Esileht Lapse ootamine Lapsele ema perekonnanimi

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )

Teema: Lapsele ema perekonnanimi

Postitas:
Kägu

Kas on võimalik panna lapsele ema perekonnanimi, kui lapse isa sellega nõus ei ole? Abielus me ei ole. Nimelt tuleb tuleb lapse isa nime googeldades välja mitmete aastate tagune väga nõmeda pealkirjaga artikkel. Lapse isa oma nime muutma pole nõus vaatamata sellele, et minu meelest takistab see tal ka eestis töö leidmist jne. No ei taha sama perekonnanime lapsele absoluutselt…

+6
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas on võimalik panna lapsele ema perekonnanimi, kui lapse isa sellega nõus ei ole? Abielus me ei ole. Nimelt tuleb tuleb lapse isa nime googeldades välja mitmete aastate tagune väga nõmeda pealkirjaga artikkel. Lapse isa oma nime muutma pole nõus vaatamata sellele, et minu meelest takistab see tal ka eestis töö leidmist jne. No ei taha sama perekonnanime lapsele absoluutselt…

Jääb selgusetuks, kas see artikkel käib su lapse isa kohta v on tegemist nimekaimuga?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olgu artikkel vôi ei, igatahes pane ikka enda perenimi. Ei saa aru tänapäeval mehed ikka elavad ei tea mis sajandil, kui kokkuleppele ei saa jäta isa koht tühjaks, päriselt ka. Miks naise perenimi kuidagi halvem on… abielus ka pole ja paari aasta pãrast lãhete lahku siis kirud maapøhja et oma nime ei pannud.

+16
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Keegi ei guugelda inimest tema isa nime järgi! Kui su isa nimi on Jüri Juurikas ja sellega tuleb midagi nõmedat välja, siis ära pane lapsele Jüri nimeks! Kui su lapse nimi saab olema Katrin või Marko Juurikas, siis kedagi ei huvita, mis tuleb Jüri Juurikaga vasteks. Kuigi sellkes ajaks, kui keegi last hakkab guugeldama, on palju vett merre voolanud…

Muidu aga käib asi nii:
§ 8. Elusalt sündinud lapsele isikunime andmine
(1) Elusalt sündinud lapsele antakse:
1) vanemate perekonnanimi, kui vanemad kannavad ühist perekonnanime;
2) erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. Kui nad kokkuleppele ei jõua, otsustab eestkosteasutus, kumma vanema perekonnanimi lapsele antakse;
3) ema perekonnanimi, kui isadus ei ole kindlaks tehtud.

Muideks, kui eestkosteasutus (so KOV) otsustab anda isa perekonnanime, peavad nad seda sulle põhjendama. Ja ei saa olla põhjuseks “sest alati on nii kombeks olnud”, see nende otsus on ka vaidlustatav, kui tõesti üldse ei taha isa nime. Kindlasti võetakse otsustamisel arvesse, kui nt vanemad elavadki juba nime andmise ajal lahus, siis vaidluse korral ilmselt saba ikka lapsega kooselava vanema nime jne. Kui aga muidu elatakse kenasti pereelu ja ei suudeta ainult nimes kokku leppida – no jumal seda teab, kuidas siis KOV otsustab, ilmselt heidab liisku 😀

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Püüa saada ka üksikhooldaja märge lisaks oma perenimele. Jagatud hooldusõigusega saab lapse ja naise elu lahkuminnes põrguks teha, üksihooldajana oled vaba oma otsustes.

+5
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas on võimalik panna lapsele ema perekonnanimi, kui lapse isa sellega nõus ei ole? Abielus me ei ole. Nimelt tuleb tuleb lapse isa nime googeldades välja mitmete aastate tagune väga nõmeda pealkirjaga artikkel. Lapse isa oma nime muutma pole nõus vaatamata sellele, et minu meelest takistab see tal ka eestis töö leidmist jne. No ei taha sama perekonnanime lapsele absoluutselt…

Jääb selgusetuks, kas see artikkel käib su lapse isa kohta v on tegemist nimekaimuga?

