Mille järgi otsustab eestkosteasutus perekonnanime lapsele, kui oma nime soovivad anda mõlemad lahus olevad vanemad kuid ei jõua ühisele kokkuleppele? Ehk on siin keegi targem või ise selle läbi teinud?
Argumentide põhjal ehk. Kui laps jääb põhikohaga sinu juurde, siis too välja, et sina oled see, kes käib lastega seotud koosolekutel, arsti juures jne.
Reeglina pannakse lapsele ema nimi.
Argumentide põhjal ehk. Kui laps jääb põhikohaga sinu juurde, siis too välja, et sina oled see, kes käib lastega seotud koosolekutel, arsti juures jne.
Aga kui laps jaotatakse võrdselt? Sest nii ema kui isa tahavad võrdselt lapse elus osaleda. Siis kumma nimi pannakse?
Mis mõttes võrdselt? Et nädal aega on üks lapsehoolduspuhkusel ja nädal teine? Väikelapsel peab ikka üks peamine hooldaja olema, muidu tal ei teki kellegagi turvalist kiindumussuhet.
Argumentide põhjal ehk. Kui laps jääb põhikohaga sinu juurde, siis too välja, et sina oled see, kes käib lastega seotud koosolekutel, arsti juures jne.
Aga kui laps jaotatakse võrdselt? Sest nii ema kui isa tahavad võrdselt lapse elus osaleda. Siis kumma nimi pannakse?
Mis mõttes võrdselt? Et nädal aega on üks lapsehoolduspuhkusel ja nädal teine? Väikelapsel peab ikka üks peamine hooldaja olema, muidu tal ei teki kellegagi turvalist kiindumussuhet.
Aga kohus ju nii üldiselt jagab.
Imiku puhul küll mitte. Imikut, kes on rinnatoidul, ei suru ükski kohtunik kindlasti 2 nädalat ema ja 2 nädalat isa juurde. Ka suuremate laste puhul on tänapäeva praktika, et lapsel peab olema üks kodu ja teise vanema juures käib külas. 50-50 jagamist teeb kohus ainult äärmisel juhul, kui see on mingil põhjusel vajalik (nt mõlemad vanemad töötavad laeval eraldi vahetustes ja on 2 nädala kaupa ära).
Kui Te lahus elate, siis järelikult Te ka abielus pole, sellisel juhul sünnitusmajast saadudsünnitõendi alusel peab nime panekul olema ema igajuhul kohal, mine üksi ja paned oma perenime, kui isa nime tahad sünnitunnistusele, siis peab isa olema kaasas ja tõendama oma allkirjaga et on sellega nõus. Perenimi pannakse ikka sinu ütluste järgi.
Kui Te lahus elate, siis järelikult Te ka abielus pole, sellisel juhul sünnitusmajast saadudsünnitõendi alusel peab nime panekul olema ema igajuhul kohal, mine üksi ja paned oma perenime, kui isa nime tahad sünnitunnistusele, siis peab isa olema kaasas ja tõendama oma allkirjaga et on sellega nõus. Perenimi pannakse ikka sinu ütluste järgi.
Aga lapse isa pole nõus, et minu nimi jääb.
Lapsele tulebki isa nimi panna, ilmselgelt, sest isa on elu-andja, ema on elu-kandja – nii on.
Kui Te lahus elate, siis järelikult Te ka abielus pole, sellisel juhul sünnitusmajast saadudsünnitõendi alusel peab nime panekul olema ema igajuhul kohal, mine üksi ja paned oma perenime, kui isa nime tahad sünnitunnistusele, siis peab isa olema kaasas ja tõendama oma allkirjaga et on sellega nõus. Perenimi pannakse ikka sinu ütluste järgi.
Aga lapse isa pole nõus, et minu nimi jääb.
siis mingu kohtusse ja vaidlustagu
kui te koos ei ela, siis miks peaks laps isa perenimega olema? lapsega seotud asju hakkad ju sina ajama.
lähed ja registreerid lapse sünni ära kasvõi ilma isata ja oma perenimega, hiljem saad alati lasta isaduse tuvastada ja isa nime sünnitõendile kanda, see ei eelda lapse perenime muutmist
Kui laps suurem ja tuleb küsimus lapse elukohast või tema viibimisest ühe ja teise vanema juures e külastuskorrast, siis
a) lepitakse kokku (soovitan kirjalikult fikseerida+allkirjastada ja veel parem lausa notariaalse kokkuleppe sõlmida)
või
b) kasutatakse lastekaitsetöötaja nõustamist ja kokkuleppe sõlmimist
või
c) pöördutakse kohtusse
Kohus arvestab eelkõige LAPSE HUVISID st lapse õigust stabiilsele elukorraldusele, õigust käia lasteaias, koolis, huviringides jne
vähemalt 10a (kui lapse arusaamistase võimaldab, siis ka noorema, minu tuttaval n juba 7a) lapse puhul küsib kohus ka LAPSE ARVAMUST põhielukoha määramisel.
