Esileht Ajaviite- ja muud jutud Lapselaps PEAB vanaema aitama?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 110 )

Teema: Lapselaps PEAB vanaema aitama?

Postitas:
Kägu

Ämmal on lehm, lambad ja kanad. Kuna me elame samas alevis, siis pidevalt helistab lapsele või mu mehele, et tulla appi rohima, talitama, marju korjama jne. Laps vihkab neid töid, aga kuna isalt järgneks eituse korral “vaibale kutsumine”, siis lihtsalt läheb teeb ära. Mind see väga häirib. Kas ma olen ülereageerija nagu mees ütleb?
Miks penskar siis neid peab kui endal jõud üle ei käi enam? Et saaks alevis pläkutada kuidas tema kasvatab noorte jaoks asju ja isegi sppi ei tulda? Ma võin vabalt piima ja muna poest ka osta. Täitsa jama ikka, nii kahju lapsest.

+27
-48
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ämmal on lehm, lambad ja kanad. Kuna me elame samas alevis, siis pidevalt helistab lapsele või mu mehele, et tulla appi rohima, talitama, marju korjama jne. Laps vihkab neid töid, aga kuna isalt järgneks eituse korral “vaibale kutsumine”, siis lihtsalt läheb teeb ära. Mind see väga häirib. Kas ma olen ülereageerija nagu mees ütleb?

Miks penskar siis neid peab kui endal jõud üle ei käi enam? Et saaks alevis pläkutada kuidas tema kasvatab noorte jaoks asju ja isegi sppi ei tulda? Ma võin vabalt piima ja muna poest ka osta. Täitsa jama ikka, nii kahju lapsest.

Ma miinustasin sind, sest see “nii kahju lapsest” on minu jaoks selgelt üle võlli. Mida muud mõistlikku laps kodus teeks? Istuks nutikas ja läheks paksuks ja lodevaks nagu paljud tänapäeva lapsed. Las liigutab ennast natuke vabas õhus ja saab ka teada, et toit ei tulegi poest. Varsti hakkab kool, siis istub nagunii päevad otsa siseruumis.

+52
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vanaema on ka äkki midagi lapselapse heaks teinud? Süüa andnud mõnikord? Vastastikune aitamine on peres normaalne. Millega lapselaps muidu hõivatud on?

+40
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja sealt need lumehelbekesed tulevad. Lapsi tulebki kaasata erinevatesse töödesse, et nad ei harjuks “hotelli” eluga ära.

+34
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

kui mina kirjutasin, et meil on aed ja lapsed ei viitsi üldse midagi seal teha…ja mina pidasin õigeks et nad peavad seal mind aitama…
siis sain vastuseks, et kui sa tahad kasvatada, siis kasvatagi ise, mitte ära sunni lapsi oma hobiga tegelema.

+45
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja kui sa teda haletsema hakkad, siis rikud sina lapse ära. Mitte ämm. Las kasvab üles normaalse teadmisega, et vanemate sõna on kuulamiseks ja töö on tegemiseks. Mida sa tahad siis?

+21
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma arvan, et see sõltub ikka vanaemast ja kutsumise sagedusest ka. Kui vanaema sinna juurde tõesti mööda alevit räägib, kuidas tema noori ülal peab ja samal ajal päevast-päeva lapselast põllule saadab, võib ju mingi tasakaal isegi paigast ära olla. Sel juhul tuleks vanaemaga rääkida, ma leian.

+30
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Perekonnaseadus.
§ 96. Ülalpidamist andma kohustatud isikud
Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
§ 97. Ülalpidamist saama õigustatud isikud
3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.
§ 99. Ülalpidamise ulatus
(2) Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, …

Kas lehm, lambad jne on kindel eluvajadus?

+6
-16
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olen raudselt seisukohal, et kui endal jõud üle ei käi, siis tuleb igasugune looma- ja aiapidamine ära lõpetada, mitte nõuda teistelt aitamist.