Ei ole nimekaim. Tegi 18-19 aastaselt sulitempe, põgenes välismaale, 10 aastat hiljem saadi kätte ja nüüd nimi avalikult rikutud. Ok, arusaadav, et pubekana lollusi tehakse, lihtsalt temal õnnestus vahele jääda ja argpükslikult plehku panna. Seljataga avati aastaid hiljem uuesti toimik vms, niiet mingist aegumisest ei saanud juttu olla. Iseenesest tore inimene, aga 20 aasta taguste tegude tõttu nüüd siiamaani märk küljes. Mul millegipärast tõrge oma lapsele ‘märgiga’ nime panna…

+4
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas on võimalik panna lapsele ema perekonnanimi, kui lapse isa sellega nõus ei ole? Abielus me ei ole. Nimelt tuleb tuleb lapse isa nime googeldades välja mitmete aastate tagune väga nõmeda pealkirjaga artikkel. Lapse isa oma nime muutma pole nõus vaatamata sellele, et minu meelest takistab see tal ka eestis töö leidmist jne. No ei taha sama perekonnanime lapsele absoluutselt…

Jääb selgusetuks, kas see artikkel käib su lapse isa kohta v on tegemist nimekaimuga?

Ei ole nimekaim. Tegi 18-19 aastaselt sulitempe, põgenes välismaale, 10 aastat hiljem saadi kätte ja nüüd nimi avalikult rikutud. Ok, arusaadav, et pubekana lollusi tehakse, lihtsalt temal õnnestus vahele jääda ja argpükslikult plehku panna. Seljataga avati aastaid hiljem uuesti toimik vms, niiet mingist aegumisest ei saanud juttu olla. Iseenesest tore inimene, aga 20 aasta taguste tegude tõttu nüüd siiamaani märk küljes. Mul millegipärast tõrge oma lapsele ‘märgiga’ nime panna…

Mina ei paneks sellepärast enda perekonnanime lapsele ega sunniks ka mehel oma nime vahetama, pigem abielluks ja seejärel oleks kõigil üks nimi ning tegemist oleks tervikliku perekonnaga.
Seda, et kunagi on tehtud mingeid tempe-vigu elus, tuleb ju ikka ette. Kui inimene on sellistest tegudest pöördunud, siis nii ongi ja seda saab ka töövestlusel öelda.

Paraku nii on, et oma tegude eest tuleb elus vastutust kanda. Samuti otsuse eest kunagise “vembumehega” ühine laps saada. Seda nüüd kinni mätsima hakata, et kes on lapse tegelik isa, ei ole küll mõtet. Ei ole tegemist ainult Sinu lapsega, vaid teie ühise lapsega. Kui oma pere (ehk eelkõige sa ise) hukka ei mõista ehk on andestanud kunagised eksimused, siis ei kanna vimma ka tööandja ja veel vähem hakatakse seda kuidagi lapse peal välja elama kellegi teise poolt tulevikus.

+6
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma pakun, et probleem tekib juba enne, kui inimene üldse töövestlusele kutsutakse kui juhuslikult nime googeldatakse

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma pakun, et probleem tekib juba enne, kui inimene üldse töövestlusele kutsutakse kui juhuslikult nime googeldatakse

Pakkuda ju võib, aga kas see ka tegelikult nii on?

Ma ei ole kindel, et tööandja ennem vestlusele kutsumist teeb taustakontrolli. Võimalik, et teeb alles siis, kui vestlusel selgub, et kandidaat sobib.

Aga kui on hirm, et kontrollib enne, siis alati on võimalik kaaskirja oma mure ära kirjutada, et googeldades tuleb selline lugu ja sellistest tegudest on pöördutud juba 10a tagasi nt.

+1
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Püüa saada ka üksikhooldaja märge lisaks oma perenimele. Jagatud hooldusõigusega saab lapse ja naise elu lahkuminnes põrguks teha, üksihooldajana oled vaba oma otsustes.

