Mul on 2 väikest last ja ma olen aru saanud, et lapsed saab sööma siis, kui 1) neil on kindlad toidukorrad 2) ei lase neil toidukordade vahel näksida ja 3) ei tee söömisest suurt teemat. Kui ma lasen lapsel süüa suvalisel ajal puuvilju, krõbinaid jms, siis süüakse sellest kõht täis ja õigel söögiajal enam ei süüa ei soovita. Lisaks on tal juba teadmine, et kui ta praegu ei söö, siis varsti võtab õuna vms. Muidugi ma annan oma lastele puuvilju ja näkse ka, aga mitte sooja toidu asemel.
Olen järginud ka nõuannet, et vanem otsustab, mida lauale panna ja laps otsustab, kas ja kui palju ta sööb. Kui ei soovi, siis ütlen täiesti muuseas, et ära siis söö. Oleme proovinud seda, et võta 3 ampsu veel või kui sööd veel, siis saad midagi magusat, aga pikemas perspektiivis see ei toimi ja ei tekita lapsel toiduga head suhet. See eelnev kehtib siis väikelaste puhul peamiselt. Väike laps ei ole veel valmis otsustama, mida süüa, isegi juba sellepärast, et liiga suur valik ajab väikesed lapsed segadusse. Et jätta lapsele otsustusõigus, piisab täiesti kahest-kolmest valikust, mille vahel ta valida saab.
Inimeste maitseeelistused kujunevad peamiselt väikelapseeas ja et tal saaksid need välja kujuneda, peabki erinevaid toite proovima ja peab kujunema harjumus neid süüa. Kui sel ajal lapsele järgi anda ja ainult makarone ketšupiga pakkuda, siis ei anna vanem lapsele eluks häid toitumisharjumusi kaasa. Öeldakse et uut asja peab kuni 15 korda pakkuma, et saaks kindlalt väita, et laps seda ei soovi, aga kui paljud vanemad on nii järjekindlad?