Olen vanuses 50+ ja näen kõrvalt, kuidas paljud sõbrad-tuttavad on hädas, et vanemad NÕUAVAD, et vaja kartulit panna-võtta, marju korjata, peenraid rohida ja seda-teist ning kolmandat teha.
Ja siis hakkab sügisel peale – tulge siia, võtke kartulit kaasa, miks te ometi neid marineeritud kurke ja moose ei taha, et kelle jaoks me need siis tegime, me ju teie jaoks kasvatame neid asju? Ja kõik teevadki ja ise kiruvad nii, et maa must ning kevadel koristavad keldreid ja viskavad üle-eelmise aasta kurke-moose ära ja vanemad hädaldavad.
Kevadel aga hakkab uus ralli peale, vaja peenramaa kaevata, vaja külapealt traktor otsida, sest vaja ju kartulit panna…

Kui minu vanaema veel elas, oli meil karm kord, kui tahtsid maalt kartulit-mahla-moosi, siis pidid abiks käima. Kui abis ei käinud, siis midagi ei antud, rääkimata suisa kaasa toppimisest või abi nõudmisest.

Lapsele kulub selline töökasvatus aga muidugi ära. Kui kahju on, siis mine aita teda või tee ise.
Ja veel võiksid mõelda sellele, kas see siis ka Sind häiriks, kui abivajaja oleks Sinu ema.
Aga muidugi võid ju ka mehega tülli minna ja keelata lapsel käia vanaema juures ja siis see “vaibal käik” enda peale võtta.

+52
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Perekonnaseadus.

§ 96. Ülalpidamist andma kohustatud isikud

Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 97. Ülalpidamist saama õigustatud isikud

3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

§ 99. Ülalpidamise ulatus

(2) Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, …

Kas lehm, lambad jne on kindel eluvajadus?

Seadus kohustab oma last toitma ja katma tõesti, aga mitte enamat. Seega hädapärased riided kaltsukast ja lihtne toit. Kõik.

+11
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nii ja naa. Teatud määral on vanemate-vanavanemate aitamine loomulik ja vajalik ka siis, kui laps vabatahtlikult seda teha ei taha. Kui aga aitamine on kohustuslik sel määral, et laps ei saa käia trennis, kohtuda sõpradega, tegeleda oma hobidega (ja kooliajal ka õppimisega), siis on talle liialt palju seda aitamiskohustust pandud.

See, miks vanainimene peab lehmi-lambaid, kui ta ise nendega enam päris hästi toime ei tule, on muidugi eraldi teema. Ja samamoodi lahmaka aiamaa pidamine – juba olemasolevaid viljapuid ja -põõsaid loomulikult maha ei raiu või üles ei kaeva, aga tõsi on see, et nii mõnigi teeb vanast harjumusest lahmaka peenramaa, mida ta ise enam korras hoida ei suuda. Tegelikult peaks vanaemaga selle teema üles võtma sinu mees.

+29
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ämmal on lehm, lambad ja kanad. Kuna me elame samas alevis, siis pidevalt helistab lapsele või mu mehele, et tulla appi rohima, talitama, marju korjama jne. Laps vihkab neid töid, aga kuna isalt järgneks eituse korral “vaibale kutsumine”, siis lihtsalt läheb teeb ära. Mind see väga häirib. Kas ma olen ülereageerija nagu mees ütleb?

Miks penskar siis neid peab kui endal jõud üle ei käi enam? Et saaks alevis pläkutada kuidas tema kasvatab noorte jaoks asju ja isegi sppi ei tulda? Ma võin vabalt piima ja muna poest ka osta. Täitsa jama ikka, nii kahju lapsest.

Ja miks sa ise ei aita? Koos lapsega saaks ka kaks korda kiiremini.