Sellega vøib tekkida probleem, sest mees teab ju et ta isaks saab, ja vaidlustab kohtus nãiteks ja nøuab dna testi alusel isaduse kannet súnnitunnistusele, siis pããsu pole ja pannakse ikka isa sùnnitunnistusele. Ja sellest jããb paha mãrk naisele, sest mehel samad oigused nagu naisel kahjuks.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Püüa saada ka üksikhooldaja märge lisaks oma perenimele. Jagatud hooldusõigusega saab lapse ja naise elu lahkuminnes põrguks teha, üksihooldajana oled vaba oma otsustes.

Päriselt soovitad lihtsalt sellepärast ainuhooldusõigust taotleda, et isa ja ema ei saa nime osas kokkuleppele?? Kirjast saan aru, et muus osas on neil mehega kõik okei.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Püüa saada ka üksikhooldaja märge lisaks oma perenimele. Jagatud hooldusõigusega saab lapse ja naise elu lahkuminnes põrguks teha, üksihooldajana oled vaba oma otsustes.

Sellega vøib tekkida probleem, sest mees teab ju et ta isaks saab, ja vaidlustab kohtus nãiteks ja nøuab dna testi alusel isaduse kannet súnnitunnistusele, siis pããsu pole ja pannakse ikka isa sùnnitunnistusele. Ja sellest jããb paha mãrk naisele, sest mehel samad oigused nagu naisel kahjuks.

Vägisi ei saa keegi isaks hakata, kui ema pole nõus. Ja isa nimi sünnitunnistusel ei anna ühist hooldusõigust, selle võib ka last registreerides ühele vanemale anda, kui vanemad soovivad.

+2
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul millegipärast tõrge oma lapsele ‘märgiga’ nime panna…

Aga tõrget selle inimesega laps teha sul ei tekkinud?

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vägisi ei saa keegi isaks hakata, kui ema pole nõus. Ja isa nimi sünnitunnistusel ei anna ühist hooldusõigust, selle võib ka last registreerides ühele vanemale anda, kui vanemad soovivad.

Mismoodi “vägisi”?! See mees ongi lapse isa, tal on lapsele seaduslik õigus ja sellele, et ta isaks ei kõlba, oleks tulnud enne temaga voodisse ronimist mõelda.

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vägisi ei saa keegi isaks hakata, kui ema pole nõus. Ja isa nimi sünnitunnistusel ei anna ühist hooldusõigust, selle võib ka last registreerides ühele vanemale anda, kui vanemad soovivad.

Mismoodi “vägisi”?! See mees ongi lapse isa, tal on lapsele seaduslik õigus ja sellele, et ta isaks ei kõlba, oleks tulnud enne temaga voodisse ronimist mõelda.

Meie seadused on ses suhtes üsna huvitavad. Tasub lugeda.
Kui naine-mees pole abielus, ongi ema otsustada kas ja kes isaks märkida. Isa saab nõuda siis DNA testi, et kui see näitab, et ta lapse isa pole, saab ta isadusest priiks.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas te olete lapse isaga ikka koos, plaanite koos oma last kasvatada? Siis peaksite ju koos ikka kuidagi kokkuleppele jõudma. See nüüd pole ju mingi elu dramaatiline otsus, nime saab muuta ka. Aga kui see ikka on sinu mees ja lapse isa, siis ma ei saa hästi aru ka sellest kuidas üks perekonnanimi saab nii vastumeelne olla (no kui seal tõesti pole tobedat tähendust).

Meie lastel on minu perekonnanimi. Mehel on mul väga levinud vene perekonnanimi, kuigi ta ise ikka eestlane ja seega lihtsalt kõla mõttes valisime minu nime. Abielus me ka ei ole, nii et see oli ka üks argument, et mina ei taha olla oma lastest erineva perekonnanimega ja kui teda see väga segab, siis planeeringu pulmad 😀. Kui abiellume, siis võime tulevikus nimesid vahetada. Ma ilmselt eelistaksin ikka oma nime, sest ma vene keelest absoluutselt aru ei saa ja mind peetaks arvatavasti automaatselt kohe venelaseks oma eesnime ja selle venepärase perekonnanime koosluse tõttu. Ausalt öeldes on ka see meil laual, et mees võtab üldse minu nime, sest ta ei tunne oma perekonnanimega tugevat seost.