50:50 jagamise eeldused on nii mõlema vanema valmisolek ja võimalused tagada lapsele stabiilsus (st n nende elukoht lähestikku või vähemalt samas KOV ja valmidus last transportida) ehk siis lasteaed/kool/huvitegevus probleemideta,
ja lapse valmidus elada vaheldumisi 2 kodus.
Tegelikult ollakse paljudes riikides (sh põhjamaades, kus oli aastaid levinud 50:50) leitud, et see pole päris õige elukorraldus paljudel juhtudel st pole lapse huvides ning rohkem määratakse lapse põhielukoht ühe vanema juurde+ teise vanemaga suhtlemise kord (paraku on siis, eriti kui II vanem elab eemal, tüüpiline, et tema juures on laps iga 2. nädalavahetus, pool suvepuhkusest ja koolilapse puhul ka osa koolivaheaegadest, ära on vajadusel jagatud isegi pühad (n 1 aasta jõulud emaga ja uusaasta isaga, teisel vastupidi jne).
Kõige tähtsam on, et vanemad maid jagades ja oma tahtmist esiplaanile seades (mina ei taha last näha vaid nv vms) ei unustaks, kuidas laps tahab või kuidas see talle mõjub.
Ausalt, mina koolilapsena ei tahaks elada 2n isa kodus ja 2 n ema kodus…pidevalt oma kooliasju jms edasi-tagasi kolida jne, tahaks minna kooli ühest kohast, mängida ühe koha sõpradega jne. Kuigi on lapsi, kellele see sobib.
Väismaal on proovitud ka seda, et oma kodu on lapsel st laps jääb oma koju aga vahetub vanem st teatud aja elab temaga koos ema, siis ema “komandeeringus” ja elab isa jne…see aga nõuab lausa 3 eluaseme omamist perelt.
Kui Te lahus elate, siis järelikult Te ka abielus pole, sellisel juhul sünnitusmajast saadudsünnitõendi alusel peab nime panekul olema ema igajuhul kohal, mine üksi ja paned oma perenime, kui isa nime tahad sünnitunnistusele, siis peab isa olema kaasas ja tõendama oma allkirjaga et on sellega nõus. Perenimi pannakse ikka sinu ütluste järgi.
Aga lapse isa pole nõus, et minu nimi jääb.
Kahjuks nõusolekut temalt ei küsita. Otsuse teed ikka sina.
Kui te pole abielus, siis on emal tõesti variant internetis registreerida või minna ja registreerida KOV lapse sünd üksikemana. Loomulikult saab laps siis ainsa vanema st ema perekonnanime.
Sel juhul ei saa isadus tuvastatud st kuna isa pole kaasas ja ta ei täida isaduse tunnistamise akti, siis tuleb emal, kui ta soovib lapsele ametlikult ka isa pärast esitada hagi, nõudes isaduse tuvastamist ja elatist.
Isa võib kohe nõustuda. Kui ei, määratakse DNA-test jakulud maksab isa, kui isadus leiab kinnitust.
Isaduse tuvastamisel lapse perekonnanime ei muudeta, kui just vanemad seda mõlemad ei soovi.
Sinu kirjast pole võimalik aru saada, kas tõesti on probleem vaid perekonnanimes? St isa ei tuvasta oma lapse isadust kuna sina ei ole nõus lapsele tema perekonnanime andma? St isa on nõus tunnistama end lapse isaks (lapse,kelle isa ta ju on) vaid siis kui laps saab tema perekonnanime? Muidu elate koos? Ootasite last koos? St isa mis isa aga dokumentide vormistamisel esitab tingimusi?
Või elategi lahus vms? Soovid sa üldse, et ta oleks ametlikult lapse isaks vormistatud?
Karm on veel see, et isaduse tuvastamist saab nõuda ema aga mitte isa. Isal on isaduse tühistamise st vaidlustamise võimalus küll st kui ta juba on isaduse kinnitanud kuid saab teada asjaoludest, mis selle kahtluse alla seavad, saab ta nõuda DNA-anaüüsi jne 1a jooksul teadasaamisest. Miks isa ei saa nõuda, et teda tunnistatakse n üksikvanema lapsena registreeritud lapse isaks? Sest isaduse omaksvõtul on ALATI nõutav ema nõusolek. Mitu korda kontrollitud juristidelt aga nii see on.
Ema saab nõuda isa isaks tunnistamist, elatist jne, sest see loetakse olevat lapse huvides alati-et tal oleks 2 vanemat ja normaalne elatustase. Samas isa ei pruugi isaks tunnistada kui lapse ema selleks nõusolekut ei anna-arvates, et küllap tal on keeldumiseks mõjuvad põhjused (n lapse julgeolek, heaolu jne). Nii see hetkel on.