+13
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei pea aitama, kui need tegevused ei meeldi.
Loomad ei ole tänapäeval küll mingi eluline vajadus, eriti kui peetakse ühte lehma ja paari lammast oma tarbeks. Mõned vanainimesed lihtsalt võtavad endale ülesandeid, millega hakkama ei saa ja siis nõuavad, et teised neid selles aitaks.
Kui inimesel oleks igav, siis piisaks ka nt. kanadest ja paarist marjapõõsast- on tegevust ja saab iseseisvalt hakkama. Selline mõne looma pidamine on vist ikka väga kulukas- tingimuste loomine loomadel, toit talveks jne. Ehk siis maksab pensionär veel pealegi, et loomi pidada.

Mõned loomapidajad ja ka siinsed käod ei taha kuidagi aru saada, et me ei lähe enam kunagi 19. saj. taluelu juurde tagasi, kuidas ka ei punnitaks. Kes tahab nii elada- palun. Aga jätke teised inimesed oma soovunelmatest välja. Isegi Tões ja õiguses pagesid lapsed taluorjuse eest linna, mis siis tänapäevast rääkida.

Seda, kust “toit” tuleb, veel enam- kuidas tuleb, teavad tänapäeva keskkonnateadlikud noored väga hästi. Ilmselt sellest ka vastumeelsus loomapidamise vastu.

+17
-18
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Perekonnaseadus.

§ 96. Ülalpidamist andma kohustatud isikud

Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 97. Ülalpidamist saama õigustatud isikud

3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

§ 99. Ülalpidamise ulatus

(2) Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, …

Kas lehm, lambad jne on kindel eluvajadus?

Seadus kohustab oma last toitma ja katma tõesti, aga mitte enamat. Seega hädapärased riided kaltsukast ja lihtne toit. Kõik.

Sul on siis ju lihtne- lastele kört nina alla, kaltsukadress selga ja korras. Mis neist harida, õpetada, silmaringi avardada, hobisid ja sportimist soosida. Madal laup ja kõrge turi ja elu edeneb.

+11
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oleneks täiesti, kui tihe see aitamine on? Kui kaks korda nädalas paar tundi, siis on ok. Ma näiteks sundisin oma lapse suveks tööle kuueks nädalaks, et ta ei istuks suvevaheaega ainult arvutimänge mängides. Kui vanaema nõuab aitamist viis päeva nädalas iga päev 8 tundi, st täielik töönädal, siis oleks liig. Ka neli päeva nädalas neli tundi oleks palju. See tekitaks minus küsimuse, kui on nii palju tööd ja jama selle majapidamisega, milleks? Ja kui laps kooli läheb, kes siis selle suure töö ära teeb?
Aga tõenäoliselt on tööd pigem see kaks korda nädalas paar tundi ja selle üle oleksin emana õnnelik, et lapsel on töökasvatus ning et on midagi, mille tõttu ta on paar tundi arvutist eemal ja (tõenäoliselt) vabas õhus.

+22
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Seda, kust “toit” tuleb, veel enam- kuidas tuleb, teavad tänapäeva keskkonnateadlikud noored väga hästi. Ilmselt sellest ka vastumeelsus loomapidamise vastu.

aga seda innukamalt peaks nad tahtma kõike ise kasvatada. ise kasvatades jääb ära keskkonnasaaste toidu transpordi näol, pritsimine, mürgitamine. omale kasvatades saab koguda kastmiseks vihmavett. saab olla nii öko.
lapsed mõtlevad aga täpselt nii nagu neile parasjagu sobib. vanaema peab loomi. kas loom tahab et teda peetakse kasusaamise nimel. taim kasvaks küll, aga see vajab hoolt. ei viitsi ikka pingutada. kergem on osta turult või väiketalunikult. aga vanaema ongi nagu väiketalunik, kelle käest saaks mitmeid toiduaineid. ah, ikka las vanemad ostavad.