+9
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas te olete lapse isaga ikka koos, plaanite koos oma last kasvatada? Siis peaksite ju koos ikka kuidagi kokkuleppele jõudma. See nüüd pole ju mingi elu dramaatiline otsus, nime saab muuta ka. Aga kui see ikka on sinu mees ja lapse isa, siis ma ei saa hästi aru ka sellest kuidas üks perekonnanimi saab nii vastumeelne olla (no kui seal tõesti pole tobedat tähendust).

Meie lastel on minu perekonnanimi. Mehel on mul väga levinud vene perekonnanimi, kuigi ta ise ikka eestlane ja seega lihtsalt kõla mõttes valisime minu nime. Abielus me ka ei ole, nii et see oli ka üks argument, et mina ei taha olla oma lastest erineva perekonnanimega ja kui teda see väga segab, siis planeeringu pulmad 😀. Kui abiellume, siis võime tulevikus nimesid vahetada. Ma ilmselt eelistaksin ikka oma nime, sest ma vene keelest absoluutselt aru ei saa ja mind peetaks arvatavasti automaatselt kohe venelaseks oma eesnime ja selle venepärase perekonnanime koosluse tõttu. Ausalt öeldes on ka see meil laual, et mees võtab üldse minu nime, sest ta ei tunne oma perekonnanimega tugevat seost.

Plaanime koos last kasvatada, aga tõesti mul hiiglaslikud kõhklused ka endal tänu temale, sellessuhtes tõsi – lisaks nimele, mul ka muud hirmud. Tema last tahab ja mind armastab. Elas ligi 20 aastat välismaal ja kolis minu pärast eestisse just koroona ajal. Sisuliselt me põgenesime koos eestisse sel hetkel (tema oma riigis kaotas töö, kõik pandi lukku ja ja tulime viimasel hetkel koos ära, sest minul ikkagi oli veel lootust töö säilitada – töötan laevas). Rasedus iseenesest on ups-rasedus, aga mul vanus selline, et pikalt ei saaks enam kaaluda ilmselt, seega otsustasime lapse saada. Probleemid aga algavad sealt, et inimene pole siiani tööd leidnud eestis (ega seda minumeelest ka kuigi põhjalikult otsinud), pidevalt toob ettekäändeks, et ‘pean nagunii sügisel tagasi minema asju lõpetama’ jne. Põhimõtteliselt lihtsalt on õnnelik, et saab üle pika aja eesti suve nautida ja saab oma armastatud naisega lapse. Ma ei tea, ma pole enam 16,et usuks “õhust ja armastusest” elamisse. Hetkel mulle tundub, et kui me elame sisuliselt minu haigekassahüvitisest (rasedad ei tohi laevas töötada) ja tema olematust töötutoetusest ja mina üksi hetkel pean põdema hakkamasaamise nimel ja temal on ainult seemendamise rõõm ja lihtsalt siiras armastus… Siis kas see on aus, et laps on tema nimeline? Ta ei pea teda isegi ise kandma ja täitsa võimalik, et naastes “paariks kuuks” oma endisesse elukohariiki, siis jääb sinna üldse kinni kui uus koroona tuleb kesteabkuikauaks. Iseenesest ma saan aru, et ta tõesti peab korraks ära käima, sest ta ema on seal, aga juba olen märganud, et mulle räägib “paariks kuuks” juttu samal ajal, kui ta ema arvab, et ta on seal kuni minu sünnituseni… Ma ei taha nii kaua üksi olla. Ja siis kirsiks tordil on veel see, et see pole lihtsalt perekonnanimi, vaid konkreetselt 3.vastus googeldades tuleb täiesti clickbait ülevõimendatud kole artikkel…

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vägisi ei saa keegi isaks hakata, kui ema pole nõus. Ja isa nimi sünnitunnistusel ei anna ühist hooldusõigust, selle võib ka last registreerides ühele vanemale anda, kui vanemad soovivad.

