on alles veebruari alguses.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 07.01 00:03; 07.01 11:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu arust on see ärevushäire sümptom. Mul on sama asi, 20ndates tekkis, nüüdseks juba harjunud ja ei pööra tähelepanu.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen pannud talle aja psühholoogi juurde, aga see on alles veebruari alguses.

Pigem peaks ehk psühhiaatri või neuroloogiga rääkima, kui su hirmuks on, et tegu võib olla mõne somaatilise haigusega. Kui see hirm on maha võetud, siis võib olla polegi teil enam muret, inimestel ikka on vahel erinevaid tajusid. Kuhu psühholoogile lähete? Kui kuhugi tugevasse kohta, mõne kliinilise psühholoogi juurde, siis see vast oskab ka nõu anda.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 07.01 01:10; 07.01 02:00; 07.01 16:50;
To report this post you need to login first.
Postitas:

EBV viiruse suhtes saab perearst testida, edasi võiks psühhiaatri vastuvõtule minna. Teatavad tajuhäired stressi ja magamatuse foonil on normi piires. Psühholoogi juures ei ole nende kaebustega midagi teha.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

minu pojal käis pilt esimest korda suureks-väikseks, kui ta oli 5-aastane (2 või 3 episoodi). ma eriti ei muretsenud, sest kui ma ise üleväsinud olen, siis vahetevahel on mul ka tunne, nagu kõik toimuks kiirendatult ja helid on hästi valjud, lisandub ka ärevus. üsna vastik tunne iseenesest (nagu õudusfilmi oleks sisse elanud), aga ma olen kuidagi endale selgeks teinud, et see on seotud väsimusega ja lähen magama ära. juhtub seda ha hästi harva – isegi mitte igal aastal enam.

pojal oli järgmine kord nägemishäire, kui ta oli umbes 8, siis lisandus sellele ka kuulmishäire – helid tundusid hästi valjud ja neid episoode mitmeid-mitmeid. lapse ja ka minu jaoks oli see väga hirmutav aeg. käisime suure murega ka epilepsiauuringutel, kõik näitajad olid korras. neuroloog tahtis siiski epilepsiaravimid välja kirjutada, mina ei olnud nõus. jäime siis lihtsalt jälgimisele. hood hakkasid järjest harvemaks minema kuni umbes aastaga enamvähem kadusid.

ma tagantjärele mõtlesin välja, et see juhtus suve keskel – mina olin veel tööl ja teise klassi laps oli juba suvepuhkusel, üksi kodus ja mängis terved hommikupoolikud arvutiga – umbes 3 nädalat jutti ja siis läksime maale, kus polnud üldse arvutit, ega isegi mitte elektrit ja ilmselt see üleminek oli väga järsk.

Praegu on laps 16 ja mingi aeg tagasi rääkis, et tal oli jälle nägemishäire. ja enne seda veel erinevatel aastatel vist umbes 2-3x.

mina seostan seda ikkagi aju väsimusega (näiteks on istunud mingi jooksul perioodi liiga palju arvuti taga) ja organismi eripäraga. vähemalt enda ja oma lapse puhul.

aga kui tegemist on väga järsu muutusega ja mures olete, siis tasub ikkagi arsti poole pöörduda – süda endal rahulikum.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu poeg on ka mõned korrad rääkinud, et näeb inimeste pead väikseks muutumas. Ma ise arvan ka, et väsimusest ja liigsest arvutis istumisest. Arsti juures ei ole käinud. Vanust nüüd 17 ja ehk hakkab ka järjest rohkem mõistust pähe tulema ja ise vabatahtlikult rohkem magama.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul lähevad helid väsimuse tagajärjel (väga suure väsimuse, harilikult mõne haiguse järel) hästi kaugele, nagu vati taha. Siis pean hetke magama ja pärast seda on kõik korras. Pole pähegi tulnud selle pärast muretseda, õnneks. Ka artikkel, millele viitad, ütleb, et lapseeas on normaalne selline taju muutus.

Minul oli teismeeas mitme aasta jooksul samalaadseid hooge. Lambist tekkis tunne nagu oleksin ümbritsevast klaasist seinaga eraldatud, kuuleksin hääli nagu vee alt. Tekkis samuti üleväsimusest, pingest. Hiljem lugesin, et tegu on mingit laadi epilepsiaga sarnaneva nähtusega, aga täiskasvanueas neid enam pole olnud. Mulle need hirmutavad ei olnud, aga ehk teemaalgataja lapsele oleks lohutav kuulda, et igasugused kummalised aistingud on seotud kasvamise ja aju arenguga ning üsna levinud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Dissotsieerub?
Kui psühholoogi juurde aja panite, siis on ju teie poolt kõik tehtud. Psühholoog oskab ilmselt rääkida, kuivõrd levinud sellised “teistsugused” tundmused on, ja saate vajadusel perearsti juurde edasi minna.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aitäh lingi eest. Sain nüüd vastuse sellele, mis mul endal lapsena oli. Minul oli selline tunne mõnikord, et istudes diivanil, on minu keha imelikult suur. Mõnikord tundsin, et minu käsi või jalg või mina ise olen imelikult suur, lai ja paks. Olemine oli samal ajal selline surisev, see kõik tundus sel ajal naljakas ja ma ei taibanud sellest ka kellelegi rääkida, see ei häirinud mind. Tundsin seda viimati teismelisena ja päris viimane oli u. 28 aastasena. Aga peale lapse sündi (olin siis 33) avaldus epilepsia. Arst arvas, et raske sünnituse tagajärjel, suguvõsas seda pole olnud.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

mulle tundub ka vahel nii, enamasti kui olen väga väsinud. Piisavalt harva, ei häiri, kohati isegi naljakas.
tagurpidi binokli tunne kirjeldab seda vist kõige paremini. Mingeid muid negatiivseid kõrvalnähte pole ja viimase 15 aastaga pole ei süvenenud ega muutunud, võibolla pigem harvem.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul oli see ka lapsena. Avaldus enamasti siis, kui oli kõrge palavik ja vahel ka une-ärkveloleku piiril. Palaviku ajal nägin ka hallukaid.

Enamasti tundsin nagu käsi või jalg kasvaks suureks, helid kostusid nagu vee alt.

Täiskasvanuna pole sellist asja esinenud, aga üleväsimuse perioodil tekivad mul auraga migreenid.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on ka väiksena sellist tunnet olnud, nt siis, kui olen liiga palju lugenud. Nüüd praegu ka väga vahel harva. Oli arvamus, et see on kõikidel, ei ole ise kunagi sellest teemat teinud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )


Esileht Koolilaps Lapsel vahel imelik tundmus nagu kõik muutuks hästi väikseks

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.