+12
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Tinti

Olen seda meelt, et aitamine ei tohi olla kohustus ja täiesti vastumeelne, aga samas aidata võib kui see oma elu ei sega. Mul kodus kaks teismelist ja kohustus on oma tuba korras hoida, tegeleda trennidega ja keskenduda õppimisele. Muud tööd aias ja kodus on siis, kui eelnevad on täidetud. Ja üldiselt meil käib see aitamine loomulikult. Marjade korjamine pole kohustus marjade korjamise pärast vaid tegevus, mida saab koos pere/emaga teha. Minu jaoks võrdväärne sellega, kui lapsed tahavad mulle näidata mingit animefilmi. Majapidamistööd võivad olla osa kvaliteetajast. Ja kui töö ei taoa, siis tehakse seda rõõmuga. Lapsed harva vinguvad või ei taha teha. Pigem on küsimus selline, et kas ma võin seda teha pärast filmi või homme vms.
Meil vanavanemad elavad kaugel ja külas käime korra kuus või harvem. Siis küll kõik aitavad. Lastele kergemad ülesanded ja ise siis keerulisemad. Tehakse nii palju kui jõutakse ja viitsitakse. Kui lapsed on väsinud, siis võivad ära minna.
Vanavanemad on laste jaoks ka olemas. Annavad taskuraha, võimalusel,käivad kohvikus jne.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lapsed aitavad vanavanemaid hea meelega. Eks vanavanemad on ka panustanud suhtesse lastelastega. On neid armastanud, nendega kvaliteetaega veetnud jne. Ei ole probleem minna appi puid laduma, oksi lõikama vms. Tasuks sellele mõelda. Mina näiteks ei eelda, et lapsed peaksid elujõus vanavanemate juured tööd tegema juhul kui vanavanem võtabki tasuta tööjõuna last. Üks asi on armsa vanavanema aitamine, teine teema tasuta töojõuna kasutamine. Ise ei tunneks ju ka ennast selles rollis hästi.

+16
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja siis hakkab sügisel peale – tulge siia, võtke kartulit kaasa, miks te ometi neid marineeritud kurke ja moose ei taha, et kelle jaoks me need siis tegime, me ju teie jaoks kasvatame neid asju? Ja kõik teevadki ja ise kiruvad nii, et maa must ning kevadel koristavad keldreid ja viskavad üle-eelmise aasta kurke-moose ära ja vanemad hädaldavad.

Miks ei võiks neid ära süüa? Minu jaoks on imelik, et selline kraam, nagu hoidistatud kurgid heast peast ära visatakse.

+19
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Perekonnaseadus.

§ 96. Ülalpidamist andma kohustatud isikud

Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 97. Ülalpidamist saama õigustatud isikud

3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

§ 99. Ülalpidamise ulatus

(2) Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, …

Kas lehm, lambad jne on kindel eluvajadus?

Seadus kohustab oma last toitma ja katma tõesti, aga mitte enamat. Seega hädapärased riided kaltsukast ja lihtne toit. Kõik.

Sul on siis ju lihtne- lastele kört nina alla, kaltsukadress selga ja korras. Mis neist harida, õpetada, silmaringi avardada, hobisid ja sportimist soosida. Madal laup ja kõrge turi ja elu edeneb.

Seadust tsiteeriti. Meie peres aidatakse lapsi, lapselapsi ja vanavanemaid.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Mette-Merithh