Mismoodi “vägisi”?! See mees ongi lapse isa, tal on lapsele seaduslik õigus ja sellele, et ta isaks ei kõlba, oleks tulnud enne temaga voodisse ronimist mõelda.

Siin ühes teises teemas toodi kebasti välja seadusepügalad, ega mina seda välja ei mõelnud.

+1
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei saa aru, miks te kõik teemaalgatajat materdate? Tema on see, kes last kannab, sünnitab, imetab ja tema peamine hooldaja on. Kui nad mehega kunagi lahku peaksid minema, on statistiline tõenäosus, et laps isa juurde elama jääb, väga väike.

See ema tahab omaenda lapsele omaenda perekonnanime panna. Tal on selleks absoluutne moraalne õigus ka sel juhul kui mehe perekonnanimega midagi ebameeldivat ei kaasneks.

Meestel on nimedega üldse mingi imelik teema – abielu on ainult mõttetu paber, aga see traditsioon, et laps isa nime saab on auväärne ja järgimist väärt…

+12
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ühise hooldusõiguse vältimine just ülalpool kirjeldatud situatsioonide puhul on perekonnaõigusega tegelenud kohtuniku TUNGIV soovitus.

Kui pole abielus,siis peaks naine lapse tuleviku nimel püüdlema ainuhooldusõigust. Seda saab alati muuta ühiseks aga isalt õigusi vähemaks võtta on juriidiline õudusunenägu.

Siinkohal tahab meespool veel väljamaale tagasi ka putkata, no milleks teha enda ja lapse jaoks asja riskantsemaks?

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas on võimalik panna lapsele ema perekonnanimi, kui lapse isa sellega nõus ei ole? Abielus me ei ole. Nimelt tuleb tuleb lapse isa nime googeldades välja mitmete aastate tagune väga nõmeda pealkirjaga artikkel. Lapse isa oma nime muutma pole nõus vaatamata sellele, et minu meelest takistab see tal ka eestis töö leidmist jne. No ei taha sama perekonnanime lapsele absoluutselt…

Jääb selgusetuks, kas see artikkel käib su lapse isa kohta v on tegemist nimekaimuga?

Ei ole nimekaim. Tegi 18-19 aastaselt sulitempe, põgenes välismaale, 10 aastat hiljem saadi kätte ja nüüd nimi avalikult rikutud. Ok, arusaadav, et pubekana lollusi tehakse, lihtsalt temal õnnestus vahele jääda ja argpükslikult plehku panna. Seljataga avati aastaid hiljem uuesti toimik vms, niiet mingist aegumisest ei saanud juttu olla. Iseenesest tore inimene, aga 20 aasta taguste tegude tõttu nüüd siiamaani märk küljes. Mul millegipärast tõrge oma lapsele ‘märgiga’ nime panna…

Mina ei paneks sellepärast enda perekonnanime lapsele ega sunniks ka mehel oma nime vahetama, pigem abielluks ja seejärel oleks kõigil üks nimi ning tegemist oleks tervikliku perekonnaga.

Seda, et kunagi on tehtud mingeid tempe-vigu elus, tuleb ju ikka ette. Kui inimene on sellistest tegudest pöördunud, siis nii ongi ja seda saab ka töövestlusel öelda.

Paraku nii on, et oma tegude eest tuleb elus vastutust kanda. Samuti otsuse eest kunagise “vembumehega” ühine laps saada. Seda nüüd kinni mätsima hakata, et kes on lapse tegelik isa, ei ole küll mõtet. Ei ole tegemist ainult Sinu lapsega, vaid teie ühise lapsega. Kui oma pere (ehk eelkõige sa ise) hukka ei mõista ehk on andestanud kunagised eksimused, siis ei kanna vimma ka tööandja ja veel vähem hakatakse seda kuidagi lapse peal välja elama kellegi teise poolt tulevikus.