Mille järgi otsustab eestkosteasutus perekonnanime lapsele, kui oma nime soovivad anda mõlemad lahus olevad vanemad kuid ei jõua ühisele kokkuleppele? Ehk on siin keegi targem või ise selle läbi teinud?
Soovitan lapsele panna isa nimi, sest tuleks mõelda ka lapse tulevikule edaspidi. Mida soovid oma lapsele edasises elus ja suhetes – kas soovid, et ta oleks õnnelikus abielus ja tal oleks oma tulevase abikaasaga üks ja sama nimi ning ka nende lastel ühine nimi? Kui seda soovid, siis tee oma lapsele teene ja pane talle isa nimi.
Sest olenemata sellest, kas laps on mees- või naissoost, eeldab lapsel tulevikus tervikliku perekonna loomine seda, et perel on üks nimi (s.t. mees ja naine on abielus ja lapsel on oma ema ja isaga ühine nimi). Kui soovid oma lapsele tulevikus sama janti, nagu ise pead siis muidugi nõua enda õigust edasi. Kui Su laps on meessoost, siis soovid Sa tõesti seda, et ta tulevikus lepiks ilma abieluta suhtega (eri nimedega), millest sünnib laps ja kus ei elata isegi koos ning kus tuleb võidelda selle eest, et laps saaks tema (isa) nime? Kui Su laps on naissoost, siis kas soovid oma lapsele tulevikus tõesti seda, et ta saaks vallaslapse ja elaks oma lapse isast lahus ja ei oleks terve perekond ühe nimega?
Kui Sa soovid oma lapsele tulevikus õnnelikku abielu ja tervet perekonda, siis antud olukorras vähim, mis Sa teha saad, on loobuda oma õiguse nõudmisest ja anda oma lapsele isa nimi. Sest ise oma lapse isaga ei ole suudetud abielluda (ühist nime võtta) ja selle tõttu ei saa ühist nime ka omale nüüd laps. Nii et vähim, mida Sa oma lapse tuleviku heaks teha saad praeguses seisus, on anda talle isa nimi.
Iseendal lahendaks keerulise olukorra oma lapse isaga kokku kolimine, abiellumine ja mehe perekonnanime võtmine, aga see vaevalt kõne alla tuleb, kui olukord selline on, nagu siin kirjeldatud.
Mille järgi otsustab eestkosteasutus perekonnanime lapsele, kui oma nime soovivad anda mõlemad lahus olevad vanemad kuid ei jõua ühisele kokkuleppele? Ehk on siin keegi targem või ise selle läbi teinud?
Isadus tuleb ju tuvastada ja enne kui isadust on võimalik tuvastada, on lapsele ikkagi nime vaja. Nii et jääb nii nagu ema otsustab. Isa pole enne isa seaduse silmis, kuni ta tõestab, et laps on tema oma. Mille järgi enne nimepanemist isadust on võimalik tuvastada?
Kui Te lahus elate, siis järelikult Te ka abielus pole, sellisel juhul sünnitusmajast saadudsünnitõendi alusel peab nime panekul olema ema igajuhul kohal, mine üksi ja paned oma perenime, kui isa nime tahad sünnitunnistusele, siis peab isa olema kaasas ja tõendama oma allkirjaga et on sellega nõus. Perenimi pannakse ikka sinu ütluste järgi.
Aga lapse isa pole nõus, et minu nimi jääb.
siis mingu kohtusse ja vaidlustagu
kui te koos ei ela, siis miks peaks laps isa perenimega olema? lapsega seotud asju hakkad ju sina ajama.
lähed ja registreerid lapse sünni ära kasvõi ilma isata ja oma perenimega, hiljem saad alati lasta isaduse tuvastada ja isa nime sünnitõendile kanda, see ei eelda lapse perenime muutmist
Aga mismoodi lahendatakse hooldusõiguse jagamist kui laps juba suurem? Kui eespool öeldi, et 50/50 ei kasutata väga, siis mismoodi? Seda enam, kui kumbki vanem pole nõus, et näeb last vaid nvdel või mõned korrad nädalas.
Kohus kaasab vanemate elukohajärgse(d) omavalitsuse(d) ja lastekaitsespetsialist annab oma seisukoha. Üldiselt, kui mõlema vanema juures on ok ja lapse heaolu ei ole küsimärgi all, siis lähtub nii lastekaitse kui kohus sellest, et lapse elukorraldus võimalikult vähe muutuks ja enamasti jääb laps alaliselt elama selle vanema juurde, kelle juures ta põhiliselt kasvanud on. Küll aga suunab kohus üldjuhul sellistes vaidlustes vanemad kokkuleppemenetlusele, kui KOV lastekaitsetöötaja näeb vajadust, võib suunata teid ka nt pereteraapiasse, et te omavahel suudaksite need asjad paika panna.