Kui mina olin laps, siis jah, me pidime aitama nii vanavanemaid kui ka tegema kõiksugu koduseid asju. Meil oli reaalselt nõudepesu graafik, prügi väljaviimise graafik, suvel oli aiamaa rohida ja marjad korjata. Kartul võtta sügisel jne. Lisaks kasvatasid vanemad töö kõrvalt suhkrupeeti, et lisa teenida. Peedivaod olid nii pikad, et teist otsa ei näinud. Kuna vanemad käisid päeval päevatööl, siis nädala sees olid meil vendadega vaod jagatud ja kõplasime. Oma asjade ajamiseks jäi ka suurepäraselt aega. Igast asju sai sõpradega ette võetud ja kõike jõudis. Enda last kasvatan ka nii, et kui on maal vanavanemate juures, siis aitab ja teeb, mida palutakse. Kodus teeb mõistlikul määral asju samuti majapidamise heaks. Kui saab piisavalt vanaks, hakkab suviti ka tööl käima. Tegelikult käis ka sel aastal juba veidi. Onuga nädal aega aedu värvimas ja haljastust tegemas. Sealt sai loomulikult raha ka. Saan aru probleemist kui laps oleks kogu suve 8-18 rakkes, aga mõnel korral nädalas vanavanemaid aidata pole küll mingi asi, kus laps või veel vähem ema kiunuma peaks. Loomulikult kui laps on laagris; kuskil mujal ära; muud tegemised juba sõpradega konkreetselt kokku lepitud; kehva enesetunne jne. Siis loomulikult ei pea kohe jooksma kuhugi. Aga mõistuse piires ja kui ta nagunii parajasti midagi asjalikku ei tee, siis igaljuhul on vanaema aitamine täiesti elementaarne.

+19
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on oma vanaemaga kokkulepe, et raskemaid töid aitan kevadel teha, aga kasvatab seal ainult nii palju, kui ta ise ära tarbib. Suvel hoolitseb peenarde eest ise ja hoidised teeb ka ise ja ainult endale.
Arutul peenarde tegemisel ja hoidistamisel ei ole täna ju mõtet. Kartuleid me peaaegu ei söögi, hoidistele eelistame värsket. Aiasaadused ongi kohe suvel värskelt söömiseks, mitte talvel tarbimiseks.

+7
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja siis hakkab sügisel peale – tulge siia, võtke kartulit kaasa, miks te ometi neid marineeritud kurke ja moose ei taha, et kelle jaoks me need siis tegime, me ju teie jaoks kasvatame neid asju? Ja kõik teevadki ja ise kiruvad nii, et maa must ning kevadel koristavad keldreid ja viskavad üle-eelmise aasta kurke-moose ära ja vanemad hädaldavad.

Miks ei võiks neid ära süüa? Minu jaoks on imelik, et selline kraam, nagu hoidistatud kurgid heast peast ära visatakse.

Jään kindla vastuse võlgu, aga olen aru saanud, et keegi hakka paari purgi kurkide pärast kusagile kaugele sõitma, et neid tuua. Lihtsam on poest osta ja linnakorteris ei ole väga ruumi ka nende hoiustamiseks ja on ka võimalik, et osadele inimestele need lihtsalt ei maitse.
Sõbranna rääkis, et tema ema teeb kurgid kõik kaanetatavatesse purkidesse ja tal ei ole kuskil seda 3L avatud purki hoida niimoodi lahtiselt. Korraga ära süüa aga ei jaksa. Miks ta ei osta näiteks plastmasskaasi, mina ei tea. Lisaks nõutakse tühjad purgid pärast ka tagasi ning kus ta oma 2-toalises neid hoiaks, kui mingit panipaika ka pole? Kui tagasi ei vii on kohe häda jälle, et pole kuskile järgmisel aastal sisse teha kurke.

Küll olen ma ka ise ära visanud moose ja kurke, mis mehe vanaema meile saatis, sest soojas korteris hakkasid need väga kiiresti käärima ja seda kogust, mis ta tõi, ei jõudnud me ära süüa enne käärimist. Külmikusse aga tõesti ei mahu mitukümmend purki, tahaks muid asju ka seal hoida ju peale mooside ja kurkide. 3L purke mahub meie külmikusse ainult 2tk.
Teme keldris seisid need tõesti kevadeni ja kauemgi, aga soojas korteris mitte.

+14
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Äkki teeks kodunurka uue teema hoidistest, kas neid on mõtet teha, milliseid on mõtet teha, miks osa seisma jäävad ja tuleb ära visata jne. Iseenesest ju huvitav teema, aga ei haagi eriti selle teemaga.

+8
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Perekonnaseadus.