Enamus tööandjaid ja personali värbamise spetsialiste googeldavad inimesi. Määrdunud nimega inimene ei jõua enamasti intervjuu voorugi, et kellelegi midagi põhjendama hakata oleks võimalik. Ta ei saa ka kunagi mingit tagasisidet, tema peale lihtsalt ei kulutata energiat. Heal juhul vaadatakse veel kohtulahenditest järgi ja cv tõstetakse kohe prügikasti.

Mul on lapse lasteaiarühmas laps, kellel on isa nimi, isa seostub kõigile Eestis petturlusega. Ka lapse ema nimi pole eriti puhas, sest dokumentidest on näha, et rumal naine on mehe nimel võlgu jäänud ja ka inkassosse antud (võlad on siiamaani üleval, mis näitab nii mõndagi ka naise enda aususe kohta). Ma tõesti ei saa aru naisest, kes oli nõus oma lapsele sellise perekonnanime panema. Laps on kindlasti sündinud peale isa pettuste väljatulekut.

Nimi on elus väga oluline! Teemaalgataja võiks endale kindlaks jääda, sest lapse nime ja vanemate nime googeldavad ka paljud rühma- ja koolikaaslaste vanemad. Mina välistan täie kindlusega igasuguse pettusetaustaga inimesed enda ja enda lapse tutvuskonnast (jah, ei luba lapsel minna sünnipäevadele ja levitan petiste kohta ka teistele infot, et keegi teine orki ei lendaks).

Totaalse muutumise juttu võid rääkida oma seniilsele vanatädile, inimese tegelik olemus ei muutu. Inimene õpib elu jooksul lihtsalt paremini valetama.

+5
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas see perekonnanimi on siis selline, mida rohkem Eestis ei ole?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas see perekonnanimi on siis selline, mida rohkem Eestis ei ole?

On, ca 300 inimest. Minu nime vaid 13. Aga nõme ikka, kui inimene oma isa nime googeldades saab teada, et “varas”. Automaatselt eeldaks, et tegemist klassikalise vargaga, kes süsteemselt inimeste kodudes sees käib vms. Reaalsuses varastas mingi metallijunni mahajäetud põlluhoonest 90ndate lõpus ja sellest pole isegi juttu artiklis, niiet igaühel vaba voli ise midagi jubedamat juurde mõelda… Ma ei tea, mumeelest vargal ja vargal on vahe selles kontekstis.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Proovi siis läbirääkimisi ikka pidada. Ütlegi, et sinu nime ei kanna keegi edasi ja sulle on see oluline. Pealegi läheb tema välismaale ja arvatavasti pead ikka sina esialgu rohkem lapsega asju ajama. See otseselt pole takistus, aga kuidagi mugavam on käia arsti juures, lasteaias jne. kui on sama perekonnanimi. Kõik nagu saavad kohe aru, et sina oled ema, mitte suvaline tädi. Pealegi ma olen täiesti seda meelt, et kui nii-öelda “naiseks võtmisega” pole kiiret, siis on täiesti normaalne kui lastel on ka naise nimi. Naine need lapsed kannab ja sünnitab ja miks peaks tema kuidagi üksi eraldi nimega jääma. See nime jagamine on siiski ajalooliselt ka abieluga seotud ja sellel juhul oli ikka kõigil sama nimi. Kui mehele on see nime jagamine oluline, siis “pakkugu sulle ka oma nime”. Antud juhul ma saan muidugi aru, et see sind ei rõõmustaks 😀.

Mees ju oma nime vast vahetama ei hakka, seega nõme või mitte, aga pead lõpuks lapsele ikka seletama mis selle loo taga siis oli ja see ei ole ka maailma lõpp.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Naljakas argument see, et kuna naine kannab last, sünnitab ja annab rinda, siis peaks laps kandma naise nime. Mehel ei ole selliseid füsioloogilisi eeldusigi, et saaks neid asju nii mehe ja naise puhul võrrelda, et siis otsustada, kumma nimi lapsel peaks olema.

Minu meelest on see üsna lühinägelik, et naine paneb lapsele oma perekonnanime. Ja siis sünnib poiss ja tahab võtta naist ühel päeval ja siis on sunnitud terve see uus pere selle ema nimega olema, suht nõme minu meelest (minia oma ämma nimega). Perekonnanimi jooksku ikka isaliini pidi edasi.

Enamasti on paljud sellised emad ka väga enesekesksed justnimelt mõeldes stiilis, et mina olen last kandnud, kuigi mehel sellist võimalust polegi, kuna pole loodud mehele emakat. Ja siis ongi lõhkised pered, mida antakse põlvest põlve edasi ja siis järeltulev põlv lappigu seda katkisust, mis vanemad ees kokku on keeranud.

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Naljakas argument see, et kuna naine kannab last, sünnitab ja annab rinda, siis peaks laps kandma naise nime. Mehel ei ole selliseid füsioloogilisi eeldusigi, et saaks neid asju nii mehe ja naise puhul võrrelda, et siis otsustada, kumma nimi lapsel peaks olema.

Minu meelest on see üsna lühinägelik, et naine paneb lapsele oma perekonnanime. Ja siis sünnib poiss ja tahab võtta naist ühel päeval ja siis on sunnitud terve see uus pere selle ema nimega olema, suht nõme minu meelest (minia oma ämma nimega). Perekonnanimi jooksku ikka isaliini pidi edasi.

Enamasti on paljud sellised emad ka väga enesekesksed justnimelt mõeldes stiilis, et mina olen last kandnud, kuigi mehel sellist võimalust polegi, kuna pole loodud mehele emakat. Ja siis ongi lõhkised pered, mida antakse põlvest põlve edasi ja siis järeltulev põlv lappigu seda katkisust, mis vanemad ees kokku on keeranud.

Aga minu nimi? See on hukule määratud seljuhul, sest ma kõige noorem enda perekonnanimega (32) ja rohkem neid tõenäoliselt ei sünni. Äkki ma soovin enda perekonnanime elus hoida? Meid on 13 eestis kokku kõigest.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Naljakas argument see, et kuna naine kannab last, sünnitab ja annab rinda, siis peaks laps kandma naise nime. Mehel ei ole selliseid füsioloogilisi eeldusigi, et saaks neid asju nii mehe ja naise puhul võrrelda, et siis otsustada, kumma nimi lapsel peaks olema.

Minu meelest on see üsna lühinägelik, et naine paneb lapsele oma perekonnanime. Ja siis sünnib poiss ja tahab võtta naist ühel päeval ja siis on sunnitud terve see uus pere selle ema nimega olema, suht nõme minu meelest (minia oma ämma nimega). Perekonnanimi jooksku ikka isaliini pidi edasi.

Enamasti on paljud sellised emad ka väga enesekesksed justnimelt mõeldes stiilis, et mina olen last kandnud, kuigi mehel sellist võimalust polegi, kuna pole loodud mehele emakat. Ja siis ongi lõhkised pered, mida antakse põlvest põlve edasi ja siis järeltulev põlv lappigu seda katkisust, mis vanemad ees kokku on keeranud.

Nimeliin nüüd küll kuidagi traumeeriv ei ole lapsele. Küll aga võib olla vägagi tülikas, kui koguaeg käib isa kergelt kriminaalne taak kaasas. Koguaeg vaja selgitada vms. Lisaks on mitmes sektoris töökoha saamine tulevikus problemaatiline ja isegi võimatu, kus vähegi uuritakse mh ka pereliikmete tausta. Mõttetu lisakoorem lapsele eluks ajaks.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Naljakas argument see, et kuna naine kannab last, sünnitab ja annab rinda, siis peaks laps kandma naise nime. Mehel ei ole selliseid füsioloogilisi eeldusigi, et saaks neid asju nii mehe ja naise puhul võrrelda, et siis otsustada, kumma nimi lapsel peaks olema.