§ 96. Ülalpidamist andma kohustatud isikud

Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 97. Ülalpidamist saama õigustatud isikud

3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

§ 99. Ülalpidamise ulatus

(2) Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, …

Kas lehm, lambad jne on kindel eluvajadus?

Seadus kohustab oma last toitma ja katma tõesti, aga mitte enamat. Seega hädapärased riided kaltsukast ja lihtne toit. Kõik.

Tuli täpselt sama mõte. Eurokägudele piisab seadusest, inimsuhted on kõik reguleeritud ja täpselt seadusega paika pandud.
Võltsühiskond, võltssuhted, võltsarmastus.

+9
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina aitaksin meeleldi oma esivanemaid.
Kui vaid oleks keda aidata…

+9
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tänapäeva lapsed on laisad. Ka minul olid lapsena kindlad kohustused, tegime aias tööd, käisime piima toomas, sügisel kogu perega seenel-marjul. Keegi ei virisenud ega hakanud vastu.
Oi, kuidas ma sooviks sellist piima ja munadega varustatavat ämma.
Muide perekoolis peetakse sedagi piinamiseks – kui lapsed peavad laupäeviti tube koristama.

+12
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen ka lapselaps kes kasvas oma vanaemaga ühes alevis ja pidi pidevalt teda aitama. Oli töid mis tegin rõõmuga ja neid mis olid vastumeelsed.
Täiskasvanuna on jäänud okas hinge kuna pidevalt kritiseeriti et aitasin vähe ja lõpuks pärandas vanaema maja hoopis lapselapsele kes elas mujal ja nägi vanaema kord aastas. Majast on nüüdsest saanud vana sara, sest keegi ei hoolitse.
Ka hauakivi pidin mina ostma.

+17
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma pakun, et vanaema ja isa on ülearu nõudlikud, aga ise lapsele kvaliteetset koosviibimise aega ei paku ja sealt see vägisi aitamise kohustus. Minu lapsed aitavad alati heameelega, kui neil on selle inimesega lähedased ja soojad suhted, aga kui ollakse ranged ja nõudlikud, ise samal ajal teiste sugulastega tülitsedes, siis läheks ma ise samuti vastumeelselt appi.
Mis hetkest on see ärakasutamine või aitamine, peab iga perekond ise otsustama. Meie pere käis aastaid ühe vanema juures abiks ja panustasime nii aega kui raha, kuid nõudmised aina kasvasid ja mida rohkem aega pühendasime, seda enam rahuolematud olid, seetõttu oleme loobunud seal abistamast. Teise vanema juures, kuna seal alati meid oodatakse abi soovimata ja võetakse perekonda rõõmsalt vastu, oleme ise vabatahtlikult märksa rohkem panustanud ja teeme edaspidigi, sest toredas ja armastavas perekonnas ei ole ükski töö kohustus vaid rõõmuga täidetud aeg. Seal, kus vingus ja virisemisega iga tööd käiakse üle kontrollimas ja koos istumised on rohkem ohkimine, kui palju tööd on veel ees, seal ei taha ka täiskasvanud viibida, rääkimata lastest.

+16
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Austus ja abistamine on terves peres vastastikune. See tähendab, et on normaalne, et erinevad põlvkonnad üksteist aitavad. Aga seda ikkagi mõistlikul määral. Kui üks abistatav osapool on endale üle jõu käivad ja majanduslikult ebavajalikud ülesanded võtnud ja eeldab, et teised oma hobidest loobuksid ja iga vaba hetke tema hobile pühendaksid, siis see ei ole ok. Abistamissuhetes peab valitsema tasakaal, üks aitab, teine austab esimese õigust oma vabale ajale ja hobidele.

Tänapäeval on väheste lammaste-loomade pidamine kasumlik vaid siis kui töötajatele palka ei maksta. Seega on tegu hobiga, mida toetavad lähisugulased.

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 110 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Lapselaps PEAB vanaema aitama?