Minu meelest on see üsna lühinägelik, et naine paneb lapsele oma perekonnanime. Ja siis sünnib poiss ja tahab võtta naist ühel päeval ja siis on sunnitud terve see uus pere selle ema nimega olema, suht nõme minu meelest (minia oma ämma nimega). Perekonnanimi jooksku ikka isaliini pidi edasi.

Enamasti on paljud sellised emad ka väga enesekesksed justnimelt mõeldes stiilis, et mina olen last kandnud, kuigi mehel sellist võimalust polegi, kuna pole loodud mehele emakat. Ja siis ongi lõhkised pered, mida antakse põlvest põlve edasi ja siis järeltulev põlv lappigu seda katkisust, mis vanemad ees kokku on keeranud.

See nagu suht loogiline ju, et minia saab ämmaga sama nime…

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Naljakas argument see, et kuna naine kannab last, sünnitab ja annab rinda, siis peaks laps kandma naise nime. Mehel ei ole selliseid füsioloogilisi eeldusigi, et saaks neid asju nii mehe ja naise puhul võrrelda, et siis otsustada, kumma nimi lapsel peaks olema.

Minu meelest on see üsna lühinägelik, et naine paneb lapsele oma perekonnanime. Ja siis sünnib poiss ja tahab võtta naist ühel päeval ja siis on sunnitud terve see uus pere selle ema nimega olema, suht nõme minu meelest (minia oma ämma nimega). Perekonnanimi jooksku ikka isaliini pidi edasi.

Enamasti on paljud sellised emad ka väga enesekesksed justnimelt mõeldes stiilis, et mina olen last kandnud, kuigi mehel sellist võimalust polegi, kuna pole loodud mehele emakat. Ja siis ongi lõhkised pered, mida antakse põlvest põlve edasi ja siis järeltulev põlv lappigu seda katkisust, mis vanemad ees kokku on keeranud.

Issand mis sajandis sina elad… miks selle poja isa siis naist ära ei kosinud õigel ajal, kui abielu nii räigelt püha on ja sellega kaasuv nimi. Abielu pole, peab minema naise nimi. Enamus suhted lähevad lörri ja siis kâi ringi, laps teise nimega. Vanasti sünnitasid naised meestele lapsi sõna otseses mõttes, mees oli pere pea ja raha/kodu tagaja. Núúd naised peavad ise tagama kodu, töö jne aga mis kohustused on meestele jâânud, null- sõimavad naisi ei tea milleks ja nõuavad lapsi endale kuigi enda pole mitte midagi hinge taga aga naine las käib tööl, ostku kodu, kasvatagu lapsi ja koristagu mehe eest, selline mees ei vääri mingit nime lapsele. Mehed panustavad kodusesse ellu kõvasti vähem, seega kelle panus selle nimi!

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Naljakas argument see, et kuna naine kannab last, sünnitab ja annab rinda, siis peaks laps kandma naise nime. Mehel ei ole selliseid füsioloogilisi eeldusigi, et saaks neid asju nii mehe ja naise puhul võrrelda, et siis otsustada, kumma nimi lapsel peaks olema.

Minu meelest on see üsna lühinägelik, et naine paneb lapsele oma perekonnanime. Ja siis sünnib poiss ja tahab võtta naist ühel päeval ja siis on sunnitud terve see uus pere selle ema nimega olema, suht nõme minu meelest (minia oma ämma nimega). Perekonnanimi jooksku ikka isaliini pidi edasi.

Enamasti on paljud sellised emad ka väga enesekesksed justnimelt mõeldes stiilis, et mina olen last kandnud, kuigi mehel sellist võimalust polegi, kuna pole loodud mehele emakat. Ja siis ongi lõhkised pered, mida antakse põlvest põlve edasi ja siis järeltulev põlv lappigu seda katkisust, mis vanemad ees kokku on keeranud.

See nagu suht loogiline ju, et minia saab ämmaga sama nime…

Kuidas see siis loogiline on, kui äial teine nimi hoopis?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )


Esileht Lapse ootamine Lapsele ema perekonnanimi